Küsitlus

Kas laatadel käid?

Ilm täna
Võru
17°
Põlva
18°
Otepää
17°
Tartu
18°
Antsla
17°
Valga
17°
Räpina
17°
Tõrva
17°
Võru
22°
Põlva
22°
Otepää
21°
Tartu
22°
Antsla
22°
Valga
22°
Räpina
22°
Tõrva
22°
Võru
24°
Põlva
24°
Otepää
24°
Tartu
24°
Antsla
24°
Valga
24°
Räpina
24°
Tõrva
24°

Suurmehe Jaan Lattiku 140. sünniaastapäeva tähistati tema kodukandis vägevalt

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ühispilt Jaan Lattiku mälestuspingi juures Karula kiriku õuel. Foto: Toomas Pai

Eesti Vabariigi juubeliaastal oli Karula kandis põhjust tähistada veel üht suurt tähtpäeva – Eesti kultuurilukku märkimisväärse jälje jätnud kirjamehe, vaimuliku, sõjaeelse Eesti välissaadiku ja mitmekordse ministri Jaan Lattiku 140. sünniaastapäeva.

17. oktoobril avati Lüllemäe raamatukogus teemakohane näitus, toimusid foorum, kontsert-jumalateenistus ja mälestusjooks-kõnd.


Foorumil käsitleti Jaan Lattiku kultuuripärandit, tema elu ja tegevust nii kodumaal kui ka paguluses.
Välisminister Marina Kaljurand kõneles Lattikust kui poliitikust, oma diplomaaditööst ja tõmbas paralleele tänapäevase ja endisaegse välissuhtlustöö vahele. Isiklikuks ühisosaks Lattikuga on Kaljuranna ning Lattiku lapselapselapse Madli Pätsi ühine töö välisministeeriumis. 

Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas tuletas meelde Lattikut kui vaimulikku ja toonitas tema jutluste teraapilist mõju – need olid rahustavad kõnelused kõiksusest, Loojast ja inimestest. 

Kultuurikriitik Põim Kama andis ülevaate oma uurimistööst, kus on kogutud kokku ja kaardistatud kõik Karulaga seonduvad kohanimed, mida kirjanik Lattik oma juttudes mainib. Marju Kõivupuu koostatud materjali põhjal Lattikust ja Euroopa kultuuripärandiaastast tegi ettekande Lüllemäe raamatukogu juhataja Triinu Rätsepp.
Tervitajate seas esinenud Lüllemäe põhikooli vilistlane Rein Randver ja Valga asevallavanem Kalmer Sarv avaldasid heameelt selle üle, et Lüllemäe kool jätkab Lattiku pärandi kandjana. 

Foorumil jõudis lugejate ette Lattiku elu ja loomingut põhjalikult uurinud Toivo Kotovi raamat „Minu Karula album“, kuhu on koondatud kirjaniku Karulaga seonduv looming. Toimus ka esmaesitlus: nimelt oli rahvusarhiivi arhivaar Paavo Annus pannud ajalooliste dokumentaalmaterjalide põhjal kokku kirjanikku puudutavad filmilõigud. 
Raamatukogus avatud interaktiivne infopunkt Teejuht annab ülevaate Lattiku elust ja loomingust ning on Karula kandi külastajale teeviidaks kirjanikuga seotud paikadesse.

Päev jätkus Lüllemäe põhikooli korraldatud kontsert-jumalateenistusega Karula kirikus. Kirjaniku tekstid vaheldumisi laulude ja pillimänguga ning õpetaja Enno Tanilase mõtiskluste ja õnnistusega loovad iga aasta omanäolise õhkkonna, mis külaliste sõnul on eriline ja teiste mälestuskontsertidega võrreldamatu. Neil üritustel publiku ja esinejate seas ringi vaadates ongi ehk kõige enam märgata kogukonna suhtumist Jaan Lattikusse ning vastupidi – Lattiku jätkuvat mõju nii meie noortele kui vanadele.

Pärast kontserti toimus 20. Jaan Lattiku mälestusjooks Teejuht. Teatejooksu kontrollpunktidel on kirjaniku elulooga sarnaselt eriline lugu. Jaan Lattiku raamatu „Meie noored“ karjapoisist tegelane juhatab teekäijat oma kodutalust Mäkistelt Lüllemäe kiriku juurde. Teetähisteks märgib ta eri talude koerad, kel igaühel oma iseloom ja viis, kuidas nendega ümber tuleb käia. Iga jutustuses kirjeldatud talu juures on nüüd 2017. aasta sügisel korraldatud joonistusvõistluse võitjate koerapiltidega infotahvlid, mis juhatavad tänapäevaseid rändajaid turvaliselt Mäkistelt Lüllemäele. 

Võistlus algas traditsiooniliselt lilletseremooniaga Lattiku mälestuskivi juures tema kodutalu Mäkiste teeotsas. Õpetaja Enno Tanilas õnnistas sel aastal sisse ka Eha Kotovi ja Toivo Kotovi algatusel püstitatud sümboolse Mäkiste talu piirikivi.
Teatejooksu võitis ja sai auhinna Rändava Jaani kivi aastaks enda valdusesse Valga põhikooli võistkond.
Jaan Lattiku väärika sünniaastapäeva tähistamise tegid võimalikuks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetus EV100 raames, haridus- ja teadusministeerium ning Valga vald. Piirikivi paigaldamist toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa eksperdirühm.

Autor: Ave Siilak
Viimati muudetud: 26/10/2018 10:21:26

Lisa kommentaar