Viimane LõunaLehe valimisdebatt. Kuni valimisteni ilmub igas lehenumbris üks Kagu-Eesti inimesi ja elu puudutav põletav küsimus, millele vastavad siit riigikokku kandideerivad poliitikud. Viimasel neljapäeval enne valimisi saavad korraga sõna kõikide erakondade esinumbrid.

Küsimus nr 6: Milline on kõige olulisem ja suurema mõjuga asi, mida teete ära Kagu-Eesti elu ja inimeste heaks, kui just teid valitakse riigikokku? Lisage ka selgitus, mis viisil see teil õnnestub.

Hanno Pevkur (Reformierakond):

Kagu-Eesti tegevuskava saab rahastuse

Kõige paremini on piirkonna vajadused kaardistatud koos kohalikega Kagu-Eesti tegevuskavas. Ehk minu hinnangul on kõige olulisem ja reaalsem asi, mida Toompealt suunata, Kagu-Eesti tegevuskava rahastamine.
Algatasin omal ajal selle tegevuskava selge eesmärgiga Kagu-Eesti piirkonda senisest rohkem toetada. Sinna koondatud tegevused aitavad otseselt ja kõige paremini kaasa piirkonna arengule. Seal eesmärgiks võetud neli valdkonda – ettevõtluse arendamine ja töökohtade loomine, looduse hoidmine, ühenduste parandamine ning elukeskkonna areng – on täpselt need, kus riigi tasandilt Kagu-Eesti toetamine on vajalik.
Lisamärkusena tooksin esile ka piiriehituse, mis on mu südameasi olnud juba aastaid. Seda, kuidas seda täpselt teha saan, sõltub valimistulemusest. Kui inimesed toetavad ja annavad mandaadi end esindada ning Reformierakonnal õnnestub moodustada valitsus, on loomulikult võimalusi Kagu-Eesti toetamiseks rohkem kui opositsioonis. Küll saan kinnitada, et sõltumata sellest, kas oleme opositsioonis või valitsuses, jääb Kagu-Eesti toetamine alati minu fookusesse.

Rainer Kuuba (Elurikkuse erakond):

Metsaraie mõistlikuks!

Mõistlikku metsaraiet on vaja nii töökohtade kui ka elukeskkonna säilitamiseks. Kagu-Eestis on metsandusel ja puidutööstusel suur sotsiaal-majanduslik roll, kuid eriarvamusel ollakse, mil määral ja moel saab see jätkuda. Valdaval osal erametsaomanikest on metsa suhteliselt vähe (93% eraomanikel on metsamaad alla 20 ha) ning neil on üldjuhul mõistlik raiumise rütm ja raiutavat metsa jätkub pidevalt. Sellised metsaomanikud saavad kestliku majandamisega jätkata ning anname neile võimaluse kasutada ostueesõigust, kui „kährikud” tahavad nende piirinaabrite metsa kiireks „tühjaksraiumiseks” ära osta.
Probleemid on riigi- ja firmametsadega, kus on juba aastaid raiutud liiga palju. RMK-l on aidanud üleraieid varjata raievanuste alandamine ning õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamata maade andmine RMK-le. Kuid ka RMK töötajad on juba avaldanud analüüse, et raiemahtude langus riigimetsas on paratamatu.
Praeguse metsapoliitikaga jätkamisel hakkavad raiemahud mõne aja pärast järsult kukkuma, sest raiekõlblike metsade pindala on juba liiga väike, ning metsanduses ja puidutööstuses peavad paljud töö kaotama. Et metsadest oleks edaspidi võimalik saada rohkem ja kallimat metsamaterjali ning et metsad suudaksid pakkuda elupaiku metsaliikidele ja oleks meeldivaks elukeskkonnaks inimestele, tuleb kaotada lageraiet lubavad diameetrid, tõsta raievanuseid ja kehtestada lageraielangi ülempiiriks üks hektar.

