Küsitlus

Kui suure palga nimel oleksid nõus töökohta vahetama?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
Tartu
11°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
10°

Lagunenud mõisatallist saab kõrgtehnoloogiline õppekeskus

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mooste mõisa tall-tõllakuur. Foto: Mikk Luht

Üle kahe aasta ette valmistatud Mooste traditsioonilise ja ökoloogilise ehituse keskuse rajamine läheb lõpuks lahti. Möödunud reedel allkirjastatud ehitusleping on hanke võitjale tõeline väljakutse, osa vahepeal kallinenud viimistlustöödest tehakse ära talgukorras ja koolituste käigus.

„Kaasasime projekteerimisse Saksa eksperdid, sest soovime hoone seestpoolt soojustada looduslike materjalidega, aga seintest soolade ja niiskuse välja saamiseks on vaja keerulisi protsesse,” selgitas ettevõtmise vedaja, MTÜ Eestimaaehitus juhatuse liige Mikk Luht pikka ettevalmistust (EAS eraldas ettevõtmisele toetuse juba 2016. aasta suvel). „Mõisa ajal hoiti sõiduhobuseid, nõukaajal väetist. Hobuste uriinis ja väetistes sisalduvad soolad on koos niiskusega tõusnud seintesse ning on ehitisele väga kahjulikud.”
Umbes 140aastase kunagise Mooste mõisniku tall-tõllakuuri ehitab ümber JB Ehituse OÜ, kes saab selleks koos käibemaksuga üle miljoni euro. Sellest üle poole on EASi toetus, endine Mooste vald on panustanud 250 000 ja uus Põlva vald on lubanud lisada üle 207 000 euro.
„Kuna ehitushinnad on vahepeal hüppeliselt tõusnud, siis õnnestus ehitushange alles teisel katsel,” selgitas Mikk Luht. „Korraldasime uue hanke vähendatud mahus ja teeme suure osa looduslike materjalidega soojustus- ja siseviimistlustöödest talgute ja koolituste käigus ise.”
Hoone seinad saavad sooladest vabaks spetsiaalsetest savikrohvist kompressidega: krohv imab soolad sisse, võetakse seejärel seinast maha ja pannakse uus krohv. Protsessi korratakse mitu korda. Lõpuks soojustab MTÜ Eestimaaehitus keskuse seinad oma nägemuse kohaselt.
Kuna MTÜ tegeleb savi ja lubja baasil ehitus- ning viimistlusmaterjalide propageerimise ja katsetamisega, siis on selle liikmed oma ala asjatundjad. „Hoonest endast saab uurimisustöö- ja näidiseksemplar. Seintel saavad olema näited erinevatest soojustus- ja viimistluslahendustest,” selgitas Mikk Luht. „Kergsavi- ja lubjasegud hakkepuidu, pilliroo, kanepikiu jm lisandiga. Lisaks paigaldame seintesse andurid, mis näitavad, milline temperatuur, niiskustase ja soojusjuhtivus seina eri osades on.”
Mikk Luht ütles, et ehitaja peab tööd valmis saama 12 kuu jooksul, MTÜ-le jääb kolm-neli kuud viimistlustöödeks. Hoone avamispidu tehakse 2020. aasta alguses.
Seejärel läheb keskuses töö juba otsast lahti, lõplikud soojustus- ja viimistluslahendused valmivad aga hoone kasutamise käigus, saades osaks uurimustöödes ja koolitustegevustes.

Uus keskus on nii algajatele kui proffidele
Mikk Luht seletas, et traditsioonilise ja ökoloogilise ehituse keskusest saab kompetentsi-, koolitus- ja tootearenduskeskus. Sellest saavad nõu ja teenuseid nii iseehitajad kui ka professionaalid.
„Soovime oma koostööd kutse- ja ülikoolidega veelgi laiendada,” märkis Mikk Luht. Samuti on plaanis jätkata ühiseid ettevõtmisi Moostes tegutseva Vanaajamaja koolituskeskusega, mis tegeleb Eesti taluarhitektuuri ja traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ning tutvustamisega.
„Meie peamine tegevus on modernsete looduslike ehitusmaterjalide ja ehitustehnikate arendamine ning propageerimine, aga selle juures ei unusta me ka juuri,” rääkis Mikk Luht. „Nõustame inimesi, kuidas teha korda ja ajakohastada vanu savihooneid, mida on Eestimaal säilinud päris palju.”
Projekti raames luuakse hoonesse ruumid ja soetatakse seadmed tootearenduseks, samuti seatakse sisse ruumid koolituste korraldamiseks. Lisaks tootearendusruumide ja koolituste pakkumisele on keskuse olulisemad teenused valdkonna ettevõtete toodete ühisturundus, koostöö Euroopa teiste samalaadsete keskustega ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine. Samuti on keskuse fookuses hoida üldiselt traditsioonilise ja ökoloogilise ehituskunsti kultuuripärandit.

