Aarne Musting valib riiulitelt hoolega esimesi valmis küpsenud maasikaid. Foto: Ülle Harju

„Nuusutage ja maitske – nagu Eestimaa mari keset suve, mitte kurgimaitsega!” pakub esimesi punapõskseid Eesti maasikaid Võru valla Mustangi talu peremees Aarne Musting (61), kes hoiatab maasikasõpru kasvava petutrendi eest: Kreeka maasikaid müüakse Eesti maasika pähe.

Sel nädalal hakkas Mustangi talus nii palju maasikaid korraga valmima, et pererahvas sai maasikamüügi välja kuulutada. Esialgu tuleb valmis marju kasvuhooneriiulitelt siiski ühekaupa otsida. Aarne Musting valibki maitsmiseks hoolikalt maasikaid, mis on igast küljest punased ja eeldatavasti ka magusaks küpsenud.
„Oleme igal aastal nii rihtinud, et esimesi marju saab müüa jüripäeva paiku,” räägib Aarne Musting. „Nüüd nad järjest valmivad ja nädala lõpuks saab juba suurema koguse korraga. Esimesed korjab naisterahvas (perenaine Loori Musting – ÜH) oma käega – tema teab täpselt, milline mari on valmis ja milline pole.”
Esimesed maasikakilod lähevad müügiks otse kasvuhoonest, peremehe sõnul võetakse neid kilo-paari kaupa kas sünnipäeva- või koguni pulmatordi kaunistamiseks.
Kui saab juba auto täis laadida, sõidavad 20-eurose kilohinnaga maasikad Tallinna ja suurematele laatadele. „Emadepäeval peetakse Tallinna lähedal Luige maaelu näituslaata, kus lubatakse müüa ainult Eesti maasikat, seal ostetakse hästi,” ütleb Aarne Musting, kes on sel ajal ainukesena Eesti maasikaga kauplemas. Kavas on ka Türi ja Jäneda laat, lisaks on talul püsiv müügikoht Nõmmel. Kui marjad korjatud, lähevad need kohe müüki. Vahendajale müümine ei tasu Mustingu sõnul ära.

Petturid teevad meele mõruks
Laatadel tuleb aga Mustingutel tihti kaubelda külg külje kõval nahaalsete petturitega. „Kasutavad telgi peal ja laualinal talu nime, müüvad aga Kreeka maasikat, silti juures pole, et tegu on Kreeka maasikaga,” märgib Musting mõrult. „Olen öelnud kontrollijatele, et sõitke kasvõi üks kord elus sellise „maasikakasvataja” koju! Piisab! Ja ärge vibutage ainult näppu, et ära enam niimoodi tee! Viige ikka asi lõpuni, nagu peab!”
Eesti maasika pähe Kreeka maasikat ostes saab ostja petta nii hinna (Kreeka maasika kilo maksab praegu 2,5-5,5 eurot) kui maitsega. Lisaks tasub maasikasööjatel mõtiskleda, kui kangete kemikaalidega peab marju töötlema, et säilitada nende kaubanduslik välimus pärast mitmepäevast teekonda umbes 3500 kilomeetri kauguselt.

Kasvavad mulla sees
Mustangi talu maasikad ei kasva klaasvilla, vaid päris mulla sees. „Muld on spetsiaalne, lastud Ramsil Viljandis teha,” kiidab Aarne Musting. Taimed on toodud Hollandist, sort on „Darselect“. „Annab küll vähem saaki, aga mari on magus,” tähendab Aarne Musting. „Kuna hind on ostjale kõrge, siis peab mari magus olema. Proovisin ka sellist kasvumajasorti nagu „Elsanta“ – ilus mari, annab head saaki, aga mari jääb meie tingimustes hapukamaks. Nii jäingi „Darselecti“ juurde.”
Kokku on ta teinud katsetusi kümmekonna maasikasordiga. „Need sordid, mis on avamaal magusad, kasvumajas seda pole,” nendib Aarne Musting.

