Küsitlus

Kas nn eurokraavide kaevamine tee äärde tuleks ohtlikkuse tõttu lõpetada?

Ilm täna
Võru
11°
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
11°
Valga
10°
Räpina
11°
Tõrva
10°
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
11°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
11°
Tõrva
12°
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
11°

Maainimesed näevad kiiret internetti ilmselt nagu oma kõrvu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Ahvatledes lootusega maale kiire internet saada, ärgitas Eesti Andmesidevõrgu AS 31. maiks ära maksma 153 eurot, mida umbes 6000 inimest tegigi. Võistleva Elektrilevi 199eurost ettemaksuta pakkumist eelistab Kagu-Eestis üle 4000 inimese. Firmade plaanidesse kaevudes selgus aga, et enamik päris maainimestest võib unistuse kiirest internetist siiski maha matta.

„Mida rohkem liitujaid piirkonnas on, seda tõenäolisemalt kiire internet teieni jõuab,” reklaamis Eesti Andmesidevõrgu AS projekti „Internet koju”, luues illusiooni, et on valmis internetikaabli vedama mis iganes Kagu-Eesti nurgatagusesse. Kui ainult „piisavalt” huvilisi on.
Ettevõtte kodulehelt leiab aga vihje karmi tegelikkuse kohta: „Kui olete baasvõrgu lähedal (oleme arvestanud ca 1 km raadiuses baasvõrgust, kuid see pole 100% kindel reegel), siis on ka üksikutel liitujatel väga suur tõenäosus saada projekti kaasatud.”
Siia ongi koer maetud – 150 euro eest võivad heal juhul saada kiire interneti need, kes elavad euroraha eest rajatud baasvõrgu külje all rahvarohketes asulates ja soovitavalt kortermajas hulganisti koos.
Eesti Andmesidevõrgu ASi tegevjuht Raivo Tammiksaar ei soostunud eile infot andma isegi selle kohta, kui palju on kiire interneti soovijaid maakondade kaupa, rääkimata detailsemast jaotusest. Ta lubas, et juunis-juulis saavad kõik raha ära maksnud inimesed vastuse, kas ettevõte neile internetiühenduse loob. „Alustame suurematest asulatest,” tunnistas ta. „Lisaks avame välja valitud piirkondades täiendava liitumisvõimaluse, kus saab ühenduse mingil määral suurema summa eest.”
„Näiteks Piirissaarele ei jõua kiire internet ilma riigi toeta ilmaski!” kinnitasid nagu ühest suust mitu Kagu-Eesti omavalitsusjuhti, kustutades hajaasustusaladel elavate maainimeste lootused.
Baasvõrk on euroraha toel mitmes jaos maha pandud kiire interneti sidevõrk. Mitu kilomeetrit seda kokku maa sees jookseb, seda ettevõtted välja ei too. LõunaLeht joonestas vastava kaardi kokku kahe kaardi põhjal: Eesti Lairiba Arenduse SA ehitatud EstWini baasvõrgu ja MTÜ Eesti Andmesidevõrk aasta lõpuks valmiva fiiberoptilise sidevõrgu kaardi põhjal. Baasvõrku võivad kõik soovijad vabalt kasutada, see oli euroraha andmise tingimus.

Kavalusega korjati kokku üle 918 000 euro
Osava reklaamiga korjas Eesti Andmesidevõrgu AS inimestelt kokku üle 918 000 euro, sellest 18 000 eurot on menetlustasu, mida ka siis tagasi ei maksta, kui ettevõte loobub soovijale netiühenduse väljaehitamisest.
Raivo Tammiksaar kinnitas, et 150 eurot saavad ühendusest ilmajääjad tagasi hiljemalt juuli lõpuks.
Miks üldse inimestelt raha ette võeti, selle põhjenduseks on toodud, et siis saab kindel olla, et internetisoovija „alt ära ei hüppa”.
Erinevalt riigile kuuluvast Elektrilevist on Eesti Andmesidevõrgu AS aga eraettevõte, mille puhul ei saa välistada ka musti stsenaariume, näiteks pankrotti. Kuidas inimesed üldse saavad kindlad olla, et saavad kas internetiühenduse või oma raha tagasi?

