Küsitlus

Kas oled ise või on mõni tuttav saanud sõnakuse tõttu töölt sule sappa?

Ilm täna
Võru
16°
Põlva
16°
Otepää
16°
Tartu
16°
Antsla
16°
Valga
17°
Räpina
15°
Tõrva
17°
Võru
16°
Põlva
16°
Otepää
16°
Tartu
16°
Antsla
16°
Valga
17°
Räpina
15°
Tõrva
17°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°

Mis saab Põlva haigla sünnitusosakonnast?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Põlva haigla ülemarst Margit Rikka loodab enda sõnul sünnitusosakonna säilimisele, aga põhirõhu on haigla suunanud taastusravi arendamisele. Foto: Ülle Harju

Et Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemisega mitte valitsuserakondade valimistulemust rikkuda, eraldab valitsus tänavu osakonna toetuseks 200 000 eurot katuseraha. Mis saab pärast valimisi? Põlva haigla ülemarst Margit Rikka tunnistas, et nii sünnitus- kui kirurgiaosakond püsib Põlvas tohtrite ja kogukonna ühisrindel, riigilt lisaraha ja -abi ei paista.

„Sünnitusosakond töötab praegu väga hästi, aga on üllatuslikult kurb, et paljud inimesed pole kursis, et osakond üldse veel lahti on,” rääkis Margit Rikka. „Sünnitusosakonda helistatakse alatasa ja küsitakse, kas see on ikka avatud. Eriti Räpinast, aga ka mujalt on helistatud ja uuritud, kas ikka saab sünnitama tulla. Millegipärast levis väga hästi esimene uudis sulgemisotsusest, aga allesjäämise uudis mitte nii hästi.”
Personal on Rikka sõnul praegu olemas. Kuigi kaks Põlva haigla enda ämmaemandat on lapsehoolduspuhkusel, on leitud selleks ajaks Tartust asendajad. „Lastearstiga on keerulisem. Kaks korda nädalas käib abiks tubli kolleeg Aasa Kaasik ja kuna ise olen lastearst, siis oleme seni toime tulnud. Väike haigla – kõik teevad kõike ja teen lastearsti tööd rõõmuga,” kinnitas Margit Rikka.
Põlva haiglas oli mullu 237 sünnitust ehk veidi vähem kui tunamullu (245). Haigekassa pearahaga väljatulemiseks peaks sünnitusi olema 300–400.
„2018. aastal jäime siiski plussi. Haiglajuht Koit Jostov on väga hea majandusinimene ja suutsime investeeringute pealt kokku hoida,” ütles Margit Rikka. „Samas saime teha suure investeeringu uude tervisekeskusse.”
Tänavuseks aastaks lubatud katuseraha pole Rikka sõnul veel haigla arvele laekunud. „Aga see 200 000 jääks meil tõesti muidu sünnituste vähesuse tõttu puudu,” ütles ta. „Sünnitusosakonnal on vaja mitmeid spetsialiste, keda meil muidu ööpäev läbi vaja poleks: ennekõike anestesioloogi ja spetsialiste operatsiooniplokki.”

Kirurgid on pensionile siirdumas
„Meie õnn on, et meil on kindel vana kaader – eakad, aga tublid. Aga eks nad tasapisi tõmbavad end koomale,” rääkis Margit Rikka. Kõige tõsisem muudatus on olnud tema sõnul see, et 2018. aasta juulist pole kirurgi enam Põlva haiglas tööpäevadel pärast kella 16 valves.
Mis on olnud selle tagajärjed? Margit Rikka kinnitas, et kirurgiaosakond töötab endiselt, ainult rohkem päevasel ajal, ööpäev läbi kirurgivalve on vaid reedest pühapäeva hommikuni. Haigete arv osakonnas on tema sõnul vähenenud vaid veidi: eelmisel aasta esimeses pooles oli neid 450 ringis, aasta teises pooles umbes 30 vähem. „Öisel ajal viib kiirabi kirurgiliste probleemidega patsiendid Tartusse,” sõnas Margit Rikka.
Kõige vanem kirurg saab juba 75 ja tema pensionile siirdumine on lähiaja küsimus. „Meil käib aga lõikamas doktor Stepan Sahnjuk Räpinast, on üks noorem tohter, ja päevakirurgiat käivad ka nooremad tegemas,” selgitas Margit Rikka. „Samas keisrilõikeid teevad naistearstid opiõe abiga, selleks pole ööpäev läbi valves olevat kirurgi vaja. Küll võib sünnitusosakonna olemasolu mõjutada operatsiooniploki kasutust ja kas peab kogu aeg anestesioloog võtta olema.”
Haigekassa ostab sünnitusosakonnateenust kirurgia alt, kirurgia- ja günekoloogiaosakond on Põlva haiglas koos. Margit Rikka hindas, et kirurgiaosakonna maht võib veelgi vähendada, aga päevakirurgia tasemel ikka jääb ja voodikohti ei kaotata. Kuna Tartu ülikooli kliinikum ei osalenud kirurgi leidmisel, siis pole abi loota ka edaspidi: kliinikumil pole tavaks saata maakondadesse arste. Küll on kliinikum tema sõnul väga toetav uue patsiendiprogrammi EHL juurutamisel, mille kasutamine hoiab kokku olemasolevate tohtrite tööaega.