Talvine maasikakasvatus on energia- ja töömahukas
16 aastat kasvuhoonemaasikaid kasvatav Musting räägib, et kevadel saaki andvat maasikat odavamalt toota ei saa. „Pihta hakkan jaanuari lõpus, veebruari alguses ja vahepeal on ju tõsine talv,” nendib ta. „Maasikas aga tahab selliseid tingimusi, nagu on keset suve: niiskus, temperatuur, valgus ...”
Mustangi talu maasikamajas annab tänavu saaki 5300 maasikataime, varasematel aastatel on taimi olnud ka kuni 7000. Lisaks on Mustingutel teine kasvumaja täis noori taimi, mida kasvatatakse müügiks. Sortideks on kaks korda saaki andvad „Evie 2“ ja „Verity“. „Kasvudele tulevad ka marjad ja need annavad kuni külmadeni saaki,” ütleb Loori Musting, kes taimehoones mässab. Lisaks on veel kuumaasikataimed, kuumaasikas on metsmaasikast natuke suurem ja annab saaki külmade tulekuni.
Aarne Musting nendib, et pere on maasikakasvatustööga ikka kinni küll. „Mõned tunnid saab vahepeal linnas ära käia, kui on vaja ehitusmaterjali osta või midagi, aga nii ei saa, et terve päev ei astu kasvumaja juurde,” nendib ta. „Kuna kastad ja palju kastad, kõike peab kontrollima.”
Enda kasvuhoone jaoks Aarne Musting siiski ise taimi ei kasvata. „Kui midagi valesti läheb, on kõik,” nendib ta. „Näiteks tuleb voolukatkestus, on kõik tuksis. Tsirkulatsiooni ei toimu, ventilaatorid seisavad ... Kui selline asi peaks toimuma 10–15kraadise külma juures, on paari-kolme tunniga miinuskraad sees ja kogu lugu. Kahju üle 10 000 euro.”
Ta räägib, et märtsis oli ette teatamata voolukatkestus, temperatuur langes kasvumajas juba viiele kraadile. See juhtum pani Mustingu enda sõnul päris värisema. „Otsustasin teha oma jõujaama, millele saab taha panna terve majapidamise,” räägib ta. „Kilp on juba üleval ja generaator ära tellitud.”
Mustangi talule toodavad juba mõne aasta energiat ka päikesepaneelid, mille tasuvusaeg on Aarne Mustingu rehkenduse kohaselt kaheksa aastat. Kuna seejärel tuleb tuntav energia kokkuhoid, nimetab ta seda investeeringut enda pensionisambaks.

Maasikaäri üleandmisest on juba juttu olnud
Mehaanikuharidusega Aarne Mustingul on maasikakasvuhoone koos kütte- ja kastmissüsteemiga ise detailhaaval kokku keevitatud ja monteeritud ning aastatega ideaalseks timmitud.
Kasvuhoones on nii automaatne kütte-, kastmis-, tuulutusluukide avamise kui ka udutussüsteem – kõik Mustingu enda välja mõeldud.
„Viis aastat kulus, enne kui investeering kasvuhoonesse hakkas tagasi tooma, õnneks avamaamaasikas hoidis niikaua elus,” märgib ta.
Kuna pensioniiga läheneb, mõlgutab Aarne Musting maasikakasvatuse üleandmise peale. „Lapsed löövad juba kaasa ja mul on kaheksa lapselast, kes ka juba maasikakorjamisega taskuraha teenida tahavad,” märgib ta heameelega. „Mis vanaisal saab selle vastu olla! Ma ise hakkasin üheksa-aastaselt tööle, kui isa surma sai. Miks ei võiks laps kerget tööd teha? Keegi ei ütle, et ta peaks kive laadima!”

Kuidas tuvastada maasikapettureid?

Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialist Eve Rehelem:

Taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi raames peavad maakondade keskused juunis ja juulis võtma maasikatest uurimiseks 14 proovi. Igal aastal võtab proove ka Põllumajandusamet, kes kontrollib esmatootjaid.
Ainuüksi ühe või teise taimekaitsevahendi jäägi leidmine maasikatest ei ole päritolupettuse tuvastamiseks piisav, kui leitakse Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendi jääki, mille tulemus jääb normi piiresse.
Kui tuvastame Eestis mittelubatud taimekaitsevahendi jäägi, siis võib olla kas tõesti tegemist mitte-Eesti maasikatega või on Eesti maasikakasvataja seda ise kasutanud.
Sel aastal suureneb meie kontrollkäikude arv laatadel ja muudel avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede ääres kauplejate üle.

Saima Evendi, Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik:

Aastast aastasse suureneb kaebuste arv, kui täpselt tuntakse ära nii välimuse kui hinna järgi, kes üritab eestimaise maasika pähe turustada mujalt EL-i liikmesriikidest odavalt kokkuostetud maasikaid, teenides seega kergelt kasumit.
Tarbija, kes eelistab eestimaist, saab kindlalt selle, ostes maasikaid kas otse kasvukohast või turult „oma müüjalt“, keda usaldab. Sordi või maitse järgi vahet teha on praktiliselt võimatu, sest ka Eestis kasvatatakse samu maasikasorte, mida teisteski riikides.
Seaduse kohaselt peab kauba juures alati olema märgitud päritoluriik ja toote nimetus. Päritoluriigina ei ole lubatud kasutada väljendeid „kohalik toodang“, „kodus kasvatatud“ vms. Lahtiselt müüdavatel toodetel peab info olema toote juures hinnasildil.
Põllumajandusamet kontrollib turgudele ja ajutistel välimüügilettidel turustatavat puu- ja köögivilja sh ka saatedokumente. Rikkujate nimed avalikustatakse kodulehel.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/04/2019 08:47:52