Seos kohalike omavalitsustega on butafooria
Et inimeste umbusku hajutada, on Eesti Andmesidevõrgu AS end usinasti seostanud MTÜga Eesti Andmesidevõrk, mille liikmeteks on seitse kohalikku omavalitsust. Selleks loodi illusioon, et valdade MTÜ on Eesti Andmesidevõrgu ASi osanik.
«Kokkulepe on, et aktsiaseltsis on erakapitalil 50protsendine osalus ja kohalikel omavalitsustel 50protsendine osalus, mis omandatakse läbi MTÜ. Tõesti pole nüüdseks aktsiakapitali jaotamine lõpuni viidud, kuid see tehakse ära lähinädalatel,» kinnitas Eesti Andmesidevõrgu ASi ainuke juhatuse liige Keijo Lindeberg Postimehele 24. jaanuaril.
Ligi viis kuud hiljem kuulub ettevõte jätkuvalt ainuisikuliselt Lindebergile, täpsemalt temale kuuluvale United Broadband Capitali OÜ-le. See OÜ tegeleb Lindebergi väitel projekti tarvis erainvesteeringute kogumisega, mida olevat juba jaotusvõrgu rajamiseks „piisavalt”. OÜ omanikeringi pole aga millegipärast investoreid lisandunud, ettevõte on vaid Lindebergi oma. „Nende soov on selline,” põhjendas Keijo Lindeberg.
Miks pole Eesti Andmesidevõrgu ASi aktsiakapital ära jaotatud – MTÜ-le 50%? „Teeme seda nädala jooksul,” lubas Lindeberg nüüd ja põhjendas viivitamist „kokkulepete sõlmimise”, vormistamisprobleemide ja õiguslike nüanssidega (Keijo Lindeberg on samas ise vandeadvokaat, advokaadibüroo Lindeberg juhtivpartner – ÜH).

Vallad on infosulus
Selgus, et MTÜsse kuuluvate valdade juhid kujutasid ette, et MTÜ on juba ammu aktsiaseltsi osanik. „Peab olema, see on isegi aktsiaseltsi põhikirjas, ei tea siis, mis on takistanud seda registrisse kanda,” ütles hämmeldunud hääletoonil riigikogu liige Andrus Seeme, kes on ise Eesti Andmesidevõru ASi nõukogu esimees ja üks aktsiaseltsi loomise eestvedajatest.
„Seda ma küll ei teadnud ...” imestas nõukogu liige, MTÜsse kuuluva Rõuge vallavolinik Tiit Niilo ja vabandas oma teadmatust kibeda heinateoga. Nõukogu liikmed on veel ka Valga vallavanem Margus Lepik, Hardi Haring (AS Elevi) ja Kastre vallavanem Priit Lomp.
MTÜsse kuuluvad Antsla, Elva, Kanepi, Rõuge, Võru, Otepää ja Põlva vald. Võru vald esitas jaanuaris küll MTÜst välja astumise sooviavalduse, aga vallavanema Kalmer Puusepa kinnitusel pole sellele siiani isegi vastatud.
Vallajuhid on ka lünklikult informeeritud sellest, kas, kuna ja kuhu nende vallas kiire internet jõuab.
Eesti Andmesidevõrk kiitis 15. mai Lõuna-Eesti Postimehes, et Kanepi vallas said esimesed õnnelikud kiire interneti tuppa. Andrus Seeme täpsustas, et kaks Põlgaste keskuse kortermaja korterit ühendas kiire netiga MTÜ, mitte AS. „MTÜ teeb veel põhivõrku ja seal vahetus läheduses said kaks peret tõesti kiire interneti, n-ö prooviks, kuna masinad olid olemas ja sai ära teha,” selgitas ta ja hindas, et kuni kolm kilomeetrit põhivõrgust oleks ehk võimalik kiire internet vedada.
Kas Seeme ise ka kiire interneti järjekorras ootab? „Ei, mul on kodus Telia kaabel,” vastas riigikogulane ja rõhutas, et ka Elektrilevi ei jõua kiire internetiga kuigi paljudesse kohtadesse.
Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp on täpsemalt informeeritud. „Paar nädalat tagasi vedasid nad kaabli Jaani ja Põllu tänavale ja panid Kurenurme poole minema, sügisel saavad inimesed kiire interneti majja, perearstikeskus ja kultuurimaja saavad ka,” lubas ta.
Aga ka Kurmet Müürsepp ei julge kõigile kiiret internetti lubada. „Peatrassist mõni kilomeeter,” hindas ta. „Ilma riigi toetuseta pole kaugemale võimalik. Aga vähemalt saavad kiire neti Antsla Inno ja kultuurimajas tegutsevad muusikud, kel on vaja mahukaid faile edastada.”
Põlva abivallavanem Martti Rõigas aga nentis, et vald on infosulus. „Kui AS tuli oma liitumislepingutega välja, siis olime kurjad, et keegi meiega ei kooskõlastanud,” viitas Rõigas esialgu tarbijaid ahistanud tingimustele lepingus.
„Oli kahtlus, et kas inimesele ikka teenust pakkuma hakatakse, kuigi nad on selle eest raha ette ära maksnud. Ütlesime, et oleks võinud teha digiallkirjastatud lepingu ja raha ette mitte võtta, aga nad läksid teist teed ja ei kooskõlastanud seda KOVidega. Nad tahtsid inimesi sellega enda külge siduda, et nende käest ette raha võtsid. Rohkem ei ole meil nendega kontakti olnud,” rääkis Rõigas.

