Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Piirikaubandus sunnib ühistu Tallinnasse kauplema

Nurgakivi asetamisel ajakapslit täitmas. Vasakult Võru TÜ nõukogu liige Hasso Ploomipuu, arenduse omanik Vjatsheslav Leedo, arhitekt Veiko Tein, kükitab Noredecon AS esindaja Reedik Raudla. Foto: Rene Suurkaev

Võrumaa rahvastiku kahanemine ja üha suurem siinsete inimeste Lätis ostureisidel käimine sunnib kohalikku tarbijate ühistut otsima tulu teenimise võimalusi pealinna külje all Peetris. Äsjalõppenud kuul peeti sarikapidu Rae vallas asuvas Peetri keskuses, kus alustab kauplemist ka COOP Võru. Ühistu nõukogu liige Hasso Ploomipuu räägib Peetri Keskuse arendusest ja sellest, miks kodust nii kaugele kauplema minnakse.

Äsja oli Peetri Keskuse sarikapidu, kuidas maja ehitus edeneb?
Majakarp on valmis, katus peal, põrandad all ja uksed-aknad ees. Nurgakivi asetamine oli detsembris, tempo on olnud peal ja tööd on graafikus. Tänasin sarikapeol arendajat, ehitajat ja omavalitsust ning nende meeskondi professionaalse ja kiire reageerimise eest esile kerkinud kitsaskohtade lahendamisel. Peetri Keskus ei ole suur kaubanduskeskus, seal on väiksemal pinnal tihedamalt koos palju erinevaid vajadusi, millega peab arvestama. Keskus asub sõna otseses mõttes keset elurajooni – ümberringi on elumajad, lähedal on kool ja lasteaed. See keskkond eeldab paindlikkust ja kompromisse. Seni on koostöö sujunud.

Millega Võru COOP seal kauplema hakkab?
Tegutseme keskuse esimesel korrusel. Meie panus on toidu ja esmatarvete kauplus, lille- ja kingipood ning söögikoht. Nende juurde kuuluvad köök ja väike pagarikoda. Kauplemisel ongi peamine rõhuasetus värskel toidul.

Miks just selline valik?
Esiteks on see loomulikult maitsev. Oleme lähtunud oma kogemusest Võrus ja kohandanud seda kohaliku turuga. Inimesed hindavad järjest enam head maitset ja kvaliteeti, samas napib neil tihti aega kõike ise kodus valmistada. Kõik see väljendub nende ostukäitumises. Meie pakume klientidele seda, mida nad tahavad. 

Kui suur kauplus tuleb? 
See saab olema Konsum, ehk COOPi mõistes keskmise suurusega kauplus. Võrumaal on suuruselt ja kontseptsioonilt sarnane Vastseliina Konsum, millel on ka oma köök ja pagaritöökoda ning ettetellimisel pakutakse toitlustust.

Kas söögikohata polnuks lihtsam?
Arendaja kontseptsioon nägi keskuses söögikoha ette ja meil oli mõistlik see oma äriplaani integreerida. See tähendab, et pakume mõistliku hinnaga head toitu ka seal. Eks sellega on ka oma hirmud.

Millised?
Meie ühistu pole pikka aega toidukohta pidanud ja teadmised selle kohta puuduvad. Ettevõttes pole enam inimesi kelle käest küsida, samuti pole teadmisi kirjalikult talletatud ehk tuleb nullist alustada.

Kes veel selle Põhja-Eesti projektiga on seotud?
Suure panuse annavad juhatuse liikmed Andres Kõiv ja Taago Taaber. Andresel on varasem ehituse ja projekteerimise töökogemus, Taago on tugev organiseerija, asjade korraldaja - ilma nendeta ei oleks see arenguhüpe võimalik. Kasutame Peetris Võru kaubanduskogemust, kohandame seda ja täiendame. Abiks on paljud meie ühistu töötajad ja kasutame kõiki teadmisi ka väljastpoolt ettevõtet.

