Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Teised poeketid ei tule kaasa Rimi loodustsäästva kampaaniaga

Terve märtsikuu on saanud Rimist toitu oma karbiga kaasa osta. Foto: Rimi

Kuigi osa inimestest pooldab kodust kaasa võetud plastkarpidesse lahtiste toiduainete ostmist, ei ole teised poeketid nende soovi ja Rimi loodustsäästva algatusega sama meelt.

Märtsis algas Rimi looduskampaania, mille raames saab vabalt minna toitu ostma oma karbiga.
„Valmistusime selleks pikalt, et kliendid saaksid toitu osta oma kaasavõetud karpi,“ sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats. „Räägitud on nii veterinaar- ja toiduameti kui ka tarbijakaitsega. Loodan, et aitame vähendada keskkonda kurnavat plastikogust ning nakatame eeskujuga ka teisi jaekauplusi.“
Kuidas kampaania on läinud? Katrin Bats: „Keeruline on öelda, kui sageli Lõuna-Eesti kliendid seda võimalust kasutavad. Võru kauplusest anti vastuseks, et veel ei ole silma hakanud, et paljud kliendid oleksid oma karbiga poodi tulnud. Tagasiside vaadates ei saa samuti täheldada, et sealsed kliendid selle kohta palju uuriks. Seepärast kasutangi siinkohal juhust ja kutsun kõiki Lõuna-Eesti inimesi pakendiprügi vähendamise nimel poodi tulema oma karbi ja korduvkasutatava ostukotiga.”
Bats lisas, et keskkonnakuul on kasvanud puu- ja köögivilja pakendamine kilekottide asemel võrkkottidesse. Samuti ei saatnud Rimi sel kuul postkastidesse paberist kliendilehti.
Põlva vallas Mammastes elav Kaja (perenimi toimetusele teada) suhtub oma karbiga lahtise toidu ostmisse positiivselt. „Olen nii plastkarpe kui ka kilekotte taaskasutanud Põlva tarbijate ühistu poodides ja Selveris,” ütles Kaja. Tema sõnul säästab plastmaterjalide taaskasutamine veidigi loodust.
Kanepi vallas elav Mall (perenimi toimetusele teada) ütles, et tema läheks meelsasti kodust kaasa võetud plastkarbiga poodi, kuid ei ole seda siiani riskinud teha. „Mul puudub kindlus, et kas poes ikka vaadatakse sellele heatahtlikult,” sõnas ta.
Mõlemad naised lisasid, et mida vähem plastmassist karpe ja kilekotte prügikasti satub, seda vähem toodame prügi ja säästame pisutki loodust.
Mehed on teist meelt. Võrus elav Aivo (perenimi toimetusele teada) ütles, et tema küll ei soovi plastkarpe kodust kaasa võtta ega neid kodus ka pesta. „Rasvase karbi pesemine kahjustab samuti loodust, sest pesuvahend ei ole keemilistest ainetest vaba,” märkis Aivo. Ta lisas, et karpide pesemisele lisandub sooja vee tootmise kulu.
Võru Vilja Selveri juhataja Jane Jõgeva ütles, et otseselt ei ole keelatud kodust kaasavõetud karpi ostjale salatit panna, kuid ta ei tea, et keegi oleks oma karbiga ostma tulnud.
„Kui ostja kodus avastab, et salati sees on midagi ebameeldivat, ja tuleb toiduga poodi tagasi, on raske tõestada, kelle süül näiteks juuksekarv või muu häiriv toidu sisse sattus,” selgitas Jõgeva.
Jõgeva lisas, et pood käitub vastavalt kaupluseketi juhatuse otsustele. „Kui juhatus otsustab, et võib kaasavõetud karpi toidu panna, teeme seda,” lisas ta.
Kaja ja Mall märkisid, et ei kujuta ettegi, et keegi läheks musta karbiga poodi, sest inimesed ei ole enam nii maha jäänud.
Kaja lisas, et tal on paha lugeda, kui kaugele me looduse reostamisega oleme läinud. „Hea, kui seegi väike asi alguseks käivituks,” loodab ta.
Põlva Selveri juhataja Aina Ketsi sõnul on plastkarbi kaasavõtmine ostjate poolt positiivne, sest sellega väheneb prügikogus. „Kaup peab hügieeninõuetele vastama ja me ei ole seda laialdaselt kasutanud, kuid kes ikka puhta karbiga on tulnud, selle soovi oleme täitnud,” rääkis Kets. Ta ei näe probleemi ostjate kaasavõetud kilekottides.

Veterinaar-ja toiduamet viitab kaupmehe vastutusele

Põlva tarbijate ühistu (PTÜ) juhatuse esimees Kristo Anderson ütles, et nad on klientide pakendite taaskasutamist varemgi analüüsinud. „Arvestades tervisekaitse nõudeid, sealhulgas vastutust, kvaliteedi- ja hügieeninõuete tagamist ostjale, ei ole me seda oma poodides juurutanud,” märkis Anderson.
PTÜ pöördus selles küsimus ka veterinaar- ja toiduameti poole. „Meile vastati, et tulenevalt senisest praktikast eelistasid poed enda poolt kontrollitud pakendeid kasutada, täites kaupluse enesekontrollisüsteemis kehtestatud meetmeid hügieeninõuete täitmiseks,” vahendas Anderson.
Veterinaar- ja toiduamet märgib vastuses PTÜ-le, et õigusaktidest tulenevalt ei ole keelatud ostja pakendisse toidu panemist jaekaubanduses, kuid toiduseaduse alusel vastutab käitleja käideldava toidu ja käitlemise nõuetekohasuse eest ning on kohustatud kasutama kõiki võimalusi nende tagamiseks.
„Kui jaekaubandusettevõte paneb toidu ostja pakendisse, peab pood rakendama lisameetmeid vältimaks toidu saastumist ostja pakendi tõttu. Kuna müüja vastutab poes toimuva eest, on tema otsustada, kas ta paneb toidu ostja pakendisse või ei,” vahendas Anderson.
Amet märgib oma vastuses PTÜ-le, et valmistoidu pakendamisel ostja karpi tuleb arvestada karbi puhtust, selle materjali sobivust ning ostja tervist ehk kas ta ei kanna haigusetekitajaid.
Ameti vastuse kohaselt teeb lõpliku otsuse siiski toidukäitleja, kas ta soovib endale võtta suuremat vastutust, kui paneb ostja karpi toitu. Ameti meelest peab tarbija mõistma ja teadvustama oma karbiga ostmisel kaasnevaid võimalikke ohte.
Amet tunnistas siiski, et kasvamas on tendents jäätmete vähendamiseks keskkonna säästmise eesmärgil, et kasvanud on inimeste soov pakendeid korduvalt kasutada, ning märkis, et kaubandusettevõtetele on roheliste poolt surve suurenenud.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 21/03/2019 09:22:03

Lisa kommentaar