Mahepõllumajandus ja -loomakasvatus on kasvanud kiiremini, kui ministeerium oletas. Foto: Ülle Harju

Maaeluministeerium sai paar päeva enne valimisi kokku mahepõllumajandust oluliselt pitsitava määruse eelnõu, mis kustutab lootuse Eesti kui mahemaa arendamiseks.

Eelnõus seisab kava, et tänavu ja edaspidi ei saa enam toetust mahepõllumajandusega alustajad ega vanad tegijad laienemiseks, st mahetootmistoetust saab vaid eelmisel aastal kasutatud hektarite piires ja sedagi kindlalt vaid kuni tuleva aastani.
„Kaotan viie aastaga 30 000 eurot,” nentis Põlvamaa Põllumeeste Liidu juht Karin Sepp, kes teiste seas mahetootmist soovib laiendada. Ta rentis sel talvel riigi käest 40 hektarit mahemaad viieks aastaks, makstes hektari eest renti 150 eurot aastas. „Lepingu järgi sellest loobuda ei saa. Kui lisamahemaa pealt enam toetust ei anta, siis kaotan aastas 6000 eurot,” rehkendas Sepp.
Võru vallas Sulbis asuva Väikeroosu talu peremees Ivar Rosenberg rentis samuti just mahevilja kasvatamise eesmärgil maad juurde. „37 hektarit, õnneks sain siduda rendi vaid pindalatoetusega,” märkis Rosenberg. „Ministeeriumi plaan veel katastroof pole, aga kindlust ka ei lisa. Maheturg on hetkel hea ja enamus mahetoodangust läheb ekspordiks, kuid meie kogused on veel väikesed, seepärast on mõistlik mahedat tootmist ka toetada.”
Mahetootmine on Eestis populaarne, sest kasvab mahetoidu eelistajate ja looduse säästmist hindavate inimeste arv.

Pöördumine: ministeeriumi kava on lühinägelik

Maaeluministeerium sai möödunud nädalal põllumajandus- ja maaeluühenduste ühispöördumise, milles tehakse tungiv ettepanek loobuda kärpekavast ning leida siiski võimalus mahetootmise toetuse maksmiseks ka alustajatele ja laiendajatele.
„Leiame, et see kava on mahepõllumajanduse edasise arengu seisukohalt lühinägelik. See ei ole ka kooskõlas valitsuse majandusarengu komisjoni kinnitatud mahemajanduse tervikprogrammi eesmärgiga, kus nähakse ette mahepõllumajandusmaa suurenemine 250 000 hektarini aastaks 2021,” seisab pöördumises, millele on alla kirjutanud Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Põlvamaa Põllumeeste Liit ja Valgamaa Põllumeeste Liit.
Pöördumises viidati ka sellele, et aasta tagasi, kui mahepõllumajandustoetusteks juba raha nappis ja kaalumisel olnud mahetoetuste vähendamine vallandas pahameeletormi, sai Mahepõllumajanduse Koostöökogu sarnasele pöördumisele ministeeriumist rahustava vastuse: „Oleme seisukohal, et mahepõllumajanduse arengu tagamiseks tuleb jätkata uute kohustuste võtmist ja tegeleme toetuse eelarve küsimusega eesmärgiga leida järgnevateks aastateks kõigi mahepõllumajanduse toetuse taotluste rahuldamiseks vajalikud eelarvelised vahendid.“
Samuti leidis ministeerium mullu lisaraha ja maksis mahetootjatele oodatud toetused välja.
Praeguses pöördumises rõhutavad põllumajandusorganisatsioonid, et kui ministeerium nüüd mahepõllumajandust pärssiva otsuse peaks tegema, pidurdab see nii mahepõllumajandusmaa suurenemist kui ka laiemalt kogu mahesektori arengut (nt mahetöötlemise edendamist, ekspordimahtude suurendamist). „Viimastel aastatel on mahepõllumajandus kiirelt arenenud, Eesti mahetootjad on olnud innovaatilised, otsinud uusi lahendusi, et suurendada saagikust ja tõsta kvaliteeti. Selle tulemuseks on olnud ka ekspordi märkimisväärne kasv.”

Mahetoetustele kulub palju raha

Maaeluminister Tarmo Tamm rõhutas, et määruse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused“ eelnõu kohta said huvilised kuni eelmise neljapäevani arvamust avalda. „Nüüd tuleb laekunud ettepanekute põhjal otsustada, kas määrust on võimalik sellisel kujul vastu võtta või tuleks kaaluda muudatusi,” sõnas ta ja lisas, et mahepõllumajanduse saatus peaks jääma uue valitsuse otsustada.
„Mahepõllumajandus on endiselt meie jaoks prioriteet ja seetõttu oleme kahe viimase aasta jooksul meetmesse leidnud lisavahendeid 17,5 miljonit eurot,” selgitas maaeluminister. „See tagab, et 2020. aasta lõpuni toetuseühiku määrasid ei vähendata, kuid uute kohustuste vastu võtmiseks tuleks leida veel lisavahendeid. Kusjuures siin on oluline arvestada, et ainuüksi juba praeguste kohustuste katmiseks on vaja aastas 18,3 miljonit eurot. Uued kohustused ei oleks ühekordne makse, vaid need võetakse juurde viieks järgmiseks aastaks, st aastani 2024. See tähendaks uuele toetusperioodile vastu minnes olulise osa kogu toetuste eelarvevahendite planeerimist mahetoetusele.”

