Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Esimest korda Eesti ajaloos – vallavolikogu istung peeti Brüsselis

Eurosaadik Ivari Padar selgitab Võru valla delegatsioonile, kuidas toimib europarlament ja millist tulu Euroopa Liidus olemisest eestlastele, aga ka võrokestele tõuseb. Foto: Urmas Paidre

Euroopa Parlamendi saadiku Ivari Padari kutsel ja rahastusel sõitis Võru vallavolikogu pea täies koosseisus ning ka mitu vallavalitsuse liiget Brüsselisse europarlamendiga tutvuma. Selle raames peeti Eesti ajaloos teadaolevalt esimene täiemahuline vallavolikogu istung europarlamendi ruumides. Lisaks otsuste langetamisele tehti juttu nii skandaalsest Väimela kanalast kui ka tselluloositehase rajajate huvist Lämmijärve piirkonna vastu.

„Haldusreformiga on läinud nii, nagu temaga läinud on. Eks meil kõigil ole midagi tema kohta ütlemist. Aga uued vallavolikogud on valitud, vallavolinikud pärinevad endistest valdadest ja nad harjutavad koostööd, kus edukamalt, kus vähem edukalt,” alustab Ivari Padar LõunaLehele põhjendamist, miks ta otsustas kutsuda oma koduvalla volikogu Brüsselisse tutvumisvisiidile.

Ainukese lõunaeestlasest europarlamentääri sõnade kohaselt võiks kõikidel uute vallavolikogude liikmetel Euroopa asjadest parem ülevaade olla.

„Üks asi on see, et volikogud teevad oma investeerimisplaane ja kasutavad ju Euroopa Liidu vahendeid. Oleks hea, kui nad ka aru saaksid, kust see raha tuleb ja mis asi see euroliit üldse on. Inimesed unustavad ju ära, mis oli euroliidu algne mõte ja võrdlemine Nõukogude Liiduga on ikka väga vale ja kohatu. See ei ole ka kõigest koht, kust asjadest aru saamata ainult raha kühveldada, liidu algne mõte ja printsiibid võiksid ka meile tähtsad olla,” selgitab Padar.

Ta rõhutab, et kõigil parlamendi liikmetel on õigus kutsuda iga aasta parlamendi kulul tutvumisvisiidile kuni 110 inimest. „Mina pidasin praegu õigeks kutsuda just uue valla eri otstest pärit saadikuid, et nemad saaksid selle kogemuse ja võimaluse. Võru uus vald traageldati ju kokku varasemast viiest tegusast vallast. Praegu on nii, et sõidetakse erinevatest nurkadest kord kuus mõneks istungitunniks kokku. Ühise reisi jooksul aga suheldakse omavahel rohkem, õpitakse üksteist paremini tundma. Lisaefektina tähendab see tulevast ladusamat koostööd valla asjade ajamisel ja aitab kaasa mõistlikumale otsustusprotsessile,” näeb Navi külast pärit europarlamendi liige asjas ratsionaalset iva.

Varem on käinud Padari kutsel europarlamendis tutvumisvisiidil mitmesugused huvigrupid: õpetajad, põllumehed, maaelu aktivistid jne. Järgmisena on Padaril soov kutsuda Brüsselisse vabatahtlikke päästjaid.

Vallavolikogu otsustab Brüsselis

Pärast varahommikul alanud lendu, lühikest bussiekskursiooni Euroopa Liidu ja NATO pealinnas ning omal kulul toimunud lõunasööki (näiteks ülisuur taldrikutäis head ja paremat kreeklaste tänavarestoranis maksab raekoja platsi lähedusest hoolimata vaid 9–10 eurot ja 0,3 l õlut 3–4 eurot) suundutaksegi europarlamenti.

Sissejuhatav loeng räägib europarlamendi saadikutest ja toimemehhanismidest ning selle järel peab vallavolinikele ettekande ka võõrustaja Ivari Padar ise. Tema mahlakas ja võrumaine jutustamisstiil aitavad kuulajatel Euroopa Liidust ja tema parlamendist veelgi paremini aru saada.