Inimesed pommitasid valdu küsimustega
Martti Rõigas rääkis, et inimesed helistasid mais pidevalt valda ja küsisid nõu, kumba kiire interneti pakkujat eelistada. Ta ütles, et ei oska seisukohta võtta, ja juhtis tähelepanu ka nõrkadele kohtadele Elektrilevi pakkumuses. „Elektrilevi paneb ühenduse aia äärde, tuppa ei vii,” viitas ta. „Nad said kohustuse luua teatud arvu punkte, sellega on eesmärk täidetud ja riigi raha (20 miljonit eurot – ÜH) ära kulutatud. Konkurentsi tingimustes jäävad paljud kiirest internetist ilma, ükskõik, kumma pakkuja nad valivad.”
„Mai kahel viimasel päeval oli telefon punane,” ütles ka Tiit Niilo. „Inimesed on ikka hinnatundlikud, 153 eurot korraga välja käia on nende jaoks väga suur raha. Paljud küsisid, et kui praegu saavad 10 euroga kuus kõik lihtsamad asjad ära tehtud, miks siis rohkem maksta. Tunti muret, et kas lapsed ikka maale tulevad ja mis siis saab, kui tahaks kiiret internetti vaid paaril kuul aastas.”
„Vähemalt kümme soovijat peaks olema, et esimeses voorus internet saada,” oli Niilo teadmine kiire interneti saamise võimalusest. Kas Nopri talu saab selle? „Ausalt, ei tea veel,” ütles Niilo. „Kui see idee välja käidi, siis oli kaugelt rohkem huvilisi kui kümme, aga kes neist avalduse ära tegid, ei tea.”
„Me pole võtnudki sihiks, et meie peame küsimustele vastama,” ütles Valga vallavanem Margus Lepik, kes kuulub samuti Eesti Andmesidevõrgu ASi nõukokku. „Selge, et iga kodanikuni kiire internet ei jõua.” Margus Lepik ütles, et kohalik omavalitsus tegeleb kiire interneti projektiga niipalju, et hoolitseb selle eest, et ehitusload ja muud dokumendid võimalikult kiiresti liiguksid.