Inga Raitar (Eestimaa Rohelised):

Seisan maakoolide eest

Seisan kindlasti selle eest, et Kagu-Eestis ei suletaks väikesi maakoole. Olen ise Parksepa 8-klassilisest koolist saanud ellu kaasa suure osa oma praegust loovust ja elujulgust, olen sellega elus saavutanud seda, mille läbi praegu tuntud olen. Lastel peab olema võimalus haridusele, mis ei suru neid kohe näotute inimühikutena Exceli tabelisse. Koolides peaks olema kättesaadav teadlikkuse õpe, mis kaotab koolikiusamise ja aitab lastel teha elus parimaid valikuid.
See hoiab Kagu-Eesti konkurentsivõimelise – loovad ja elujulged inimesed toovad siia tulevikus jätkusuutlikud ja nüüdisaegsed, keskkonna ja kogukonnaga sobivad majandusedulood. Siis ei lase me end manipuleerida siia keskkonda sobimatuid gigantprojekte läbi suruma.
Et meie tulevik oleks teovõimeline ja terve, peavad kõigi koolide lapsed saama mürgivaba tasakaalustatud mahetoitu. See annab kohalikele mahetootjatele kindla riikliku tellimuse ja innustab ka teisi põllumehi minema üle haigusttekitajateks tunnistatud taimemürkidest vabale tootmisele.
Mahetootjad peaksid saama maksusoodustusi, misläbi mahetoodete hinnad langeks. Väiksema sissetulekuga inimesed poleks siis enam sunnitud sööma ebatervislikku toitu. Mürgivabalt toodetud toit vabastab inimese vähi ja teiste tõestatult mürgipõhiste haiguste kulukast ravist. Ka hoiab mahekõlvikute suurenemine Kagu-Eesti mullastiku puhta ja viljakandva, põhjavee puhta ning kogukonna terve ja elujõulise.

Tarmo Tamm (Keskerakond):

Kagu-Eesti programm aitab probleeme lahendada

Kagu-Eesti inimesed toovad suure murekohana välja töö ja tasuvate töökohtade puuduse. Riik saab siinkohal hoogustada kohalikku ettevõtlust riigisiseste regionaalprogrammide kaudu. Kindlasti tuleb Kagu-Eesti programmi abil toetada ettevõtluse arengut.
Üks suur murekoht Kagu-Eestis on teede olukord. Seepärast võiks Kagu-Eesti programmi üks osa olla ka teede korrastamise toetamine, et Kagu-Eesti kruusateed saaks mustkatte alla. Teedeehituses peab toimuma oluline läbimurre. Kruusateed peavad saama tolmuvabaks ning Tallinna-Tartu maantee tuleb ehitada neljarealiseks. Vajaduse korral kaasame teedeehitusse laenuraha.
Pensionid pole viimase kümne aastaga üldise palkade ja hindade tõusuga sama jalga käinud. Eakate inimeste suhtelisest vaesusest välja toomiseks on kindlasti vaja erakorralist pensionitõusu. Seisan selle eest, et aastaks 2023 tõuseks keskmine vanaduspension erakorralise pensionitõusu toel 700 euroni kuus.
Kindlasti on vaja üle vaadata kogu senine aktsiisipoliitika tervikuna ning ühtlustada see oma lähinaabrite omaga. Soovime langetada kütuse- ja elektriaktsiisi, kuna need mõjutavad otseselt kõikide kaupade ja teenuste hindu ning ettevõtete konkurentsivõimet.
Tean, et ettevõtlikud ja maaelu armastavad inimesed on Kagu-Eestis olemas, tahan seista selle eest, et neil oleks oma kodukohas väga hea elada. Usun, et meie piirkonna arengu võti on korras teed, ettevõtluse toetamine ja inimeste elujärje parandamine.

Kaul Nurm (Vabaerakond):

