Töötahe – suurim trump tööturul

Ene Kerge. Foto: erakogu

Kohtumistel uurivad inimesed ikka minu käest Võrumaa tööturu olukorra, töötute arvu ja töötukassa võimaluste kohta töö leidmisel abiks olla.
Majanduskasv on suurendanud nõudlust tööjõu järele, mis annab endast märku madala töötuse kaudu. Võib aimata, et lähiaastal majanduse kasvutempo aeglustub ja sellega seoses jaheneb mõnevõrra ka tööturg.
Võrumaa majandust veavad suured tootmisettevõtted, kes tegelevad metsa ja metsamaterjali töötlemise, mööblitootmise, toiduainetööstuse ning põllumajandusega. Lisaks on maakonnas hulgaliselt mikro- ja väikeettevõtjaid, kes pakuvad tööd väga paljudele meie piirkonna inimestele.
Võrumaal on kõige enam töötuid 50–59aastaste seas ning kõige suurem rühm töötuna arvel olevaid inimesi on arvel olnud kuni kolm kuud. Üle poole arvel olevatest klientidest on kahjuks erialase hariduseta ja ka vähese arvutioskusega, mis vähendab märkimisväärselt inimeste konkurentsivõimet leidmaks sobilikku tööd.
Töötute arv on Võrumaal langenud 957 inimeseni, neist 40% on vähenenud töövõimega ja 40% pikaaegsed töötud, kes ei ole endale tööd leidnud 12 kuu jooksul. 16–24aastaseid noori on Võrumaal töötuna arvel 90.
Igapäevaselt vahendab töötukassa Võrus ligi sada tööpakkumist, neile lisaks on tööpakkumised mujalt Eestist ja Eestist väljapoole.
On igapäevane, et tööandjad helistavad töötukassasse ja otsivad endale töötajaid, kelle puhul on suurim eeldus tahe tööd teha. Paljud ettevõtted koolitavad endale vajalikku personali töökohtadel, kasutades olemasolevat tehnilist baasi.
Suve hakul on märgata osa inimeste passiivsust töö otsimisel. Arvatakse, et pärast mõnusat suvepuhkust on kerge leida sobilik töökoht, aga praktika näitab, et selline suhtumine võib kaasa tuua hoopis pikemaajalise töötuse. Maal elavad inimesed kasutavad suve metsasaaduste korjamiseks ja müügiks ning siin on oluline roll erinevatel sotsiaaltoetustel, mis pakuvad äraelamiseks tuge.
Kindlasti on meie klientide seas ka neid inimesi, kes on väga heade kogemuste ja oskustega ning on valmis kiiresti uuele sobilikule töökohale suunduma. Vajaduse korral toetame neid inimesi näiteks mõne vajaliku kvalifikatsiooni omandamisel.
Töötukassa toetab juba mitmendat aastat „Tööta ja õpi“ programmi kaudu ka töötavate inimeste õpinguid ning see võimalus on hästi vastu võetud. Oluline on meeles pidada, et toetatakse nendel erialadel õppimist ja täiendamist, mida on tulevikus tööturul vaja – need on OSKA uuringutes välja toodud erialad. Toetuse saamiseks peab esmalt minema töötukassa karjäärinõustaja jutule.
Lisaks pakume toetusvõimalusi ettevõtjatele, kes vajavad tuge sobivate oskustega töötajate värbamisel või töötajate koolitamisel muutuste olukorras.
Viimastel aastatel on kasvanud töötukassa klientide ettevõtlikkus, sealhulgas ka alustava ettevõtja toetuse kasutamine. Nii on sündinud mitmed toredad mikroettevõtted. Valdkondi on palju: näiteks erinevad ehitustegevused, erinevad remonditöökojad, toiduainete töötlemine ja toitlustusasutused, metsanduse ja põllumajandusega seotud tegevused jne.
Töötukassa kõige populaarsed teenused on lisaks töövahendusele tööpraktika, proovipäev ja palgatoetus, mille kaudu on mõlemal poolel kerge aru saada, kas pakutav töökoht ja oskused on neile sobivad või mitte.
Milline on meie piirkonna palgatase? Algab see miinimumpalgast ja sõltub otseselt ametikohast ja töö keerukusest. Miinimumpalgaga ametikohti on aina vähem, sest surve palga suurusele on tugev.
Inimesed väärtustavad enda töös aina enam töö tulemuslikkust, ühiskondlikku väärtust ja vaba aega. Mida nooremad on tööjõuturule tulevad inimesed, seda enam räägitakse töö väärtusest kui konkreetsest palgast.
Noortel, kellel veel ei ole töötamise kogemust, soovitan tõsiselt enda haridusteed jätkata või täiendada ning omandada uusi oskusi ja teadmisi. Samuti on praegusel tööturul oluline hoiak, kuidas suhtuda oma töösse, kolleegidesse ja loomulikult tööandjasse.
Viimasel ajal on märgata välismaal tööl olnute tagasitulekut. Nende seas annavad tooni kahte tüüpi inimesed: ühed tulevad tagasi ootusega, et neile pakutakse siin samalaadse palgaga samalaadset tööd, teised tulevad tagasi, et ise ettevõtjana (omades nüüdseks ka suurt hulka kogemusi) end proovile panna.
Siin kohapeal elades ja saades teada, milline on reaalne turg ja millised võimalused, tehakse enda plaanides üsna kiiresti korrektiive, mille tulemusena minnakse kas palgatööle, asutataksegi enda ettevõte või mõnel juhul minnakse ka välismaale tagasi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et inimesed, kes soovivad töötada, neil on ka siin, Võrumaal, võimalik end väga hästi rakendada. Töökoha kaotamise või vahetamise korral peab aga arvestama võimaliku pikema perioodiga töötamise vahel, sest sobiliku pakkumise leidmine võib võtta aega.

Kagu-Eestis kõige enam vajatavad töötajad ehk tööjõu suur puudujääk

Võrumaa:

Audioloogid ja logopeedid
Eripedagoogid
Hooldajad tervishoiuasutustes
Kokad
Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid
Peakokad
Poemüüjad
Veoautojuhid
Üldarstid

Põlvamaa

Audioloogid ja logopeedid
Ehitusinsenerid
Eriarstid
Eripedagoogid
Kokad
Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid
Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad
Peakokad
Psühholoogid

Valgamaa:
-

Tööjõu ülejääk (keskmine, mitte suur) Kagu-Eestis

Võrumaa:

Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad
Andmesisestajad
Juhid tarne, transpordi, laonduse ja turustamise alal
Kosmeetikud jms alade töötajad
Kõrgemad valitsusametnikud
Personali- ja karjääri tippspetsialistid
Raamatupidajad
Raamatupidamise keskastme spetsialistid
Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid

Põlvamaa:

Andmesisestajad
Arve- ja raamatupidamisametnikud
Kaubaladujad
Kontoriametnikud
Laoametnikud
Raamatupidamise keskastme spetsialistid
Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid
Õpetajaabid kodus või lasteasutuses

Valgamaa:

Kontoriametnikud
Mujal liigitamata lihttöölised
Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid
Sõiduauto-, takso- ja pakiauto juhid

Allikas: Eesti töötukassa tööjõubaromeeter (aprill 2019)

 

 

Autor: Ene Kerge, Eesti töötukassa Võrumaa osakonna juhataja
Viimati muudetud: 20/06/2019 06:53:37