Kirikuid kimbutab rahanappus

Urvaste kiriku kolmas lööv saab tänavu uue kivikatuse. Foto: Ülle Harju

Võru- ja Põlvamaa luteri kirikute ühine mure on rahanappus, suurema rahasüsti üle saab tänavu rõõmustada Urvaste kirik.

Muinsuskaitseamet eraldas tänavu Urvaste kirikule 67 000 eurot. Koguduse õpetaja Üllar Salumets ütles, et raha tuleb siis, kui tööde teostaja on kahest võimalikust valitud.
„Saadava raha eest saab kiriku kolmas lööv uue kivikatuse, pehkinud katusekonstruktsioonid ja ligi viiendik laelaudadest asendatakse uutega,” rääkis Salumets. Kiriku kahel löövil on katus vahetatud, torn sai vasest katuse 2006. aastal, kuid kolmanda löövi katus laseb läbi.
Salumets lisas, et loetletud tööd lähevad maksma ligi 74 000 eurot. Antsla vallavolikogu tasub kiriku eest omaosaluse, 6390 eurot.
Salumets märkis, et fassaadilt tuleb vana värv survepesuriga maha pesta, siis uuega katta ning vihmaveerennide süsteem paigaldada. Viimased tööd ei ole muinsuskaitseameti rahaeralduse sees ning nende tegemiseks tuleb korjandus teha.
Objekti omanik peab leidma ehitustööde järelevaataja ja sellele ise maksma. Salumets küsis enda sõnul selleks 3000 eurot Võru vallavalitusest.
Rõuge koguduse õpetaja Mait Mölder ütles, et kirikus on elektrijaotuskilp vahetatud, kuid elektrijuhtmestik ootab kiires korras väljavahetamist.
„Kiriku põhjapoolne, samuti käärkambri uks ootavad vahetamist, kõdunenud aknaraamid tahame asendada, teised uuendada,” rääkis Mölder.
Kolmanda olulise tööna nimetas ta sokli ja vundamendi parandust, sest kõrge mullavalli ja korraga plekk-katuselt langeva lume tõttu on niiskus kirikus suur. „Vundament tuleb mullast puhastada, kruusaga asendada ja vee äravoolu süsteem paigaldada,” selgitas Mölder.
Ta on raha küsinud muinsuskaitseametist, mitmetest fondidest ja Võrumaa partnerluskogust, kuid praegu on vaid pool summast kahe akna väljavahetamiseks.
Neljas olulisem töö on Rõuge kiriku katuse kruntimine, mis pikendab katuse eluiga.

Võru kirikul on puudu 91 000 eurot

Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere sõnul on kiriku esifassaad ja torn korda tehtud ning katus vahetatud. „Kolm välisseina tuleb vanast värvist puhastada ja uuega katta, karniisid remontida, osa aknaraame vahetada, teised restaureerida, samuti aknaplekid vahetada,” rääkis õpetaja. Nende tööde kogumaksumus on 126 000 eurot, seda raha kirikul ei ole.
„Võru linn eraldas 25 000 ja Sotsiaaldemokraatlik erakond 10 000 eurot,” ütles Mäevere. Ta lisas, et kiriku juhatus arutab, kas selle rahaga tehakse korda üks välissein või restaureeritakse aknad.
Pindi koguduse õpetaja Argo Oleski sõnul on kirik päris heas seisus ning kiiresti tehtavaid töid ette võtta ei ole vaja. Kiriku katus on samuti korralik. „Kirikuhoone poolte akende alumised osad oleme omal jõul vahetanud ja tänavu jätkame akende vahetamist,” sõnas Olesk.
Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo sõnul vahetati kirikul katus juba mitu aastakümmet tagasi, kuid paraku olid neelukohad valesti valtsitud ja seetõttu lasevad need vett läbi.
„Üks neelukoht neljast on parandatud, tänavu saame kahe ümbertegemiseks üheksa tuhat eurot muinsuskaitseametist,” ütles Hollo.
Vastseliina, nagu paljude teistegi luteri kirikute aknad koosnevad kolmest osast. Hollo märkis, et nad on juba kuue akna alumised osad jõudnud vahetada. „Need olid nii pehkinud, et peale avamist oli aknaid raske sulgeda,” täpsustas ta.

Kiriku katus teeb muret juba 20 aastat

Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail tunnistas, et kiriku plekk-katus on mureks ligi 20 aastat.
„Katusekate on vana ja tugevate sadude korral lasevad katuse valtsitud kohad vett läbi nii, et ükskord ühest, teine kord teisest kohast,” rääkis Lail.
Nii hull asi siiski ei ole, et teenistused ära jäävad. „Meil on mitu mõtet valtsitud kohtade likvideerimiseks,” lisas ta. Laili sõnul on kiriku aknad ühekordsed, kuid raamid on õnneks korralikud.
Põlva Maarja kiriku katuse ja selle konstruktsioonide väljavahetamiseks tehakse praegu koguduse õpetaja Toomas Nigola sõnul projekti, mis valmib kevadeks ja maksab 6500 eurot.
„Osa talasid on kiviseinale toetumise järel otstest pehkinud, pudedaks muutunud kivist katusekate tuleb vahetada ja karniisid korda teha,” ütles ta. Ligi neljandik katusekattest on varem vahetatud.
Nigola sõnul loodab kirik toetust muinsuskaitseametist ja viimane on kiriku kitsaskohtadest teadlik.
Kui palju katusega seotud tööd maksma lähevad, ta öelda ei riskinud.
„Katusest allapoole on hoone seis normaalne,” lausus Nigola.
Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel ütles, et katusega kirikul muret ei ole ning mullu soojustati kiriku lagi.
Räpina kiriku kitsaskohaks on tuult läbi laskvad vanad aknad. „Muinsuskaitsega arutame, kas paneme sissepoole topelt- või tavalised aknad, et vähem tuult läbi tuleks,” sõnas Nagel. Ta lisas, et praegu ees olevad aknad jäävad väljapoole alles.
Nagel märkis, et maakohtades asuvatest kirikutest ühelgi ei ole nii palju raha, et korraga hoone põhjalikult renoveerida, seetõttu remonditakse kirikuid ikka samm-sammult.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 07/03/2019 14:09:40