Küsitlus

Kas nn eurokraavide kaevamine tee äärde tuleks ohtlikkuse tõttu lõpetada?

Ilm täna
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
12°
Räpina
12°
Tõrva
12°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
13°
Tõrva
13°
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
11°
Antsla
12°
Valga
10°
Räpina
12°
Tõrva
12°

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tarmo Tamm. Foto: LõunaLehe arhiiv

Sügis on aeg, mil köögid täituvad värviliste ja maitsvate aiasaadustega, metsast tuuakse koju metsaande ning vilja- ja kartulisaak kogutakse salve. Sügisel on eestlaste toidulaud kõige rikkalikum – meie laual on suur valik värsket kohalikku toorainet, mida jagub nii kohe söömiseks kui ka hoidistamiseks.
Tähtsaim sügisene põllutöö on alati olnud kartulivõtt. Kartul jahukastmega, mille kõrvale süüakse liha või kala, on pikka aega olnud eestlaste kõige tavapärasem roog. Ka minu igapäevasel toidulaual on kartul lahutamatu kaaslane. Üks oodatuim sügisene ettevõtmine on minu jaoks alati seenelkäik.
Toit ei ole ammu enam lihtsalt energiaallikas, vaid inimesi huvitab üha rohkem, kust on nende laual olev toit pärit, kes, kus ja kuidas selle valmistanud on. Eesti inimestele on toidu kodumaine päritolu tähtis. Inimesed hindavad üha kõrgemalt siin kasvatatud ja toodetud söögipoolise kvaliteeti ning maitseomadusi. Toetan levinud seisukohta, mille järgi on parim tarbida maksimaalselt 50–100 kilomeetri raadiuses toodetud toitu. Nii toetame ka kohalikke põllumehi ja toidutootjaid.
Eestlased oskavad heast toidust lugu pidada ja head toitu valmistada. Meil on kvaliteetse ja maitsva toidu tootmiseks ka kõik eeldused olemas: puhas õhk, metsaandide ja ulukite poolest rikas mets, kalarikkad veekogud, viljakad põllud ja liigirikkad rohumaad. Meil on tublid põllumehed ja innovaatilised toidutööstused, kõrgel tasemel kokad ning teadlikud ja nõudlikud tarbijad.
Juba neljandat aastat on maaeluministeerium kuulutanud septembri Eesti toidu kuuks, et väärtustada meie kohalikku toitu, toidutootjaid ja toidukultuuri. Selleaastane Eesti toidu kuu on pühendatud Eesti Vabariigi sünnipäevale. Ühtegi sünnipäeva ei saa aga pidada korraliku peolauata ning nii sündiski ministeeriumil ja Eesti Rahva Muuseumil idee koguda kokku eestlaste peolaua lood ja jäädvustused. Kutsun teid kõiki osalema suurel toidupärandi kogumise võistlusel „Minu pere sünnipäevalaud eile ja täna“. Lugusid saab saata Eesti Rahva Muuseumi nii interneti vahendusel kui paberil.
Eesti toidu kuu hõlmab ligi 30 toidusündmust, mis kõik on pühendatud kohalikule toidule. See on andnud võimaluse mitte ainult maitsta kodumaa parimaid palasid, vaid seda ka paremini tundma õppida. 13. oktoobrini kestva Eesti toidu kuu puhul võtavad kodumaise tooraine oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti toidutee võrgustikku kuuluvat toitlustus- ja majutusettevõtet, kes pakuvad välja oma kujutluse Eesti hommikusöögist.
Ma olen uhke, et Eesti toidumaastik on nii rikkalik. Meil on väga palju tooteid ja toite, mille üle uhked olla, seetõttu oleme maaeluministeeriumis ellu kutsunud toidupiirkondade valimise projekti, et piirkondade eripärasid välja tuua. Peaksime ise palju rohkem oma toitu väärtustama, Eesti toidu loole ja pärandile mõtlema ja seda ka teistele uhkusega tutvustama. Hiiu viiul Hiiumaalt, Ivantšai ja keedusuhkur Peipsimaalt, Tahkuranna kurk Pärnumaalt – need on vaid mõned toidutooted, mida seni valitud piirkondadest esile tõsta. Oleme oma toidu üle uhked!

 

Autor: Tarmo Tamm, maaeluminister
Viimati muudetud: 27/09/2018 09:04:00

Lisa kommentaar