Riigireform ja rohkem euroraha maale

Riigireform on Kagu-Eesti jaoks kõige olulisem küsimus.
26 heal järjel ettevõtjat koostasid meile uue nägemuse Eesti riigist, mis taandub ametnike koondamisele ja riigipidamise kokkuhoiule. Kodanikuühiskonna nägemus koostatuna Põlva või Valga mätta otsast puudub, sest selliseid rahalisi võimalusi tavakodanikel pole. Seetõttu peame toetuma vaid erakondade lubadustele. Meie olime ainsad, kes ärimeeste platvormiga ei ühinenud, sest meie arusaamad terve Eesti arengut mõjutavates küsimustes lahknevad.
Säilitada tuleb senised maakondlikud elanike teeninduspiirkonnad Põlva-, Võru-, ja Valgamaal. Kõigis kolmes maakonnakeskuses tuleb võrdselt arendada kvaliteetset linnalist elukeskkonda, milles riik osutab võrdsetel alustel universaalseid avalikke teenuseid. See tähendab ka haiglate sünnitusosakondade säilitamist kõigis kolmes maakonnas.
Olen selle poolt, et Euroopa Liidu tõukefondide rakendamise poliitika toob aastatel 2021–2027 maapiirkondadesse juurde miljard eurot investeeringutoetusi. Toetuste kaasfinantseerimise määraks Tallinnas jääb 60% ja mujal Eestis 15%. Teiste erakondade poliitika toob kõigile võrdse kaasfinantseerimise määra – 45%, millega tehakse võimatuks kutsuda esile elukvaliteedi muutused Kagu-Eestis.

Priit Sibul (Isamaa):

Teine pensionisammas vabatahtlikuks

Me ei liitunud neil valimistel muinasjutuliste valimislubadustega, sest eesmärgiks ei ole lubaduste katteks elu keerukamaks ja kallimaks muuta. Soovime leida lahendusi olulistele probleemidele, mis Eesti ees seisavad.
Teise pensionisamba reform. Praeguseks on teise sambasse kogutud üle 4 miljardi euro ning igal aastal lisandub sinna rohkem kui 300 miljonit lisaeurot. Riik sunnib inimesi teise sambasse koguma, aga ei garanteeri kogutud raha säilimist ja kasvu.
Väga valusalt on teise pensionisamba probleeme kogenud need inimesed, kes on sambaga vabatahtlikult liitunud, jõudnud pensioniikka ja avastanud, et saavad väiksemat pensioni kui need, kes teise sambaga ei liitunud. Seisan selle eest, et teine sammas muutuks vabatahtlikuks ning inimesed saavad ise otsustada, kas jätkata sissemakseid teise sambasse või investeerida oma vahendeid personaalse investeerimiskonto kaudu või võtta raha välja.
Rahvastikupoliitika. Eesti ees on valik, kas loomulik rahvastiku püsimine (lapsed) või sissetoodav võõrtööjõud, millega kaasnevad sotsiaalsed probleemid. Peame vajalikuks lastega perede toimetuleku jätkuvat kindlustamist – tulumaksuvaba miinimumi ja pensioni sidumist laste arvuga. Täiendav maksuvaba tulu laste pealt tuleb tõsta 600 euroni kuus kolme lapsega pere kohta ning rakendada maksuvaba tulu juba esimesest lapsest.
Kaitsepoliitika. Soov on suurendada kaitsekulud 2,5 protsendini SKTst ning nii kaitseväe kui kaitseliidu võimekust. Kaitseliidu malevate ruumid tuleb ajakohastada. Võrru tehtavate kaitsealaste investeeringutega suureneb kaitsevaldkonnaga seotud töökohtade arv.

Ivari Padar (SDE):

Korralik motivatsioonipakett perearstidele

Olulisim asi, millele tuleb leida lahendus, on perearstidega seonduvad probleemid. Perearst on keeruline amet: tihtilugu on raske piiri panna, kus lõpeb arstitöö ja kus algab sotsiaaltöö. Perearstide kontingent vananeb ja väga keeruline on leida vabadele kohtadele nii arste kui ka õdesid, seda eriti ääremaal. Tuleb teha kõik, mis võimalik, et perearstiteenus oleks kiirelt kättesaadav ja kvaliteetne.
Mida teha saab? 1. Motivatsioonipakett! Perearsti lähtetoetusi tuleks praeguselt 15 000 eurolt tõsta näiteks 50 000 euroni. Võimalik kulu riigieelarves võib olla 0,5-1 miljonit eurot. Lähtetoetus peab olema ka vabama kasutusega ja seda peab olema võimalik kasutada nii noorte kui ka vanemate arstide puhul. Kunagi ei tea ju, et tublil arstil, kes seni on töötanud kasvõi suurhaiglas, ühel hetkel ei teki mõtet tulla kodukanti tagasi.
2. Transpordi korraldus perearsti juurde minekuks peab olema läbimõeldum ja kasutatav.
3. Side sotsiaaltöötajate ja perearstide vahel peab olema tihe. Võimalus oleks ju, et perearstikeskustes töötaksid ka sotsiaaltöötajad. Omavalitsuste rahastamisel tuleks arvestada perearstikeskuste ehitamisega kaasnevaid kõiki lisakulusid.
4. Nali naljaks, aga ehk oleks meilgi tore, kui filmimehed ühe kena Eesti perearstiseriaali valmis vormiks.
Positiivne on see, et perearstidel on nüüd võimalused nii röntgeni- kui ka ultraheliteenuseid pakkuda.
Sihikindlalt tegutsemisel me saaksime selles olulises valdkonnas edasiminekut saavutada. Olgu tervitatud meie tublid perearstid!

