Kliinikum nõuab sünnitusosakonna säilitamiseks 1,725 miljonit, volikogu on surve all

Põlva haigla sünnitusosakonna saatuses mängib suurt rolli homsel istungil selguv vallavolikogu seisukoht. Foto: Ülle Harju

Põlva vallavolikogu võtab homsel erakorralisel istungil seisukoha Põlva haigla sünnitusosakonna saatuse kohta, rahvasaadikute arvamust mõjutab vastselgunud hiidtingimus kliinikumilt – 345 000 eurot lisaraha aastas viieaastase garantiiga.

„Lisaks sünnitusosakonna kuludele on selle summa sees kirurgiaosakonna valmisolek ja investeeringud,” täpsustas Põlva vallavolikogu esimees Lennart Liba, kes oli eile tabatud volikoguliikmetest ainsana vastavat kuluanalüüsi põhjalikult analüüsinud.
Seetõttu käis ta ainsana välja ka kindla seisukoha, millega homme volikogu ette läheb. „Teeme pöördumise riigikogu sotsiaalkomisjoni, vabariigi valitsuse, Tartu ülikooli kliinikumi ja Põlva haigla poole,” ütles ta. „Pöördumise täpne sisu selgub istungil, aga sünnitusosakonna jätkamisel on oluline otsuse tegemine järgnevaks viieks aastaks, aasta kaupa pole seda teha mõttekas ja tekitab ebakindlust.”
Lennart Liba väljendas arvamust, et sünnitusosakond peab Põlvasse jääma ja vald peaks selle toetuseks ka ise raha välja panema. „Kliinikumi kalkulatsiooni sees on investeerimiskomponent 30 000 eurot aastas, vald võiks kaaluda selle leidmist. Sünnitusteenuse rahastamine on teine teema, sel juhul tekib kohe küsimus, et ka päästjad, politsei jne vajavad lisaraha.”
Reformierakonda kuuluv volikogu esimees rõhutas, et tegu on tema isikliku, mitte vallavõimu ühise seisukohaga. Kas see tähendab, et enamik võib arvata teisiti? Volikogu opositsionäär Igor Taro näiteks levitab spekulatsiooni, nagu oleks Põlva uus võimuliit (Reformierakond ja Keskerakond) lepitud TÜK nõukogu esimehe Urmas Klaasi ja vallavanema Georg Pelisaare vahel kokku selleks, et üks osapool saaks Põlva sünnitusmaja asjas oma tahtmise (st kinnipanemise) ja teine uue vallamaja ehituse. „Kahju, et selliseid valesid levitatakse,” eitas Liba sellist kokkulepet. Urmas Klaasi ja Georg Pelisaart ei õnnestunud eile vastuse küsimiseks tabada.

Miks volikogul siiani seisukohta pole?
Miks aga siis koalitsioon ei koostanud volikogu istungi jaoks isegi mingit seisukohta, rääkimata eelnõust? „Kaalusime eelnõu, aga seda oleks hakatud enne istungit ründama,” selgitas volikogu esimees. Ta tunnistas, et koalitsioon ei ole isegi veel ühisele arvamusele jõudnud, selle kujundamiseks tuleb kokkusaamine päev enne volikogu istungit.
Et koalitsioonis pole konsensust, illustreerib endise maaeluministri Tarmo Tamme (Keskerakond) seisukohavõtt. „Suurte numbritega püütakse luua negatiivset fooni. Miks räägitakse numbritest ainult Põlva puhul ja kas need numbrid üldse õiged on?” põrutas Tamm. „Tegin eelmisel volikogu istungil ettepaneku panna järgmise istungi päevakorrapunktiks pöördumise esitamine riigikogu sotsiaalkomisjonile. Kes üldse muutis selle punktiks „Seisukoha kujundamine Põlva haigla sünnitusosakonna jätkamise kohta”???”

Miks sai 200 000st 345 000?
Kui valitsus eraldas enne valimisi Põlva haigla sünnitusosakonna toetuseks 200 000 eurot lisaraha, siis väitsid haiglajuhid, et see katab ära mulluse puudujäägi - osakonna 40 642-eurose kahjumi ja 143 000-eurose kirurgiaploki miinuse.
„Personalikulusid polnud enne arvestatud,” selgitas Põlva haigla tegevjuht Margot Bergmann. „Et lastearst ja teised spetsialistid oleksid pidevalt majas või koduvalves.” Bergmann kinnitas, et kui riik või vald leiavad Põlva haiglale nõutud lisaraha, on Põlva haigla nõus uuesti üle vaatama otsust sulgeda sünnitusosakond tänavu 31. detsembril. „Raha on aga vaid üks pool, personali on ka vaja,” rõhutas ta.
Täiskohaga lastearsti on haigla lõpuks leidnud, ta hakkab tööle 19. augustist, tööpäevadel. Esimeseks nädalavahetuseks loodab Margot Bergmann saada kaubale haiglas 0,4 koormusega töötava teise lastearstiga. Järgmisteks nädalavahetusteks lastearsti valve katmise otsimine käib, ettepaneku on ta enda sõnul teinud ka haiglast avaliku kära saatel lahkunud Margit Rikkale.

