Õpetajakriis süveneb, aga kooli tööle ei taha keegi minna

Räpina ettevõtja ja harrastusnäitleja Uno Nagelmaa (paremal, Lutsu teatri etenduses mängimas) on koolis matemaatikat ja füüsikat õpetanud, aga praegu ei meelita teda tagasi ka suure rahaga. Foto: Riho Semm (Põlva Foto)

Tartu ülikool kutsub osalema „Kogenud kooli“ programmis, sest koolides süveneb loodus- ja reaalainete õpetajate kriis, õpetajaks sobivad inimesed aga tõrjuvad pakkumise korrapealt.
Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi projektijuhi Kiiri Toombergi sõnutsi vajavad üldhariduskoolid praegu 60 matemaatikaõpetajat, kuid tegelikult jõuab koolidesse õpetama tosinkond. „Otsime üles need matemaatikud, keemikud, füüsikud, bioloogid ja geograafid, kes praegu koolis ei tööta, aga sobiksid sinna suurepäraselt,“ annab projektijuht teada.


Võimalikud kandidaadid ei taha pakkumisest kuuldagi
Õpetajate Lehe töökuulutustes pakutakse praegu tööd 21 matemaatikaõpetajale. Kagu-Eestis otsitakse kaht matemaatikaõpetajat Räpina ühisgümnaasiumisse ja Võru Kreutzwaldi kooli.
Matemaatikaõpetaja ametis toime tulevaid inimesi leidub nii Võrus kui Räpinaski, aga ametivahetusest ei taha nad kuuldagi.
„Ma ei soovita küll kellelgi kooli õpetajaks minna,” oli resoluutne Räpina ettevõtja Uno Nagelmaa, kes on õppinud omal ajal reaalainete õpetajaks ning koolis matemaatikat ja füüsikat õpetanud. „Tallinna peda (praegu Tallinna ülikool) lõpetas minu kursusel 20 tulevast õpetajat, praegu töötab oma erialal viis õpetajat. Põhjus on lihtne: õpetaja palk, eriti aastaid tagasi, ei võimaldanud peret üleval pidada. Ma ei näe mingit motivatsiooni, et kooli tagasi tööle minna. Viimati olin klassi ees eelmisel aastal, kui rääkisin oma ettevõttest ja tööst. Kuulun kooli [Räpina ühisgümnaasium] vilistlaste nõukogusse ja toetan kooli igati, kuid mind isiklikult ei motiveeri mitte miski minema kooli tagasi tööle.”
„Olen valmis minema kooli õpetajaks juhul, kui on operatiivselt varuks piisavalt vahendeid garanteerimaks või tekitamaks klassiruumis korda ja rahu, näiteks vajaduse korral kooli juhtkonna palgatud turvatöötaja või turvakaamera,” vastas pakkumisele minna kooli õpetajaks 50. eluaastates füüsik. Mees töötab praegu tarkvaraarendajana, kogemus koolis töötamisest on tal 30 aasta tagune. „Olen nimelt ajakirjandusest kuulnud igasuguseid õudusjutte 21. sajandi õpilaste ja nende õiguste kohta,” lisas ta. „Töötasu ka 1,5 kuni kaks korda riigi keskmisest suurem, vastasel juhul ei õnnestu teil kedagi meelitada isegi sellest võimalusest mõtlema, rääkimata reaalsest ametivahetusest, on ju vähegi taibukamad inimesed mujal keskmisest kõrgema palga peal.”


Ülikool pole lootust kaotanud
Programm „Kogenud kooli“ ootab kandideerima neid, kellel on hea erialane töökogemus, soov töötada õpetajana ja valmisolek alustada õppimist koolis töötamise kõrvalt. Samuti oodatakse neid, kel erialane ja pedagoogiline haridus, kuid kes ei ole varem või pikka aega õpetajana töötanud. „Tänavu oleme võtnud sihiks leida 25 matemaatikaõpetaja kandidaati, igal järgmisel aastal keskendume ühele ainele: 2020 füüsikale, 2021 geograafiale, 2022 keemiale, 2023 bioloogiale ja 2024 informaatikale,“ tutvustab Kiiri Toomberg sel kevadel hoo sisse saanud programmi.
Ülikooli kodulehel on toodud, et vastuvõtu eeltingimus on magistrikraad või nelja-aastase nominaalajaga õppekava alusel omandatud bakalaureusekraad või nendega võrdsustatud kvalifikatsioon (240 EAP). Läbitud õpingud peavad sisaldama vähemalt 60 EAP mahus erialaseid aineid (2019. a matemaatikaaineid). Iga kandidaadi puhul hinnatakse eraldi õpitud aineid ja nende sobivust, sh võetakse arvesse valdkonna töökogemust (nt raamatupidamine) ning läbitud erialaseid täienduskoolitusi. 
Kandideerimiseks vajalikud dokumendid: diplom, akadeemiline õiend (nii lõpetatud kui ka lõpetamata õpingute kohta), läbitud valdkondlikud täienduskoolitused (kui neid on), motivatsioonikiri (kuni 5000 tähemärki), mis sisaldab kandidaadi tausta (senised õpingud ja töökogemus) ning tugevate külgede kirjeldust, samuti erialavaliku  põhjendust, ning elulookirjeldus.
Dokumendid tuleks esitada hiljemalt 29. aprillil e-posti aadressil kogenudkooli@ut.ee.
Mai keskel toimub erialakatse, mis on motivatsioonikirjal põhinev kuni pooletunnine intervjuu. Eesmärk on välja selgitada programmis osaleja valmisolek ja sobivus töötada õpetajana.
Magistriõppe nominaalne õppeaeg on poolteist aastat ja ülikool eeldab, et programmis osalenu töötab vähemalt kaks õppeaastat koolis. Õppimine ja töötamine algavad samal ajal 2019. aasta septembris.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 25/04/2019 08:34:13