Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Võrus alustab demokraatlik Unistuste Kool

Demokraatlikus koolis on õpilastel suurem vabadus valida, mida ja kui palju õppida. Foto: MTÜ Võruvõru

Võrru demokraatlikku Unistuste Kooli loov MTÜ Võluvõru sai selleks esmaspäeval Võru linnavalitsuse hariduskomisjonilt heakskiidu.

„Tahame pakkuda hästi palju pingist väljas, kogemuspõhist õpet,“ seletas tulevase kooli õpetaja Tuuli Veddel säravi silmi, mis on demokraatlikus koolis teisiti. Kool alustab tööd avatud ruumi meetodil, huvipõhise ning paljus projektõppena. Õpe on korraldatud üldõppena, toetutakse riiklikule õppekavale. Paljud ained on omavahel lõimitud.
„Lugeda võib ju loodusõpetust, samal ajal on ikka üks lugemine, pole oluline, mis teksti sa loed. Kui õpilane ei tahagi näiteks teha matemaatikat terve nädal, siis tal on see võimalus. Ta teeb seda hiljem,“ rääkis õpetaja.
Klassijuhatajate süsteemi vastandina on koolis mentorite süsteem. Igal lapsel on oma mentor, kelle ta on kooli töötajate hulgast valinud, mitte ei ole ühtne klassijuhataja. Igal nädalal arutab õpilane koos mentoriga läbi, mis läks halvasti, mis hästi – selline analüüsimise oskus on kooli loojate hinnangul väga oluline.
Demokraatlik kool annab võimaluse oma õpinguid ise reguleerida. „Annamegi valikud täitsa vabaks ja usume, et laps ei taha rumalaks jääda,” ütles Tuuli Veddel. „Mõnda asja ta kindlasti ei tahagi ära õppida. Aga ka tavakoolis, kui näiteks üldse ajalugu ei huvita, siis ta lõpetab kooli ja tal on kõik meelest läinud. Samas anname välja paberi, et ta on läbinud selle kursuse. Me arvame, et mis demokraatlikus koolis omandatakse, jääb meelde, sest ta omandab kindlasti seda vähemas mahus, aga süvenenult,“ tutvustas Veddel õppeprotsessi.
MTÜ Võluvõru juht ja uue kooli juhataja Helle Kivi märkis, et hariduskomisjonis tõstatas linnapea Anti Allas küsimuse, kui suur see õppijate protsent on, kes õppekava täielikult omandavad. Demokraatlikus koolis ei seatagi aga selliseid ideaalseid sihte, et kõik ained saavad väga hästi selgeks. „Me aktsepteerime, et mõnda ainet õpib laps süvendatult ja mõnda keskmiselt,” ütles Tuuli Veddel. „Pigem panustab ta aega nende õppeainete peale, mida oskab paremini. Õpetaja ei keskendu vigade otsimisele, pigem näeb edusamme.“
Demokraatlik kool võtab sügisel vastu õpilasi esimesest kuuenda klassini, kuid eesmärk on kasvada põhikooliks.
Eestis kogub demokraatliku kooli liikumine veel jõudu. Praegu töötab demokraatliku kooli põhimõtetel Leiutajate Külakool Rõuge vallas Sännas, mis kuulub maailma demokraatlike koolide ühendusse. Maailma mastaabis on demokraatlikke koole nii Ameerikas, kust see liikumine alguse sai, kui ka Iisraelis, Saksamaal, Taanis, Uus-Meremaal, Leedus ja mujalgi. Nende pikk kogemus on näidanud, et lapsed jätkavad pärast põhikooli lõpetamist edukalt haridusteed tavalises haridussüsteemis.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 28/03/2019 09:27:07

Lisa kommentaar