Pisikesed pruulikojad siin- ja sealpool piiri

Vaatidesse lastud Valmiermuiža õlu tuleb kolme päeva jooksul ära juua. Foto: Mari-Anne Leht

Eesti pisikesed õllepruulikojad, nagu ka lõunanaabrite Valmiermuiža, teevad pastöriseerimata õlut, mis on küll pisut kallim, kuid see-eest on neis enam maitseid.

Käbliku pruulikoda Palutaja külas Kanepi vallas Põlvamaal on töötanud kolm aastat. Peapruulimeister Janar Karakatš ütles, et pruulikojast tuleb iga kahe kuu tagant uus õlu välja.
„Praegu teeme 25 erinevat õlut,” märkis ta ja lisas, et siiani on aastas pruulitud 57 000 liitrit õlut. Tulevast aastat hakkab pruulikoda tegema 100 000 liitrit aastas.
„See on piir, sest rohkem ei saagi maal asuv pruulikoda teha,” täpsustas Karakatš.
Käbliku toodangut saab osta kohapeal ning Tallinna ja Tartu poodides. „Võrus müüb üks pood ka meie õlut, kuid Valgas ja Põlvas on ostmine tagasihoidlik,” märkis peapruulimeister. Ta lisas, et nad on saatnud veidi õlut ka Eesti majja Austraalias ning Rootsi.
„Meie kojas pruulitud õlled on kõik pastöriseerimata, mis tähendab, et õllesse jääb rohkem maitseid alles ehk maitsebukett on mitmekesisem kui Saku ja A. Le Coqi õlledel,” selgitas Karakatš. Tema teada teevad kõik Eesti väikesed pruulikojad pastöriseerimata ehk elusat õlut.
Kuigi pastöriseerimine toetab õlle säilimist, säilivad Käbliku pruulikoja õlled aasta, mõned kauemgi.
Peapruulimeistri sõnul on näiteks 0,33-liitrilise Käbliku õllepudeli hind kohapeal 2,5 eurot. Võrreldes lõunanaabrite tuntuima pastöriseerimata õlle tootja Valmiermuiža õlle hinnaga on see kõrge. Valmiermuiža pruulikoja kõrval asuvast poest saab pooleliitrilise tumeda õlle osta 1,87 euro eest. Võru Selveris maksis lõunanaabrite 0,33-liitrine tumeda õlle pudel koguni 3,2 eurot.
Valmiermuižat ei saa meie väikeste õlletootjatega võrrelda, sest ettevõte tegutseb juba 10 aastat ja toodab aastas kaks miljonit liitrit õlut.
„Toodangust seitse protsenti läheb välismaale, viimasest viis Eestisse,” tutvustas giid. Veidi läheb õlut tema sõnul ka Leetu, Poola, Saksamaale ja Austraaliasse. Ettevõttes töötab üle saja inimese, kelle hulgas on pruulikoja, restorani ja poe töötajad, samuti autojuhid, müügiesindajad jt.
Siin on ka tootmisprotsess pandud raha teenima. Giidid näitavad huvilistele tootmis- ja laohoonet, selgitavad õlle tootmisega seonduvat ja lõpuks saab heledat ja tumedat õlut maitsta koos tavalise ja magusa ampsuga. Tumeda kõrvale soovitatakse viimast.
Firma toodab ka alkoholivaba õlut ning tulist õlut, mis on koguni 42 kraadi kange ja mille lõhn ei ahvatle kõiki isegi mitte mekkima. Pooleliitrine pudel seda tulivett maksab kohapeal 15 eurot.
Giidi sõnul tehakse neil õlut Saksa tavade järgi ja õllemeister on Saksamaa koolitusega.
Pastöriseerimata õlle tootmise kõrval on Valmiermuižas oluline ammuste aegade meenutamine. Oli ju hertsog Peter August Friedrich see, kes lasi siia 1764. aastal jahilossi ehitada. Hertsog Friedrich (1696–1775) oli ka Eestiga seotud. Ta oli Eestimaa kindralkuberner ja mõned aastad Tallinna linnapea.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 08/08/2019 10:01:14