Kui palju inimesi Peetri Keskuses tööle hakkab?
Meie värbame umbes 100 inimest. Võrumaal on meil töötajaid 300 ringis, aasta lõpuks on meil umbes 400 töötajat.

Miks just üldse Peetri alevik?
Erinevalt Võru linnast ja maakonnast on Rae vald ja Peetri alevik kasvava elanikkonnaga. Peetri koos lähiküladega ja uute elupindadega on 8000 elanikku. Seal on üks kauplus peale meie, see on Selver, mis asub Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee ääres ja teenindab rohkem möödasõitjaid. Meie oleme kooli ja lasteaia kõrval, elumajade keskel. Kõrval arendatakse mitmel hektaril elamispindasid, millest enamus müüakse maha enne nende valmimist. Peetris elavad pered, enamus mujalt Eestist sinna kolinud, mis on mõneti sarnane meie tänase klientuuriga. Need on parimad tingimused riskide võtmiseks. 

Kuidas leidsite üldse just selle arenduse ja arendaja?
Eesti on väike, isikliku tutvuse kaudu.

Millal siis keskus valmis saab ja kauplemiseks läheb?
Avamine on plaanitud aasta lõppu. Ehitaja on professionaalne ja Rae vallavanem Mart Võrklaev koos vallavalitsusega panustab omalt poolt igati ja on toeks keskuse valmimisel.

Miks Võru TÜ läheb üldse kodust nii kaugele äri ajama? 
Tõsi ta on, et kodust eemal on raskem, kasvõi ainuüksi vahemaa tõttu. Juba Tallinnasse ja tagasi sõidule kulub kuus-seitse tundi, mis teeb tööpäevad topeltpikaks. Ettevõtte jaoks on suur risk ka see, kui juhid sõidavad pidevalt Tallinn-Võru maanteel, mis on intensiivse liiklusega. Samuti on Tallinn kaubanduse mõttes teistsugune keskkond kui meile harjumuspärane Võru. See tähendab, et peame olema Peetris paremad kui oleme Võrus. Samas on see organisatsiooni arengule hea, sest lisaks ellujäämiseks vajaliku tulu teenimisele toome Võrumaale tagasi ka teistsuguses keskkonnas saadud kogemused ja teadmised.

Kas poleks kodus siiski lihtsam, ega küsimus ole ometi juba ellujäämises?
Pole saladus, et Võrus on kaubanduspinda enim ühe elaniku kohta terves Eestis. Seda olukorras, kus meie elatustase on kehvemaid Eestis. See on ebanormaalne, kuid nii see on. Võru linnas on esindatud kõik kaupluseketid peale Prisma. Me peame pidevalt pingutama, et neis tingimustes ellu jääda, sest tihe konkurents kahandab toidukaubanduse tulu minimaalseks. Suurtel kettidel on lihtsam vähese kasumiga hakkama saada. COOP koosneb maakondlikest ühistutest, mis peavad iseseisvalt hakkama saama. Hakkama peavad saama ka nende maakondade ühistud, millel on piir Lätiga, kus poes käimine on inimeste jaoks muutunud harjumuseks. Lisaks pole ühelgi Võrus esindatud kaubandusketil kauplusi väljapool Võru linna, sest seal tuleb poodide pidamisele peale maksta. Nemad võtavad linnast raha ära, maapoed jäävad aga meie pidada, sest see on meie ülesanne. Meil aga on kauplused ka Rõuges, Ruusmäel, Haanjas, Puigal, Kosel, Vastseliinas, Missos, Obinitsas, Lasval, Väimelas, Parksepas, Osulas ja Sõmerpalus. Nende maapoodide pidamist mõjutab iga pisemgi tagasilöök, mis linnas on kergemini ületatav, olgu selleks siis riigi aktsiisipoliitika, tööjõukulu kasv, elanike arvu vähenemine, tööjõupuudus, kommunaalkulude kasv ja nii edasi.

