Küsitlus

Kas mõni su lemmiktoode on hiljuti müügilt kadunud?

Ilm täna
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
10°
Tartu
12°
Antsla
10°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
11°
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
Tartu
12°
Antsla
10°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
11°
Võru
14°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
10°
Antsla
13°
Valga
14°
Räpina
10°
Tõrva
14°

Sisukatest krimkadeni – kagueestlaste lugemiseelistused on erinevad

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Raamatute lugemine on jätkuvalt populaarne. Foto: internet

Laias plaanis jagunevad lugejad kaheks: sisukate ja ajaviitekirjanduse eelistajateks. Kui esimesed soovivad loetud raamatust teadmisi, siis teiste üks eesmärke on argimuredest eemalduda.

Räpinas elav Aita ütles, et eelistab sisukaid, eelkõige ajaloolise sisuga raamatuid, sest neist saab mitmesuguseid teadmisi. „Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdan” on traagiline lugu Peipsi ääre vanausulistest, kelle elust seni üsna vähe teadsin, ja sain muu hulgas teada, et kalapüük ja eriti rääbis oli nende peamine elatis ning nad ei elanud üldsegi vaeselt,” kõneles ta.
Valentina Nõlvaku „Ellujääjast” saame teada, missuguseid raskeid töid pidid teenijad tegema Eesti taludes 20. sajandi esimesel poolel.
Orava kandi kirjamehe Evald Loosaare „Eesti mehe lugu” annab pildi eesti meeste saatusest keerulistel aegadel.
„Lõpetasin just Leelo Tungla „Seltsimees lapse”. 1950ndate teise poolde jäi ka minu teadlik lapsepõlv. Raamatu lugemise järel mõistan veelgi paremini neid hirme ja paineid, mida täiskasvanud tundsid Stalini nõukogude võimu ajal,” kõneles Aita.
Võrus elav Ellen loeb tõsielul- ja reisiraamatuid ning elulugusid, nagu Vello Salo „Siin Vatikani raadio,” sest saab neist raamatutest uut teada.
Võrulanna Kerli eelistab huvitavaid naistekaid ja kriminaalromaane, sest neid lugedes ei pea süvenema. „Naistekad ja krimkad viivad igapäevastest muredest eemale,” lisas ta.
„Eelistan Taani, Norra ja Rootsi autorite kriminaalromaane, sest nende sisu on realistlik, kuid loen ka Ameerika autorite raamatuid, nagu „Oranž on uus must,” rääkis Kerli.

Õpilased ja üliõpilased naistekaid ei loe

2016. aastal oli Võrumaa keskraamatukogu loetavaim raamat Andrus Kivirähki „Rehepapp”, üle-eelmisel aastal näitlejast Marje Metsurist jutustav „Rästiku pihtimus”, mullu Mihkel Raua „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda”.
Viimast nimetas raamatukogu teenindusosakonna juhataja Tuuli Kütt meelelahutuslikuks.
Laenutatud raamatute autorite pingerida juhtis mullu naistekate kirjutaja Nora Roberts.
„Kui inimeste põhitöö on keeruline, nagu see on õpetajatel, tohtritel, juristidel ja mõne teisegi eluala esindajatel, siis kriminaalromaani lugemise ajal ununevad keerulised tööprobleemid,” ütles Kütt.
Ta märkis, et paraku ei jaksa kõik vanemad lugejad enam sisutihedatesse raamatutesse süvenedagi. Õpilased ja üliõpilased naistekaid ei loe, mehed eelistavad ajaloolisi ja sisukaid mälestusraamatuid.
Orava ja Hanikase raamatukogu juhataja Tuuli Dolgošev ütles, et maaelanikud loevad samuti kõike: tõsistest naistekateni. Nimetatud raamatukogude lugejatest on ülekaalus keskealised ja vanemad naised.
Mullu oli loetuim Santa Montefiore „Armastuse ja sõja laulud”, mis pajatab elust Inglis- ja Iirimaal esimese maailmasõja ajal.
„„Serafima ja Bogdani” puhul ei ole ma endale veel selgeks teinud, palju raamatus on ajaloolist, palju fantaasiat, kuid ühe rahvakillu allakäiku näitab see raamat küll, nii nagu ka kättemaksu,” rääkis Dolgošev.
Ta lisas, et eelistuselt kolmas oli Anu Jänese „Õuekummelist kaduvikku”, kus autor kajastab meie elu 1950. aastatel.
Põlva keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Külli Ots edastas, et raamatukoguhoidjate sõnul oli loetuim Aliis Jõe „Viimane laev” ka ladusalt kirjutatud. „Loetavust suurendas selle ettelugemine raadios,” lisas ta.

Võrumaa keskraamatukogu mullune tippkümme


Mihkel Raud, „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda”
Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan”
Santa Montefiore, „Mesiniku tütar”
Lucinda Riley, „Seitse õde” (sarja „Seitse õde” 1. raamat)
Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu”
Audrey Carlan, „Kalendritüdruk”
Tiit Pruuli, „Minu maailm”
Gertrud Talvik, „Minu Lõuna-Aafrika vabariik”
Ingrid Eomois, „Minu Malta”
Berit Renser, „Minu Indoneesia”

Põlva keskraamatukogu mullune tippkümme

Aliis Jõe, „Viimane laev”
Mart Kadastik, „Luikede järv”
Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan”
Erik Tohvri, „Irdabielu”
Katrin Pauts, „Politseiniku tütar”
Sophokles, „Kuningas Oidipus”
Erik Tohvri, „Ühe katuse all”
Liz Fenwick, „Cornwalli võõras”
Kai Aarelaid, „Linnade põletamine”
Betty Neels, „Henrietta loss”

KOMMENTAAR
Kätlin Konks, Võrumaa keskraamatukogu raamatukoguhoidja:

Tosina tööaasta jooksul on muutunud kaks asja: raamatuid ilmub palju rohkem kui 2007. aastal ja lugejate eelistused on ajaga muutunud.
Põhjamaade kirjandus on esile tõusnud, mida näitab nende autorite teoste hea vastuvõtt lugejate poolt.
Eraldi mainin Põhjamaade autorite kriminaalromaane, kuna nende lugejaskond on väga suur. Kelle meelest on Põhjamaade kriminaalromaanid väga sünged ja julmad, need eelistavad ameeriklaste kirjutatuid.
Naistekaid loetakse, kuid mitte rohkem kui mõni aasta tagasi. On lugejaid, kes alustasid naistekatest, kuid loevad nüüd sisukat kirjandust.
Reisiraamatuid loetakse palju, kuid neid ilmub samuti palju. Petrone Prindi „Minu ...” sari on endiselt väga loetav.
Ise loen seinast seina sisuga raamatuid, kuid enne lugemist loen arvustusi ja kuulan, mida ühe või teise uue raamatu kohta ütlevad selle läbi lugenud.

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 10/01/2019 09:46:13

Lisa kommentaar