Küsitlus

Kas oled ise või on mõni tuttav saanud sõnakuse tõttu töölt sule sappa?

Ilm täna
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
13°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
14°
Tõrva
13°
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
13°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
14°
Tõrva
13°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Põlvas alustab tööd kristlik põhikool

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kool alustab tööd Põlva pastoraadihoone (Kesk 11) kolmandal korrusel. Foto: Toomas Nigola

Tartu luterlik Peetri kool avab koostöös EELK Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse ja kohaliku kogukonnaga järgmisest õppeaastast Põlvas oma filiaali.

„Kui Põlva linna ja valla liitmise ja haridusreformi tulemusena kadus ära Hea Alguse pedagoogikat viljelev Mammaste kool, tuli mõnigi pedagoog mõttega, et teeme oma kooli, ja nii mõnigi lapsevanem, kusjuures üldsegi mitte kirikuinimesed,” selgitas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola kooli loomise tagamaid. „Toona ei saanud ideele kriitilist hoogu sisse, kuid kooli loomise teema on kõik need aastad aeg-ajalt pinnale kerkinud.“
Nigola kinnitas, et loodav õppeasutus ei vastandu kuidagi Põlva koolile, vaid lihtsalt tahetakse teha väga head asja neile, kes on asjast huvitatud. „Meil on oma arusaam, missugune on hea kool ja seda soovime ka pakkuda,“ kinnitas õpetaja.
Põlva vald toetab Tartu Luterliku Peetri Kooli õppekoha avamist Põlvas. „Kool mitmekesistab meie piirkonnas haridusasutuste valikut,” kinnitas Põlva abavallavanem Janika Usin. „See loob võimaluse valida oma lapsele põhihariduse omandamiseks kool, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub kristliku väärtuskasvatuse põhimõtteid järgides.”
Kool alustab tööd Põlva pastoraadihoone (Kesk 11) kolmandal korrusel. Tervisekaitse ja päästeamet on ruumid üle vaadanud ning igati õppimiskõlblikuks tunnistanud. Toomas Nigola selgitas, et edaspidi, kui kool kasvab, saab liikuda korrus allapoole.
Sügisel alustab tööd esimene ja piisava arvu huviliste korral teine klass, sest mitmelt perelt tuli palve, et neil oleks teise klassi ka vaja laps panna. Perspektiivis on, et kool kasvab üheksaklassiliseks.
Kui palju on kindlaid kooli tulijaid, ei oska õpetaja Nigola veel täpselt öelda. Praeguseks on avaldusi laekunud käputäis, aga see on õpetaja hinnangul normaalne. Kooli tutvustamiseks korraldab kogudus koosolekuid. „Neljapäeval on meil järgmine kokkusaamine, kuhu kõik on teretulnud, ja kes tunnevad huvi, saavad tulla kuulama,“ kutsus Toomas Nigola.

Kuidas ideest kindel plaan sai
Toomas Nigola ütles, et kuna oli tunda kogukonna selget tahet Põlva hariduselus ja kooli valikutes midagi muuta, võttis ta asja käsile. „Algusest peale oli selge, et nullist kooli ehitada ei ole realistlik. Riik ju maksab tegevustoetust neile, kellel on juba tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes olemas. Ehk siis esimesed kolm aastat saab ainult pearaha, mis ei kata vajaminevaid kulusid,” nentis ta.
Seetõttu pöördus ta kunagise ülikooliaegse kursusevenna Tarvo Siilabergi poole, kes on Tartu luterliku Peetri kooli direktor. „Selgus, et idee rääkimiseks oli päris sobiv hetk, sest Peetri kool oli oma tegevusluba uuendamas, kuna neil avatakse sügisest kolmas kooliaste. Nii et kui juba pabereid ajada, siis taotleda ka Põlva õppekoha tegevusluba ja uuendada arengukavasid,“ ütles Toomas Nigola.
Sel nädalal lõpeb klassiõpetaja konkurss, et alustavale koolile leida võimalik parim õpetaja. „Kes teisi aineid õpetama hakkavad, nendega veel läbirääkimised käivad. „Neljapäevasel koosolekul võime juba välja öelda, kes alustab esimese, kes teise klassiga. Tugispetsialistid ja koolijuht hakkavad käima Tartust,“ selgitas Nigola.
Kuigi tegu on kristliku kooliga, täidetakse riikliku õppekava nõudeid. Suurem rõhk on aga väärtuste õpetamisel, võro keel käib igal juhul asja juurde ja juurte tundmine on väga oluline. „Inimesel on elus lihtsam hakkama saada, kui ta teab, kus ta on ja kes ta on, siis suudab ka suhestuda teistega,” mõtiskles Toomas Nigola. „Kindlasti on alustav kool hea motiiv noorematele inimestele ja lastega peredele, miks Põlvasse kolida või miks siit mitte ära kolida.”
Kooli tunniplaanis saab ilmselt usuõpetus olema, kindlasti tähistatakse kiriku- ja rahvakalendri pühasid. Koolinädal algab väikese palvusega. Õpetaja Nigola lohutab, et see ei tähenda, et ristimata lapsi kooli ei võeta. Oluline on ikkagi haridus.
Tartu luterliku Peetri kooli direktorile Tarvo Siilabergile tuli ettepanek Põlvasse Peetri kooli filiaal rajada ootamatult, aga kuna kohalik initsiatiiv oli konkreetne, siis võttis ta ideest kinni.
Oluliseks peab direktor kogukonna kaasatust kooli töös. „Kogukondlik kool tähendab eelkõige seda, et kool on peetud ja juhitud nende inimeste poolt, kes on seal koolis tööl või kes on seal lapsevanemad,“ märkis ta. „Praeguse aja märk on, et ühiskonnas üldiselt on suurenenud lapsevanemate teadlikkus hariduse valikute osas. Eeldatakse suuremat kaasatust ja sõnaõigust. Eks see kogukonnakool algabki hoolimisest ja sellest, et me tunneme end ühtse kogukonnana. Me ei ole anonüümne hulk inimesi – lapsevanemaid ja õpetajaid –, me saame ühiselt osaleda selle kooli käekäigus.“
Peetri koolis on tema sõnul kaks poolt: väärt haridus ja väärtusharidus, mis peavad teineteist täiendama. Kool tegutseb kuuendat õppeaastat, kuid ajalooliselt lähevad juured tagasi 1906. aastasse, kui kool oli esimene eestikeelset haridust pakkuv kool Eesti- ja Liivimaal. Loodava Põlva õppekoha nägu on alles kujunemas.
„Me muidugi kõigepealt kuulame ära, mida kohapealne kogukond ja algatusgrupp soovib või näeb. Näiteks soovime panustada sellesse, et koolis leiaks oma koha Vana Võromaa pärand – nii keel kui ka kultuur. Kõik need head praktikad ja õppetunnid, mis on Tartus saadud, laienevad ka Põlvale,“ seletas Tarvo Siilaberg.
Kui Tartus on õppemaks 100 eurot kuus (ehk 20% miinimumpalgast), siis Põlva õppekohale see automaatselt ei laiene. Direktor ütles, et see on üks neist teemadest, mida kooli pidaja soovib otsustada koos Põlva peredega. „Kindlasti ei saa õppemaks olla määrav, mis puudutab lapse kooli valikut, peamine on ikkagi vastastikune usaldus,“ kinnitas Tarvo Siilaberg.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 28/03/2019 09:29:23

Lisa kommentaar