Küsitlus

Kas mõni su lemmiktoode on hiljuti müügilt kadunud?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
12°
Põlva
11°
Otepää
10°
Tartu
11°
Antsla
11°
Valga
12°
Räpina
11°
Tõrva
11°
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
10°
Tartu
11°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
12°
Tõrva
11°

Ettevaatust, bussipeatused ja teeääred on mürgitatud!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Väimela sild, mille äär möödunud nädalal mürgiga üle lasti. Foto: Tiiu Ritari

Võru maakonna maanteede ääres ja bussipeatustes teeb AS Eesti Teed sel ja järgmisel kuul umbrohutõrjet ohtlikku glüfosaati sisaldava taimekaitsemürgiga. Kuna inimesed sellest ei tea, lasevad nad pahaaimamatult lastel maast kivikesi üles võtta ja lemmikloomadel mürgi sees kõndida.

Suur oli Väimela mehe Raivo (perenimi toimetusele teada) ehmatus, kui ta möödunud teisipäeva õhtul pärast kella kümmet märkas, et mööda maanteed liigub tulesäras traktor nagu säraküünal ja pritsib alevi vahel maanteeääri. Mürgiga töödeldi liiklusmärkide, tähispostide ja viitade ümbrust ning bussitaskuid, kahe järve vahelisel maanteesillal lasti mürki kogu sillapiirde ulatuses.
„Traktor lasi kõnnitee äärde ka nagu vihma ja sillapiirde lasi kogu ulatuses üle, mürgitas ära bussiooteplatvormid, samuti rannatee otsa. Lapsed sõidavad ja mängivad seal, kedagi ei teavitatud. Ma omasid hoiatasin, et lapsed seal ei mängiks ja midagi maast ei puutuks,” rääkis Raivo.

Bussipeatus ei ole avalik koht – võib mürgitada
Töid korraldanud ASi Eesti Teed teemeister Toomas Keem ütles, et maanteeääri töödeldi glüfosaati sisaldava umbrohumürgiga Rodeo XL. „Bussitaskud ei ole avalikud kohad seaduse järgi, seal võib mürgitada, üksnes trammi- ja rongiplatvormid on avalikud kohad,” väitis ta.
Põllumajandusministri määruses on tõesti kirjas: „Avalik koht selle määruse tähenduses on eelkõige haljasala, spordiala, kooliala ja laste mänguväljak ning ala tervishoiuasutuse vahetus läheduses, samuti trammi- ja raudtee ooteplatvorm ning ületamiseks ettenähtud ülesõidukoht ja ülekäigukoha vahetu lähedus, gaasitrass, kattega tee ja kruusatee eraldusriba, teepeenar ja haljasriba, tänava eraldusriba, teemaa ja tänavaäärne haljasala.”
Bussipeatuse määratlemine mitteavaliku kohana on mürgitajale oluline, sest samas määruses on kirjas, et: „avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses tehakse taimekaitsetööd juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega”.
Põllumajandusameti taimekaitse peaspetsialist Võrus, kes teeb kontrolli taimekaitsetööde üle, on Benno Laks. „Vaatasime koos Benno Laksiga seda määrust ja Laks ütles ka, et bussipeatused ei ole avalikud kohad. Laks ütles, et vist sellepärast ei ole, et bussipeatustes käib vähe rahvast,” seletas Keem. Laks ütles, et pole Keemi väitega nõus. Sillapiiret lubas ta kontrollida, sest veekaitsevööndis on mürgitamine keelatud.

Miks niitmine ei kõlba?
„Meil on 1250 kilomeetrit teid hooldada ja me lihtsalt ei jõua,” selgitas Toomas Keem mürgi eelistamist teeäärte niitmisele. „Ja töölisi ei ole ka saada, keegi ei taha tööle tulla, inimesi lihtsalt ei ole.”
ASi Eesti Teed korrashoiudirektor Tarmo Lood ütles, et nad mürgitamist koolide läheduses ei tee ja kus võimalik, ei lähe kuni 100 meetrit veekogude lähedale. Ta lubas Väimela silla ümbruse üle vaadata ja kinnitas, et on nõus, et mürgitamist peab vähendama.
Samuti tahab Eesti Teed katsetada umbrohu tõrjumisel kuuma vett või auru. „Kui see tulemusi annab, siis loobume mürgitamisest,” lubas Tarmo Lood.
ASi Eesti Teed Võru piirkonna teemeister Joel Tiisler tunnistas ausalt, et mürgitamine tuleb odavam – ühe korraga on tehtud. Trimmerdada tuleks suve jooksul kolm-neli korda. Kuid Toomas Keemiga lubas ta asjad üle rääkida: Tiisler on enda sõnul seda meelt, et alevites ja tiheasustusaladel ei peaks keegi mürgitama.
Maanteeameti Lõuna teehoiuosakonna direktor Tarmo Mõttus ütles, et maanteeameti partnerid valivad ise meetodi: kas niidavad, trimmerdavad või kasutavad mürki. „Osa teehooldajaid ei pritsi ka praegu. Meil on Eestis partnereid, kellel on sama suur piirkond kui ASil Eesti Teed Võrumaal ja kes ei kasuta taimemürke.”
Põlva- ja Valgamaal maanteid hooldav AS TREV-2 Grupp sai möödunud suvel oma teeääred hooldatud ilma mürgitamata. TREV-2 teehooldetööde valdkonna juht Meelis Teppan kinnitas, et ka sel aastal ei ole nad veel mürgitanud. „Kas saame päris ilma läbi, ei oska veel öelda. Oleme võtnud tööle trimmerdajaid ja ajutisi töötajaid, selge see, et niitmine tuleb mürgitamisest kallim. Kui ka peame mürgitama, siis alevites ja tiheasustusaladel me seda kindlasti ei tee,” lubas ta.
Glüfosaat on umbrohumürgi toimeaine, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on klassifitseerinud potentsiaalselt vähkitekitavaks. Veeloomastikule on glüfosaadi jäägil kas otseselt surmav või geneetilisi ja arenguhäireid põhjustav toime.
2018. aastal keelustasid glüfosaadi Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa, Holland ja mitmed teised riigid.

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 30/05/2019 09:47:06

Lisa kommentaar