Esimese rahvusvahelise võistluse esikohad jäid Räpinasse
Läinud neljapäeval ja reedel Räpina aianduskoolis esimese rahvusvahelise nooraednike võistluse esimene ja teine koht jäid koju: võitsid Paula Lenk ja Kaisa Valk, teiseks jäid Jegor Dejev ja Jaano Oras.
„Võtame võistlust mängeldes ega põe tulemuste pärast ning sellepärast on meil ka hästi läinud,” laususid Paula Lenk ja Kaisa Valk taimede tundmise ülesande järel. Ühte taime 15st nad ei tundnud ja tõrvalille ladinakeelne nimetus ei meenunud.
„Kõik on vahvad ülesanded ja hea on ennast proovile panna,” lisasid neiud, kes teise võistluspäeva lõpu eel ei aimanud, et võidavad.
Jegor Dejev ja floristiks õppiv Jaano Oras selgitasid putukatele hotelli valmistades, et hotelliga meelitatakse aeda kasulikke putukaid, nagu lepatriinu jt. „Selle ülesande juures on olulisim kasutada õigeid, ainult looduslikke materjale, nagu sammal, kuuse- ja männikäbid, pilliroog ja savi, ning sättida need õiges vahekorras seinte vahele,” selgitasid noormehed ja lisasid, et kõik ülesanded on meeldivad. „Sihime ikka kõrgemale,” naljatasid nad koha üle.
Taanlaste võistkonnaga kaasas olnud õpetaja Anette Sorensen ütles, et neile meeldib väga Räpinas. „Puid on siin palju rohkem kui meil,” tõi ta näite.
Noored taanlased Cassandra ja Micheal tunnistasid, et mõned ülesanded läksid hästi, teised mitte nii hästi. „Seemnete ja viljade tundmine läks hästi,” sõnas Cassandra. Ta lisas, et talle meeldis pookimine, kuigi poogitav materjal ja noad olid teistsugused kui neil.
Micheal märkis, et pikeerimine oli raske, sest laud oli liiga madalal.
Rumeenia võistkonna noored Elisabet ja Kelemen rääkisid, et neile meeldis robotiga programmeerimine. „Puu kõrgust ja tüve ümbermõõtu määrata oli ka põnev,” lisas Kelemen.
Õpetaja Andrea Hoffman hindas võistluste korraldust väga heaks. „Inimesed on siin ka sõbralikud,” lisas ta.
Hoffmani sõnul on Rumeenias koguni 350 põllumajanduslikku kooli. „Meie kool asub Borsi küla lähedal ja meil vedas, et saime Eestisse võistlema,” rõõmustas ta.
Naabritest olid Räpinas ainult lätlased Bulduri aianduskoolist Jurmalast. „Meile on siin võistlustel palju uut, putukate hotelli tegime esimest korda ning pookimine oli raskevõitu,” ütlesid Elza ja Jakobs, kes õpivad maastikukujundust.
Õpetaja Gunta Krastina on Räpina aianduskooli õpetajatega suhelnud ja siin varemgi käinud. „Kooli ümbrus on väga kena,” tunnustas ta. Krastina lisas, et oluline on ka see, et noored said Räpinas uusi kontakte.
Võistluse korraldamise otsus sündis Türil
Üks rahvusvahelise nooraednike võistluse organisaatoritest, aianduse juhtõpetaja Anu Käär märkis, et idee võistlust korraldada oli aastaid õhus, kuid lõplik otsus sündis mullu Türi lillelaada ajal toimunud Eesti nooremaednike meistrivõistlustel.
„Ainult aianduse valdkonna rahvusvahelist võistlust ei ole meie teada varem üheski Euroopa riigis korraldatud,” sõnas Käär. Ta täpsustas, et Euroopas on küll peetud nooraednike võistlused, mis on segu aianduse, maastikuehituse ja floristika erialast. Kuna Eestis on neid põllumajanduskoole, kus õpetatakse aiandust vähe, on noortel siiani omavahel tulnud võistelda, mis ei ole kuigi suur motivaator. Oma oskuste võrdlemine teiste maade noorte oskustega on hoopis kaalukam asi.
Türilt naasmise järel alustati kohe korraldustööga. Õla pani alla MTÜ Europea Eesti keskus ehk põllu- ja maamajanduskoolide võrgustik eesotsas Katrin Uurmaniga. See võrgustik kuulub rahvusvahelisse võrgustikku Europea, mis hõlmab 25 Euroopa riiki.
„Eesmärk oli kutsuda noori aednikke üle Euroopa meile võistlema,” sõnas Käär.
Tema sõnul oli see kerge, sest kõik koolid olid tulekust väga huvitatud. Kohale tuli 18 võistkonda: Inglismaalt, Itaaliast, Saksamaalt, Rootsist, Ungarist, kaks võistkonda Portugalist jne. Kaks võistkonda esindas Räpina aianduskooli ja üks Luua metsanduskooli.
Võistlusülesandeid oli 20, mis jagunesid võrdselt kahele päevale. „Ülesanded mõtlesime ise, mõned laenasime meie kooli nooraednike võistluselt,” ütles Käär.
„Korraldajatena saime palju kogemusi nii võistluste ettevalmistuse kui ka läbiviimise osas,” sõnas ta. Käär märkis, et igal võistlusalal ei pea kiirust taga ajama. Näiteks seemnete külvamisel on arukam hinnata külvi kvaliteeti, mitte töö kiirust.
Esimese võistluspäeva lõpul käidi koos Meenikunno rabas matkal, teise päeva õhtu veedeti Eesti põllumajandusmuuseumis.
Võitnud võistkonna mõlemad liikmed said ürituse sponsorilt Click & Grow’lt taimekasvatuse üheksakohalise nutipoti. Teiseks jäänud võistkonna liikmeid premeeris sama firma kolmekohalise taimekasvatuspotiga. Kolmandaks tulnud Slovakkia võistkonna liikmed sõitsid koju aianduskooli väljapandud kaasaskantava mikroskoobiga.
Kooli tänusõnad kuuluvad ka maaeluministeeriumile ja Innovele, kes võistlusi rahaliselt toetasid. Võistluste korraldamist toetasid lisaks OÜ Matogard, OÜ Tuhala Bio, Click & Grow, AS Baltic Agro, OÜ TAMI Automatics, OÜ Seedri Puukool, OÜ Seston Seemned, OÜ Aran Farming, AS Sagro, aianduskeskus Gardest, OÜ Reginett, AS Värska Vesi, Tamme Aiandustalu, OÜ Kanepi Aiand, OÜ Valgeanso ja MTÜ Europea Eesti keskus.
Anu Kääri sõnul läks võistlus korda ja seda toetas ka ilm. „Aeg näitab, kas korraldame võistluse ka järgmisel aastal, kuid enne tuleb lõppenud üritusest saadud kogemusi analüüsida,” rääkis ta. Tema sõnul näitasid võistlused, et Räpinas saab väga head, Euroopas konkurentsivõimelist haridust.
Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 06/06/2019 09:25:46