Kas see on lõpp? Kagu-Eestist kaob paarikümne aastaga terve maakonna jagu inimesi!

Kui eestlased lootusetult omal maal vähenevad, võivad asemele tulla mujalt uued inimesed. Pildil hetk ühelt Lõuna-Eesti suveürituselt. Foto: Urmas Paidre

Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra. Kagu-Eesti kolme maakonna peale väheneb rahvaarv järgmise 25 aastaga 25 508 elaniku võrra ehk ühe terve maakonna jagu jääb inimesi vähemaks.

Statistikaameti prognoosi kohaselt väheneb Lõuna-Eestis rahvaarv 25 aasta jooksul ligi kolmandiku võrra. Kui tänavu elab Põlvamaal 25 006 inimest, siis 2045. aastal vaid 17 939 inimest, langus 28,2 protsenti. Valgamaal elab tänavusel, 2019. aastal 28 370 inimest, 2045. aastal aga 18 889 inimest, langus 33,4 protsenti. Võrumaal elab tänavu 35 782 inimest, 2045. aastal aga 26 822 inimest, langus 25,0 protsenti.
Võrdluseks, Tartu maakonnas rahvaarv järgmise paarikümne aastaga kasvab: kui tänavu elab Tartumaal 153 271 inimest, siis 2045. aastal 160 790 inimest, kasv ligi 5 protsenti.
Eestis tervikuna väheneb rahvaarv 2045. aastaks 2,7 protsendi võrra. Kõige suurem on langus Ida-Viru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas, kus elanike arv väheneb järgmise paarikümne aastaga kolmandiku võrra. Kahaneva rahvaarvuga maakondades on elanikkond keskmisest vanem ja neis kujundab rahvastikku peamiselt surmade arv.
Rahvaarv kasvab kõige enam Harjumaal, sealhulgas Tallinnas. Harjumaal elab juba tänavu, 2019. aastal ligi 600 000 inimest ehk pea pool Eesti rahvastikust. 2045. aastaks kasvab Harjumaa elanike arv terve Kagu-Eesti jagu ehk 712 028ni, mis on juba tunduvalt üle poole rahvastikust. Harjumaa rahvaarv kasvab järgmise paarikümne aastaga 18,8 protsenti, seejuures Tallinnas on kasv 11,9 protsenti. 2045. aastal elab Tallinnas ligi pool miljonit inimest.
Eestis tervikuna on pilt värske prognoosi kohaselt positiivsem kui varasema, 2014. aasta andmetel tehtud prognoosi järgi. Siis ennustati 2040. aastaks 8 protsenti väiksemat rahvaarvu kui uue prognoosi järgi. Muutuse põhjus on rändetrendide muutus. Eelmine prognoos koostati ajal, mil Eesti kaotas elanikke välisrändes, kuid nüüd on see trend muutunud. Seega rahvastikuprognoosi uue põhistsenaariumi järgi eeldab statistikaamet, et rände tõttu kasvab rahvaarv igal aastal umbes 1500 inimese võrra. Kagu-Eestile aga see kergendust ei too, sest sisse rändavad inimesed asuvad elama peamiselt Tallinnas ja selle ümbruses.
Rahvastikuprognoose koostatakse olemasolevate trendide järgi, pikendades neid tulevikku. Selline pikendamine ei ole kunagi ühene, sest tulevik on tegelikult ettearvamatu. Isegi stabiilses kulgemises on alati muid võimalusi, kuidas trendid hakkavad muutuma, rääkimata ootamatustest.
Statistikaamet valmistas 2080. aastani neli rahvastikuprognoosi. Põhistsenaariumi järgi elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb Eestis tervikuna järgmise 60 aastaga 11 protsenti.
Prognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra. Prognoosi põhistsenaariumi järgi eeldatakse, et sündimus kasvab 2080. aastaks tasemele, kus see on praegu lõpetatud sündimuskordajana – keskmiselt 1,86 last naise kohta.
Prognoosist selgub, et peamiselt hakkab rahvaarvu kujundama loomulik iive. Sünde jääb vähemaks ja mõne aja pärast hakkab surmade arv kasvama. Rahvaarvu muutuste juures on oluline, kuidas muutub Eesti elanike vanuseline koosseis. Prognoos näitab rahvastikus tööealise (15–64aastased) elanikkonna 8,6protsendilist vähenemist kuni 2060. aastateni, misjärel toimub väike kasv. 65aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus kasvab ühtlaselt 20 protsendilt 30 protsendile aastaks 2060. 20 aastaga langeb laste (kuni 14aastased) osatähtsus rahvastikus 16 protsendilt 14 protsendile ja edasi toimub väike tõus. Et sündimus on allpool taastetaset, jääb loomulik iive negatiivseks.
Oodatav eluiga on praegu meestel 74 ja naistel 82 eluaastat. Need näitajad on iga aastaga tõusnud ning jäävad prognoosis edasi kasvama: 2080. aastaks on meeste oodatav eluiga 83,5 ja naistel 89,0 eluaastat. Meestel toimub kasv natuke kiiremini kui naistel, mille tulemusel väheneb Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes praegu erakordselt suur sooline lõhe oodatavas elueas 5,5 aastani.

Tabelisse:
Rahvaarv Lõuna-Eesti maakondades 2019. ja 2045. aastal ning muutus:
Maakond Rahvaarv 2019 Rahvaarv 2045 Muutus
Põlvamaa 25 006 17 939 -28,2%
Valgamaa 28 370 18 889 -33,4%
Võrumaa 35 782 26 822 -25,0%
Tartumaa 153 271 160 790 +4,9%
Allikas: statistikaamet

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 04/07/2019 16:32:27