Minister viitas, et mahetoota saab ka toetuseta

Tarmo Tamm viitas, et mahetalunikud saavad toota ka toetuseta ja mitmed seda teevadki. „Toetusalune pind oli 2018. aastal kokku 175 749 hektarit, mahepõllumajanduse registris on aga mahepõllumajandusmaad 210 033 hektarit. Seega 34 284 hektari kohta ei esitatud taotlust mahetoetusele,” ütles ta.
Põllumajandusühenduste pöördumises seisab aga: „Põhimõtteliselt on võimalik mahepõllumajandusega tegeleda ka ilma toetuseta, kuid majanduslikult on see väga keeruline. Tuleb ka silmas pidada, et olenevalt tootmistüübist ei saa esimesel kahel-kolmel mahetootmisele ülemineku aastal oma toodangut veel mahedana müüa ning seega puudub ka võimalus saada kõrgemat hinda. Mahetootmisega kaasneb avalike hüvede pakkumine keskkonna- ja looduskaitse ning loomade heaolu toetava majandamise näol ning seetõttu tuleks nende hüvede pakkumist ka kompenseerida, toetades kaasnevaid lisakulutusi ja saamata jäänud tulu.”

Miks tabab kärpekirves just mahetootjaid?
LõunaLeht uuris, miks plaanib ministeerium kokku hoida just mahetootmise, mitte mõne teise toetusmeetme, näiteks investeeringutoetuste või MAK keskkonna- ja loomade heaolu meetmete arvelt, nagu pakkusid ministeeriumile põllumajandusühendused?
Viimase puhul viidati asjaolule, et eelarve ja rahuldatud taotluste summade vahe oli 11 miljonit eurot: „Kuna tegemist on sama MAK prioriteedi alla käivate meetmetega, siis peaks siin olema üks allikas, kust puudujääva summa saaks katta.”
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu selgitas: „Kõnealune 11 miljonit eurot on näiline, sest meetmete aastased eelarved on tehtud samade meetmete kogueelarvet arvestades varuga. Näiteks ka mahetoetuse eelmise aasta eelarve oli määratud varuga 20 miljonit, reaalselt oli väljamakseid vaja teha summas 18,28 miljonit eurot. Siit oleks seega justkui 1,72 miljonit vabanenud, kuid tegelikult on see summa juba arvestatud meetme järgmiste aastate väljamaksete tarbeks. Ka investeeringutoetuste eelarved on suures osas kohustustega kaetud.”
„Me lähtume vastutustundlikust eelarvest ja saame võtta kohustusi vastavalt eelarvelistele vahenditele,” lisas maaeluminister Tarmo Tamm. „Ainuke variant oleks võtta uusi kohustusi tingimusel, et kõigile toetuse saajatele tuleb ühtne toetuse vähendamine, kuid sellega ei ole põllumehed seni nõustunud.”
Mahetootjad märkisid, et sellise seisukoha tagant paistavad suurtootjate, ennekõike piimatootjate kõrvad, kelle toetamist pole kavas kärpida. Mahetootjate hinnangul on Eesti põllumajanduspoliitika võtnud suuna maheriigi kuvandist loobumisele.
Maaeluminister andis vastulöögi: „Praegune fookus kipub olema mahetoetuse ümber. Tahan lisaks rõhutada, et mahepõllumajanduses on oluline tagada tarbija usaldus mahetoodete vastu. Rahvusvaheliselt on tähtis tugevdada Eesti kui maheriigi kuvandit, sest tõhusa järelevalve puudumise korral on oht, et Eesti mahemaine saab kahjustada kuni punktini, et meid enam ei usaldata, ja see saaks oluliseks eksporditakistuseks. Seetõttu on Eesti mahemajanduse edendamiseks käesoleva aasta riigieelarves 1,5 miljonit eurot taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve tõhustamiseks ning seemnete sertifitseerimise kindlustamiseks.”

Mahetootjad on riigil üle pea kasvanud

LõunaLeht kirjutas juba aasta tagasi, et mahetootmine on kasvanud kiiremini, kui ministeerium arvestas, mistõttu tekkis toetuste väljamaksmisel probleem ja plaaniti toetusi kuni kolmandiku võrra vähendada („Šokeeritud mahetalunikud: suurt osa toetusrahast lihtsalt ei saa?!”, LL 15.02.2018).
PRIA pressiesindaja Maris-Sarv Kaasik selgitas siis, et tekkinud hädaolukord tekkis sellest, et taotlusaluse mahepõllumajandusmaa hektarite arv ja maheloomade-lindude hulk oli võrreldes varasemaga märgatavalt suurenenud. PRIA otsetoetuste menetlusbüroo andmeil kasvas mahepõllumajandusmaa hektarite arv aastaga (2016–2017) ligikaudu 17 000 hektari võrra. Samuti kasvas mahepidamisel loomade arv: MAH 2014+ toetust saavaid loomi oli 2016. aastal üle 85 000, 2017. aastal juba üle 95 000. Maheköögivilja all olev pind suurenes aastaga üle 100, puuvilja- ja marjakultuuride pind üle 500 hektari.
Maaeluministeerium võttis siis mahetoetuste eelarvest puudu olevad kaks miljonit eurot keskkonnasäästliku majandamise meetme alt ja maksis mahetalunikele oodatud toetused välja.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/03/2019 09:52:01