Kui keeruline maapoodide olukord siis tegelikult on?
Iseseisvalt pidades oleks mõistlik maapoed kohe sulgeda. Oleme sulgemist suutnud vältida ainult tänu linnakaubanduse toele. Tihenenud konkurents linnas ja kahanev ostjaskond on sundinud meid otsima tulu mujalt. Kui siiani hoidsime maapoed lahti tänu Maksimarketile, siis tulevikus peame hoidma kogu COOP Võru kaubandust üleval tänu väljastpoolt maakonda saadavale tulule. See on vastus ellujäämise küsimusele.

Kas maakauplused peavad nii olulised olema?
Me oleme lisanud kauplustesse pangateenused, postiteenused, tasuta interneti ja rehvide pumpamise, söögilauad, tualetid, toidu soojendamise võimaluse, oleme osalenud teenuskeskuste programmis. See kõik on andnud maapoodidele juurde nende kujunemisel olemuslikult selleks, mida nad elanike jaoks on - alevikeskus ja kokkusaamise koht, üks maal elu hoidmise viimastest punktidest.

Kuidas see siis nii järsku kõik juhtus, ühistu on Võrumaal kaubelnud üle 100 aasta?
Viimase 20-30 aastaga on Võrumaa elanikkond vähenenud keskmiselt 500 inimese võrra aastas. Võru linna elanikkond on viimase viie aastaga vähenenud umbes tuhande elaniku võrra. Elanikkond vananeb, ostujõuline klientuur väheneb. Varasemalt kolisid inimesed maalt Võrru, mis oli kaotus maapiirkonnale, kuid võit Võru linnale, maakond tervikuna ei kaotanud. Nüüd kolitakse Tartusse ja Tallinnasse või välismaale, seda nii maalt kui linnast. Viimaste aastate kiirem elanikkonna vähenemine, riigi aktsiisipoliitika muutus, piirikaubanduse tekkimine, konkurentide poolt uute poodide avamine Võrus on tekitanud ühistulisele kaubandusele suure peavalu. Lähiajal avab Võrus uksed Grossi uus kauplus, Selver avab teise poe Kagukeskuses - see kõik vähendab juba tegutsevate kaupmeeste sissetulekuid veelgi. Samas ostjate arv kahaneb pidevalt.

Kas Võru avalikust võimust on ka tuge kohalikule kaubandusele ?
Olen väga rahul sellega. Anti Allas linnapeana ja Toomas Sarapuu linnamajanduse abilinnapeana on olnud abivalmid ja osavõtlikud. Meid on kuulatud ja koos lahendusi otsitud ja leitud. Näiteks Luha-Jüri ringtee ehituse aeg valiti selliselt et see vähem kaubandust häiriks ja tööd teostati kiiresti. Ka volikogu esimehe Ülo Tulikuga olen vestelnud ja oleme leidnud teineteisemõistmise. Pole suhtlust, pole ka lahendusi.

Kas veel uusi argenguid võib oodata?
Elu areneb kiiremini kui varasematel aegadel. Arendustegevus, olgu see siis uute kaupluste rajamine, investeeringud olemasolevasse kaubanduskeskkonda, uue tarkvara kasutusele võtmine, uute inimeste kaasamine, uute turgude leidmine, ärile uute väljundite leidmine, on saanud igapäevase elu osaks - ilma milleta ei saa enam ühelgi elualal. Tänu arengule püsime elus, konkurentsivõimelised ja suudame tagada töö kõigile oma töötajatele paljudeks aastateks.

 


BOX
Peetri Keskus asub Peetri alevikus aadressil Küti tee 4.
Keskuses hakkavad lisaks kaubandusele tööle:
Noortekeskus, laulustuudio, lastestuudio, tennisekool, logopeed, perearst, hambaravi, apteek, ilusalong ja spordisaal.
Hoone projekteeris Sirkel ja Mall, ehitab AS Nordecon, arendab Compakt Kinnisvara. 
Hoone on kahekorruseline, selle ehitusalune pind on 5496 ruutmeetrit.
Hoone suletud netopinnaks on 8182 ruutmeetrit. 
Keskus avatakse 2019. aasta lõpus

 

Viimati muudetud: 06/06/2019 13:21:40

Lisa kommentaar