Uno Kaskpeit (EKRE):

Piirivalve iseseisvaks

Võitlen samade asjade eest edasi, millega tegelesin riigikogu eelmises koosseisus. Esiteks on piirivalve taastamine. Kohtusin mõni nädal tagasi Kagu-Eestis piiriäärse rahvaga ja mul oli valus kuulata, kuidas praegune piirivalve suhtub kohalikesse elanikesse. Nad meenutasid möödunud aegu, kui piirivalve oli iseseisev sõjaväestatud organisatsioon. Siis olid piirivalvurid olnud sõbrad ja toetav seltskond kohalikele inimestele.
Koostöö oli hästi toiminud ja infovahetus toimis hästi. Kohalik rahvas jagas piirivalvuritele informatsiooni ja piirivalvurid abistasid kohalikke inimesi, kui need vajasid abi, koostöö oli kahepoolne. Nüüd on kõik pea peale pööratud, sest piirivalve õpe on politseiga kokku löödud, piirivalve õppeaineid 30% vähendatud ja politseilisi õppeaineid suurendatud. Piirivalvureid sunnitakse tegema politsei tööd: luusima ringi piiriäärsetes külades ja lahendama peretülisid ning teostama liiklusjärelevalvet.
Olen kohtunud riigikogus Kagu-Eesti inimestega ja arutanud siinseid probleeme. Suureks üllatuseks oli minule Valga-, Võru- ja Põlva maakonna maanteede olukord. Nendes maakondades on kõige suurem kruusateede osakaal, üle 55%. Siinse rahva suured probleemid on seotud ka töökohtade, arstiabi ja sünnitusmajadega.

Igor Taro (Eesti 200):

Regionaalpoliitiline filter Riigikogu otsustele

Kindlasti on mulle jõukohane küsida iga riigikogus arutelul oleva teema kohta, kuidas see eelnõu aitab Kagu-Eestit. Ja kui ma rahuldavat vastust ei saa, siis vajutan punast nuppu, aga kui tuleb hea vastus, siis rohelist. Sellise piirkondliku kaalutluse puudumine on põhjustanud suure ebavõrdsuse. Meie kandis elavad mehed tervena 20 aastat vähem kui Põhja-Eestis. Meie keskmised palgad on kolmandiku võrra madalamad kui Harjumaal.
Ka president juhtis sellele tähelepanu, et sotsiaalkaitses toimetab iga vald oma äranägemise järgi kas suutmatusest või tahtmatusest. Nii ei saa edasi minna. Kagu-Eesti huvides on anda kõigile Eesti piirkondadele kindlustunne, et riik ei jäta neis elavaid inimesi maha. Kas siis teenuste kättesaadavuse mõttes erivajadustega inimestele, väärikatele või lastele. Või ka vajalike ühenduste mõttes, et kagueestlased jõuaksid korralikke teid pidi suurematesse keskustesse.
Lisaks mõtleksin selle peale, kuidas muuta ettevõtjate tegevus meie piirkonnas võimalikuks. Suuremad palgad ja töökohad tekivad ikkagi ettevõtluses. Kui kellelgi on hea idee tootmise arendamiseks, siis tasub sellele leida koostöös kogukonnaga sobiv lahendus. Raha ei tule seina seest. See tuleb teenida. Nii saab Kagu-Eesti nii jõukaks kui ka õnnelikuks.
Niisugune regionaalpoliitiline filter on kõigile parlamendis vastuvõetavatele otsustele hädavajalik. Kui Kagu-Eestil läheb hästi, siis läheb kogu Eestil hästi.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/02/2019 08:55:19