Paraku surub vallavalitsuse avaliku istungi kellaaeg peale ja nii tormatakse ettevalmistatud ruumi istungit pidama ning plaanitud parlamendi istungitesaali ühiskülastus jääb esialgu ära.

Ajalooline hetk ongi käes: esimest korda ajaloos algab Eesti kohaliku omavalitsuse istung Brüsselis.

Vallavolikogu istung ise on nagu istungid ikka. Koju jäänud paari volikogu liikme ja teistegi võimalike huviliste jaoks tehakse otseülekanne Võru vallavolikogu saali.

Peaaegu kõik otsused langetatakse üksmeeles, vaid mõne punkti puhul jääb mõni saadik erapooletuks või on vastu. Üksteise järel teeb Võru vallavolikogu otsuseid: Võrumõisa tee 4 kinnistu omandamine; Võru valla tänavavalgustuse renoveerimise projekti omaosaluse garanteerimine; Võru maakonna ühise jäätmekorralduse põhimõtete kinnitamine; vallamaja Danpoweri soojavõrguga liitumise lepingu muutmise heakskiitmine; 75 000-eurose laenu andmine Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutusele. Kuuenda päevakorrapunktina annab finantsosakonna juhataja ülevaate tänavuse aasta eelarve senisest täitmisest. (Heakskiidetud otsustega on kõigil võimalik tutvuda ka Võru valla kodulehel).

Kanalavabrik ja rafineerimistehas

Seitsmes ja viimane päevakorrapunkt kõlab: info ja taotlused. Vallavanem Kalmer Puusepp informeerib vallavolinikke naabritelt – Põlva ja Kanepi vallavalitsuselt – saadud kirjadest ning annab seejärel ülevaate asjade käigust kanala rajamisel Väimelasse ja EST-FORi kontaktivõtust seoses võimalusega kaaluda ühe puidu rafineerimise tehase kohana ka Võru valla territooriumi.

Kuna vallavalitsus on selle nädala alguses teinud kanala rajajatele ettepaneku leida hiidkanalale mõni teine koht, siis on teemal tuul tiibadest võetud. Arutelu käigus on pigem fookuses see, mis saab siis, kui kanala rajajad pöörduvad kohtu poole ja millised on valla edasised eduvõimalused. Volinike sõnavõttude toonist võib järeldada, et vallavolinikud on Väimela rahva, ASi Rauameister ja haridusministeeriumiga valdavalt samal meelel: hiiglaslik kanalakompleks selle praegu planeeritud asukohta ei sobi.

Hoopis erinevatel seisukohtadel ollakse aga puidu rafineerimise tehase suhtes. Ettevõte küsis küll kõigest valla seisukohta uuringute lubamise kohta Lämmijärve lähistel, kuid endise Orava valla kui kõige lähema kandi saadik avaldab ka sellele plaanile täielikku vastuseisu. Endise Võru valla saadikud aga ilmutavad ka mõistmist: et uuringuid ju ikka võib teha, see ei kohusta millekski, ja ettevõtlust maal tuleb siiski soosida. Üheskoos leiti, et järgmise kuu volikogus tehakse otsus, kas lubada uuringuid korraldada või mitte.
Sellega ongi päevakord ammendatud ning vallavolikogu esimees Aare Hollo saab ajaloolise istungi lõppenuks kuulutada.

Võru valla delegatsiooni Brüsseli-visiidi sisse mahuvad veel Belgia Kuningriigi senati ja esindajate koja külastamine, käik Euroopa ajaloomuuseumi ning Euroopa Liidu Eesti alalisse esindusse, kus kohtutakse ka suursaadik Clyde Kulliga, kes muuseas on sündinud 1959. aastal Võrus.

* Lõviosa autori Brüsselisse sõidu ja majutuse kuludest kattis Euroopa Parlament.

 

Autor: Urmas Paidre, urmas@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/10/2018 09:49:01

Lisa kommentaar