Miks ei valitud keskuseks odavamat ja lihtsamat hoonet?
„Hoone pakkus välja endine Mooste vallavanem Ülo Needo,” selgitas Mikk Luht. „Tema on selle eest seisnud, et Mooste mõis saaks korda tehtud. 2015. aastal oli tulemas järjekordne EASi taotlusvoor ja Ülo Needo küsis mõisas toimetavate ettevõtete käest, kellel on ideid mõisatalli kordategemiseks. Kuna töötasin siis OÜs Saviukumaja, mis tegeleb Mooste mõisas juba üle kümne aasta just looduslike ehitusmaterjalidega ning pakkusimegi oma visiooni välja.”
Mooste mõisa tall kuulub sihtasutusele Mooste Mõis, mis omakorda kuulub täielikult Põlva vallale. MTÜ Eestimaaehitus saab hoone rendile esialgu kümneks aastaks. „Kuna Põlva valla arengukava läheb kokku meie omaga, see tähendab, et toetab nn rohelist ehitust, siis loodame, et suurepärane koostöö jätkub ka pärast,” ütles Mikk Luht.
Mõisatall on üks viimastest Mooste mõisakompleksi hoonetest, mida pole veel korda tehtud. Lisaks mõisa peahoones asuvale põhikoolile on endine Mooste vald aastate jooksul toetusprogrammide abiga renoveerinud suurema osa vanadest hoonetest. Mõisa viinavabriku hoones tegutseb Eesti fototurismikeskus, puutöökojast on saanud külalistemaja, karjalaudast folgikoda jne.

Mitu suurt projekti on veel soolas
Endine Mooste vallavanem, praegune MTÜ Eestimaaehitus projektijuht Ülo Needo vedas eest ka mahetootmiskeskuse rajamist endisesse mõisa vankrikuuri. Keskuse rajamine läheks maksma samuti üle miljoni euro, millest 780 000 lootis SA Mooste Mõis saada EASilt. Kohaliku omavalitsuse panusena oli valdade ühinemislepingu järgi plaanitud lisada 424 000 eurot.
Et EAS ei leidnud võimalust seda projekti toetada, siis jääb ettevõtmine praeguse seisuga ära.
Septembrikuisel kokkusaamisel olid Mooste mõisa investeeringud arutluse all Põlva valla majanduskomisjonis. Komisjoni seisukoht oli, et mahetootmiskeskuse jaoks mõeldud valla omafinantseeringust võiks 207 289 eurot minna ehituskeskuse kaasfinantseeringuks. Veel tehti ettepanek lisada valla eelarvestrateegiasse 2019. aastaks Mooste mõisa hoonete (folgikoda, ettevõtete töökodade) küttesüsteemi täiendamine (80 000 eurot).
Ülo Needo käis valla majanduskomisjonis välja ka uue ettepaneku: plaanida valla 2020. aasta investeeringute reale 100 000 eurot kunstigalerii rajamiseks Mooste mõisa aita. Tegu oleks omaosalusega kokku umbes 450 000 eurot maksma minevas projektis, ülejäänud raha loodetakse saada toetustest.
Mooste mõisa ait asub Mooste häärberi vastas ja on eraomandis. Ülo Needo kinnitusel on omanik nõus hoone müüma 20 000 – 30 000 euroga. Hoone vajab uut katust, sisemisi elektritöid ja väikseid olmeruume. Hoone jääks kasutusse külma hoonena – kunstigaleriina, kuhu on plaanis paigaldada skulptorite Riho ja Ilme Kulla üle saja skulptuuri püsinäitusena.
„Perekond Kullad on lubanud oma elutöö jätta Moostesse, kui saaksime korraliku hoidmiskoha,” põhjendas Ülo Needo majanduskomisjonis ettevõtmise vajadust. „Ruumid sobivad ka suurte näituste korraldamiseks ja kunstiüritusteks. Moostes asub endises valitsejamajas kunstnike külalisstuudio ja seal peatuvad kunstnikud üle maailma. Nende tööde eksponeerimiseks oleksid ruumid vajalikud.”
Majanduskomisjon otsustas teha vallavolikogule ettepaneku lisada kunstigalerii ehitus Põlva valla arengukavasse.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/10/2018 09:46:26

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia