Haned põllul. Foto: Ülle Harju

Lindude kahjustatud viljapõldude omanikud võivad keskkonnaametile teatamise ja taotluse täitmise järel kuni 3200 eurot kompensatsiooni saada.

Soovere talu Saru külas Rõuge vallas kasutab 55 hektarit põllumaad, millest osa on rendimaa.
Peremees Ülar Koemets ütles, et tänavu ründasid haned põlde esimest korda tema 20aastase talupidamise ajal. Linnud tulid talinisupõldudele aprilli alguses ja olid pea kuu lõpuni.
„Kui haned põllu ühest servast ära ajasin, lendasid nad teise äärde või naabri põllule,” kirjeldas Koemets. Haneparved olid tema sõnul suured, mõnes võis kuni 500 lindu olla.
Ligi seitsmel hektaril ei ole suurt midagi alles jäänud ning ligi kümnel hektaril on pool talinisust hävinud. Hanede tekitatud kahju on Soovere peremehel praegu raske hinnata.
Kuid haned peavad lugu ka talirapsist ja külvatud suviviljateradest. Sooverest ligi 20 kilomeetri kaugusel Varstus asuva Kriguli talu talirapsipõldudel on haned samuti kahju teinud. „Ligi 30hektarisel rapsipõllul on sees suured tühimikud,” sõnas peremees Rein Parv.
Tema põllule tulid linnud aprilli keskel. „Olen päevas isegi kolm korda põllule ringi peale sõitnud ning hirmutanud neid autosignaaliga, peale signaalitamist lendasid nad ära,” rääkis ta.
Parv on märganud, et linnud on ka suviviljapõldudele jõudnud ja „lükkavad nokaga pikalt mingi osa külvireast teradest puhtaks”.
Kriguli talu peremees ei ole veel keskkonnaametisse pöördunud, küll on seda teinud Soovere peremees.
„Keskkonnaameti esindaja käis kohal ja peale seda saatis ankeedi, mille pean täidetult tagasi saatma, ning millalgi selgub, kas saan või ei saa kompensatsiooni,” rääkis Koemets.
Jahisektsioone on palju ja kui seadused lubaksid, saaksid jahimehed Koemetsa sõnul põllumeestele abikäe ulatada. „Mõne riigi seadused lubavad põlde kahjustama tulnud linde küttida,” lisas ta.
Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ütles, et tänavu ei saa siinsed jahimehed hanede vastu midagi teha. „Heidutusjaht on eksperimendi korras lubatud Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal ning kui tulemused on head, laieneb see suure tõenäosusega tuleval aastal ka Võrumaale,” rääkis Kivistik.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko täpsustas, et nimetatud kolm maakonda valiti katseprojekti, kuna neis olid eelnevatel aastatel lindude tekitatud kahjud kõige suuremad. „Võrumaal olid lindude tekitatud kahjud varem ühed väiksemad,” lisas ta.
Rakko sõnul saab igaüks linde mitteletaalsel viisil heidutada. „Riik paneb õla alla ja aitab kompenseerida kahjude ennetamiseks soetatud varustust,” märkis ta.
Samuti kompenseerib riik põllupidajale kuni 3200 eurot aastas, mille saamiseks tuleb keskkonnaametile linnukahjustustest teatada. „Amet hindab kahju peale teavitamist viie tööpäeva jooksul, esitab kahju saajale kümne tööpäeva jooksul hindamisakti koopia. Siis peab talunik esitama ametile taotluse rändel olevate lindude tekitatud kahju kohta. Amet otsustab linnukahju hüvitamise kolme kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest,” selgitas Rakko.
Ta lisas, et kevadine linnujaht on heidutusmeetmena kasutusel ja leidnud praktilist tõendamist Rootsis, Taanis ja Saksamaal.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 09/05/2019 09:11:38