Mida arvavad seni vaikinud volikogu liikmed, sealhulgas Põlva haigla nõukogu liikmed?
Enamik Põlva vallavolikogu liikmetest on sünnitusosakonna küsimuses seni hiirvaiksed olnud. Põlva haigla nõukogusse kuuluvatest vallavolikogu liikmetest õnnestus tabada Anne Nook (Keskerakond), kes kinnitas, et sünnitusosakond peab jääma, pöördumine riigikogu sotsiaalkomisjoni poole tuleb ja vald võiks ise panustada umbes 30 000 eurot aastas osakonna remonti ja inventari. Enda senise vaikimise õigustuseks tõi ta välja, et nõukogu liikmed määrab vallavõim: ilma vallavalitsuse või volikogu suunisteta pole tal enda sõnul voli midagi teha, isegi mitte sõna võtta.
„Toetan Põlva haiglas sünnitusosakonna säilimist seni, kuni kogukond peab seda oluliseks ja sünnituste arv on piisav, 200 last aastas näiteks,” kõlas Igor Taro (Tuleviku Põlvamaa) seisukoht. „Kui vald küsib riigilt lisaraha, siis peab panema ka omalt poolt mingi summa ja looma koostöös kogukonnaga sihtasutuse, mis saaks sünnitusosakonna heaks annetusi koguda. No aga kui Põlva vald tahab panna kaks miljonit eurot uue vallamaja ehituseks, siis ei saa toetada ei sünnitusosakonda ega valdade ühinemislepingusse kirja pandud objekte lõpetada.”
„Sünnitusosakond peab jätkama, vallapoolne panus saaks olla kuni 200 000 eurot aastas,” avaldas Indrek Käo (EKRE). „Teiste investeeringute vajadus tuleks ümber hinnata, vallamaja ehituse vastu olen ma kogu aeg ka olnud.”
„Toetan osakonna jätkamist ja ka vald peaks selle heaks midagi panustama,” leidis Aare Veetsmann (Põlva Areng).
Tarmo Tamm ei soovinud spekuleerida ei riigi ega vallapoolse lisaraha panustamisega Tartu ülikooli kliinikumi kalkulatsiooni alusel. Ta leidis, et riik peaks hoopis üle vaatama maakonnahaiglate rahastamise ja regionaalpoliitika põhimõtted ning survestama kliinikumi kinni pidama väikehaiglatega võrgustumisel väljakäidud lubadustest. „Siis oli jutt, et mõistlikum on sõidutada haiglate vahel üht arsti kui tema kümneid patsiente, nüüd aga koondab kliinikum kõik teenused Tartusse!” pahandas Tamm.

Levib arvamus kliinikumi sihilikust vastutegevusest
Tarmo Tammele tundub enda sõnul, et kliinikum tegeleb sihilikult Põlva haigla sünnitusosakonna kinnimineku nimel. „Kui nii suur organisatsioon „ei suuda” mõneks nädalaks Põlvasse asendusarsti saata, siis on see teadlik tegu,” kritiseeris ta. „Juulis sündis Põlvas 29 last. Haigla nõukogu on võtnud riigi ees kohustuse, et sünnitusosakond peab olema avatud vähemalt selle aasta lõpuni, osakond on aga juba mitu nädalat suletud – kokkuleppest ei peeta kinni.”
Sünnitusosakonda lagundamise sihilikkust on tunnetanud ka osakonna enda töötajad. Nad saatsid vastavasisulise järelepärimise vallavolikogule.
„Meile jääb arusaamatuks, miks ja kuidas on lastud tekkida olukorral, kus kogu maakond jääb ilma lastearstist ning meie valvepersonal on sunnitud tõrjuma sünnitajad lastearsti puudumise tõttu, EMO peab suunama lapsed Tartusse või Võrru,” seisab pöördumises. „Tänasel päeval jääb mulje, et tekkinud olukord on juhtkonnapoolne teadlik valik. Miks ei suudetud teha väärikat pakkumist suure kogemusega kohalikule lastearstile dr M. Rikkale? 18.07.2019 kutsus haigla juhataja kokku üldkoosoleku. Meid puudutas sünnitusosakonna teema. Tundsime ennast süüdistatuna kogu haigla personali ees lisatundide tegemises ja sellest tulenevate suurte lisatasude saamises. Jäeti mulje, et meile makstakse põhjendamatult. Tegelik töötasu oli reaalselt töötatud tundide eest. Alandav oli lugeda ja kuulda üleriigilisse meediasse edastatud meie jaoks ebatõepärast ja süüdistavat infot.”
LõunaLeht päris sulgemistegevuse sihilikkuse kohta Põlva haigla nõukogu esimehelt Marek Seerilt. „See on vale!” pareeris Seer. „On kahetsusväärne, et seeläbi eksitatakse Põlva inimesi. Olles teinud järelpärimise Põlva haigla juhile, kinnitan, et Margit Rikkale tehti tööpakkumine täpselt samadel tingimustel. Lisaks dr Rikka senisele pediaatri koormusele ja tööle pakkus Põlva haigla juht talle ka ravijuhi ametikohta. Pediaatri leping tähtajatult, ravijuhi leping tähtajaliselt, nii nagu see on ka haigla juhatuse liikmel. Dr Rikka loobus pakkumisest ning soovis vormistada koondamisteate.
Ekslikud on ka väited, et uue pediaatri otsimisega venitati või et talle ei pakutud tähtajatut lepingut täiskohaga. Tunnustan Põlva haigla juhti Margot Bergmanni, kes on soovinud olukorda kiirelt lahendada ja otsinud selleks kõikvõimalikke variante. Selle tulemusel võttis haigla esimesel võimalusel tööle täiskohaga pediaatri tähtajatu lepinguga.”
Sünnitusosakonna tuleviku kohta sõnas Põlva haigla nõukogu esimees, et „Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni eesmärk on parandada Põlva haiglas pakutavate teenuste kättesaadavust ning seetõttu kujundatakse 2020. aastast kontserni sees teenused ümber. Põlva haiglasse jäävad tööle nii günekoloog, ämmaemandad kui ka pediaater.”
Kas sünnitusosakond jääb alles, kui haigla saab nõutud raha? „Raha ei ole peamine, otsused tuginevad kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele,” vastas Seer veel ühe tingimuse lisamisega rahanõudele.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/08/2019 09:57:04