Võru valda häirivad mitmed asjad
„Me ei näe vajadust osaleda, kuna olulised tingimused on muutunud. Kui Sõmerpalu ja Võru vald omal ajal MTÜ liikmeks astusid, siis lubas riik toetust ja võrgu rajamist just hajaasustuspiirkondades. Nüüd näeme, et seda tehakse ikkagi tiheasustusalal,” põhjendas Võru vallavanem Kalmer Puusepp seda, miks vald end kiire interneti kampaaniast distantseeris. „Võrgu rajamine käib erasektori vedamisel, me ei tea nende plaane, kas MTÜ saab osaluse aktsiaseltsis, on samuti teadmata.”
Puusepp ütles, et nii ASi kui MTÜd juhtiv Raivo Tammiksaar on käinud volikogus rääkimas ja tutvustanud piirkondi, kuhu on kavas kiire internetiga jõuda. „Põhivõrgust jätkatakse jaotusvõrku Raistest Parksepa poole, sealt Väimela ristist Navile, Viljandi risti ja sealt Järvere ja Sõmerpalu poole,” mäletab ta. „Palusin saata projekti, Tammiksaar saatiski, aga sellest ei lugenud suurt midagi välja. Katastrinumbreid polnud juures ja kaart oli ka muidu sigrimigri. Saatsin uue kirja küsimusega, kas saaks selgema kaardi saata, aga vastust pole.”

Aktsiaselts teeb rahatrikke
Kuna Lõuna-Eesti inimesed on kandnud ühele inimesele kuuluvale eraettevõttele pea miljoni euro ligi raha, uuris LõunaLeht, kus see on. Kahtlust äratas asjaolu, et ASi käive oli tänavu esimese kolme kuu jooksul vaevalt 11 000 eurot, kuigi ligi 5000 inimest oli selleks ajaks juba kiire interneti lootuses 153 eurot ära maksnud ehk käive pidanuks küündima kaugelt üle 700 000 euro.
„Käive on nii-öelda tulud ja kulud. Aga kõnealusel juhul on meil kõik reserveeritud liitumistagatised, mis ei ole tuludesse kantavad, selles suhtes, et ei lähe käibesse,” selgitas Raivo Tammiksaar. „Need on, jah, lihtsalt konto peal. Kui me tekitaksime need käibena, siis me peaksime selle pealt käibemaksu ära maksma, mille me siis pärast tagasi saaksime. Lihtsam oli seda tagatisena kajastada. Tulusse läheb see sel hetkel, kui liitumine on aadressile ära ehitatud ja ehitajale makstakse sellest 150 eurost ära.“
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Kaia-Liisa Tabri kinnitas, et selline lüke on tõesti lubatud.
Selgus, et ettevõte nipitab ka muudes küsimustes. Näiteks pole Tammiksaar ise ei MTÜ ega ASi palgal, kuigi rabeleb mõlemal rindel täie mahviga. „Mul on tulemustasu teenuslepinguga, üritame kulusid all hoida,” vastas Tammiksaar.
Miks pole tema juhitav MTÜ esitanud ei 2017. ega 2018. aasta majandusaasta aruannet, sellele oli Tammiksaarel lihtne vastus: „Pole jõudnud tegeleda, audiitor hüppas ka alt ära ...”
Kuidas sai võimalikuks tõsiasi, et kogu suurprojekt liikus ühe inimese, Keijo Lindebergi kätte? Lindebergi sõnul on MTÜ selle heaks kiitnud. Miks sai Kagu-Eestis kiire interneti võrgu rajajaks just Tallinnas elav advokaat? „Tunnen Raivot ja olen Tartust pärit,” selgitas Lindeberg. MTÜ Eesti Andmesidevõrk loonud kohalike omavalitsuste juhte ta enda sõnul varem ei tundnud.