Mis saab järgmisel aastal?
Praegu valimiskampaania käigus Põlva haigla sünnitusosakonna allesjäämist toetavad poliitikud on pärast täpsustavaid küsimusi öelnud, et selle eelduseks on peale naistearsti ka anestesioloogi ja kirurgi ööpäevaringne valve ning „piisav” arv sünnitusi. Kuna praeguse sünnituste arvuga ei majanda haigla haigekassa pearahaga ära, siis tuleks leida raha mujalt – poliitikud on arvamusel, et haigla ei peaks sünnitusosakonnale muu arvelt peale maksma.
Haigekassa ja Tartu ülikooli kliinikum pole senini veel arvamust avaldanud, kas järgmisest aastast peaks Põlva haigla sünnitusosakond kinni minema või mitte. „Haigekassa ei soovi üldhaiglaid muuta hooldushaiglateks,” ütles Margit Rikka. Samas pole loota sünnitusosakonna jaoks ekstra lisaraha ei haigekassalt ega kliinikumilt. Põlva haigla omanik Tartu ülikooli kliinikum pole ka üles näidanud entusiasmi leida Põlvasse uusi spetsialiste, kui mõni peaks töölt lahkuma.

Põlva sünnitusosakond säilib vaid regionaalpoliitilisel otsusel
„Kõik sõltub praegu sellest, mis saab riigikogu valimistel,” nentis Margit Rikka, viidates sellele, et mõned erakonnad rõhutavad regionaalpoliitika vajalikkust rohkem, teised vähem. Samuti on tema sõnul väga tähtis kogukonna surve: algatusgrupi Põlva Sünnitusosakonna Kaitseks kevadel kogutud üle 9000 toetusallkirja tulemusel sünnitusosakond ju praegu alles ongi.
Pärast valimisi hakkab riigikogu kokku seadma tuleva aasta riigieelarvet, sealhulgas haigekassa oma, millega seoses tuleb ka Põlva sünnitusosakonna saatus arutusele.
Praegu pole poliitikud aga üles näidanud tahet hakata haigekassa rahastamispõhimõtteid kardinaalselt regionaalpoliitilistel põhjendustel ümber tegema. Selle asemel on kõlanud idee, et Põlva haigla sünnitusosakonnal puudu jääva 200 000 eurot aastas võiksid panustada omavalitsused.

Vallajuhid: kas varsti survestab riik meid ka politseile ja päästjatele peale maksma?

Kevadel avaldas Põlva vallavalitsus lootust, et Põlva haigla sünnitusosakonnale antud ajapikendus aitab selle säilimiseks kas lisarahastuse leida või sünnituste arvu suurendada.
Põlva vallavanem Georg Pelisaar ja maaeluminister Tarmo Tamm nägid siis võimalust saada tuge peatselt käivituvast Kagu-Eesti regionaalarengu programmist. „Olen aga seda meelt, et ka kohalikud omavalitsused võiksid oma toetuse anda,” märkis Tamm siis lisaks.
Nüüdseks on selgunud, et Kagu-Eesti programmist ilmselt raha ei saa. „Täpsemaid toetuse andmise tingimusi töötatakse praegu alles välja, kuid suure tõenäosusega haiglad nende alla ei kvalifitseeru. Arvatavasti pole ka toetuse summad haiglale atraktiivsed,” kommenteeris programmi haldava rahandusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Karel Hanni.
Põlvamaa valdade esindajad ei looda ka järgmisel aastal saada riigilt sarnast katuseraha nagu tänavu, mistõttu jääb veel üle toetus omast eelarvest.
„Põlva vallavolikogu pole sünnitusosakonna võimalikku rahastamist veel arutanud,” ütles volikogu esimees Lennart Liba. „Soovime, et sünnitusosakond Põlvasse jääks, aga kui loome sellise pretsedendi, siis kas hakkame tulevikus politseid või tuletõrjet samuti kinni maksma? Maanteeamet juba soovib valdadele üle anda teed, mille majandamine on kahjumlik. Selge aga on, et kaasa ei anta teede remonti võimaldavat raha.”
„Kui kõik omavalitsused toetavad, tuleb ka meil toetada ja volikogul kaaluda, mis summaga see võimalik on,” ütles Kanepi vallavolikogu esimees Kaido Kõiv. Tema sõnul peaks teema kevadel arutusele võtma Põlvamaa omavalitsuste liit. „Meie volikogu pole seda teemat veel arutanud,” kommenteeris Räpina vallavolikogu esimees Teet Helm.

Rõhk on taastusravi arendamisel
Kuigi Põlva haigla sünnitusosakonna tulevik on ebakindel, töötab see Margit Rikka kinnitusel praegu parimal võimalikul moel. „Elame päev päeva haaval,” ütles ülemarst.
Kindlalt on Põlva haigla võtnud sihiks taastusraviteenuse laiendamise. See ei tähenda Margit Rikka sõnul mitte üldhaigla staatusest loobumist, vaid selle valdkonna eelisarendamist.
„Põlva haigla muutub Lõuna-Eesti taastusravikeskuseks, statsionaarne taastusraviosakond on Eestis üldhaiglatest praegu vaid Põlva haiglas,” selgitas Rikka. „Meil on väga korralik taastusravimeeskond ja taastusravi jaoks majas järjest ruume laiendatud. Lisaks osutame rehabilitatsiooniteenust, mida rahastab sotsiaalkindlustusamet. Kui oleme taastusravi kompetentsikeskus Lõuna-Eesti jaoks, siis suunatakse insuldijärgseid patsiente meie juurde kõrvalmaakondadest eelisjärjekorras taastusravile, juba praegu suunatakse neid siia nii Võrust kui Valgast.”
Margit Rikka ütles, et kõigest sellest hoolimata tuleb pidada läbirääkimisi haigekassa käest rohkemate ravijuhtude rahastamiseks, sest tavapatsientidele on järjekord suhteliselt pikk, viis-kuus kuud, nagu ka Tartus ja Tallinnas.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/02/2019 09:48:59

Lisa kommentaar