Elektrilevi jääb reaalsuse piiresse
Eesti Andmesidevõrgu ASi konkurent kiire interneti rajamises, riigile kuuluv võrguettevõte AS Elektrilevi võitis vastava riigihanke koos 20 miljoni euro toetusrahaga. Kogu projekti maksumus on 100 miljonit, mille eest plaanib ettevõte luua viie aastaga 200 000 internetiühendust.
Elektrilevi avas kodulehe, kus on võimalik aadressi järgi kontrollida, millal võiks kiire interneti võrk kodude ja ettevõteteni jõuda. Soovijaid on Kagu-Eesti kolmes maakonnas kokku 4114 (Põlva mk 1228, Võru mk 1769 ja Valga mk 1117). Ettevõte avalikustas ka asulad, kus tänavu võrku ehitama hakatakse. Kagu-Eestis on need Antsla linn, Põlva vallas Ahja alevik ja Leevi küla, Rõuge vallas Misso alevik, Tõrva vallas Riidaja küla ja Tõrva linn, Valga vallas Tsirguliina alevik, Võru linn ja Võru vallas Kose alevik ja Võrumõisa küla.
«Sooviavaldusi võrguga liitumiseks saab endiselt Elektrilevi kodulehel esitada. Neid arvestame järgmiste aastate ehitusplaanide tegemisel,» rääkis Elektrilevi kommunikatsioonijuht Peeter Liik. „2019. aasta valimis olevad piirkonnad on nähtavad meie kodulehel. Täpsemaid valikuid ei ole veel tehtud. Kagu-Eestis peab arvestama ka, kuidas on valminud ülekandevõrk ja kuhu me saame ennast ühendada, et võimaldada operaatoritel teenust osutada.”
Kokkuvõttes on lubadused Eesti Andmesidevõrgu omadest tunduvalt tagasihoidlikumad, kuigi liitumissoove on umbkaudu võrdselt (Eesti Andmesidevõrgu ASi 6000 hulgas on ka Tartumaa inimesi, peamiselt Elva kandist – ÜH).

Kui palju interneti eest peab maksma hakkama?
Eesti Andmesidevõrgul on sõlmitud leping STVga ning lepingueelne koostöökokkulepe Telia ja Levikomiga. Elektrilevi ei soovinud võimalikke teenusepakkujaid praegu veel välja käia.
Eesti Andmesidevõrgu AS on väikest liitumistasu põhjendanud sellega, et tegelik tulu võrgu korrashoiu tagamiseks ja ühenduste väljaehitamiseks tuleb sideettevõtete käest võetavaist võrgu kasutamise tasudest.
Liitujatele on Eesti Andmesidevõrk kinnitanud, et operaatorid võtavad omakorda inimeste käest kiire interneti eest tasu vastavalt oma pakettidele, mitte rohkem.
Telia andis teada, et koduinterneti hinnad on 16–99 eurot kuus, sõltuvalt interneti kasutamise kiirusest. „Hetkel ei plaani Telia kehtestada nendel aadressidel eraldi hinnakirja, kus teenust hakatakse pakkuma partneri võrgu peal,” kinnitas Telia kommunikatsioonijuht Raigo Neudorf.
ASi STV arendusjuht Vladislav Jarantsev kinnitas, et nende koduinterneti hinnad on vahemikus 17–30 eurot.
Foorumites on inimesed avaldanud muret Eesti Andmesidevõrgu tingimuste pärast, mille järgi võib ettevõte kliendi oma võrgust lahti ühendada, kui 12 kuud jutti pole ühegi operaatori teenuseid tarbitud. „Teeme seda siiski erandjuhul, kui pole saanud mingit tagasisidet, miks pole internetti kasutatud,” ütles Raivo Tammiksaar.


Kiire interneti sooviavaldused

Eesti Andmesidevõrk

Kokku umbes 6000

Elektrilevi

Kagu-Eestis

Põlva maakond 1228
Kanepi vald 351
Põlva vald 579
Räpina vald 297

Võru maakond 1769
Antsla vald 243
Rõuge vald 494
Setomaa vald 242
Võru linn 186
Võru vald 604

Valga maakond 1117
Otepää vald 476
Tõrva vald 263
Valga vald 377

Kokku 4114

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/06/2019 09:54:26

Lisa kommentaar