Kas maaomanikud jäävadki piiritülides kaitseta?

Indrek Kolpakov näitab piiritähist, mida maa-ametnikud kahel korral üles ei leidnud. Fotod: Ülle Harju

Kurioosum: maa-ameti väitel on LõunaLehe artiklis 20 viga, mida amet keeldub nimetamast ja parandamast

Setomaal lõõmab juba viis aastat piiritüli mahavõetud metsa pärast, maaomanike kohtukulud on kerkinud kokku pea 100 000 euroni ja nüüd lõpuks otsustas maa-amet, kust „õige” piir jookseb. Piirijama põhjustasid ametimehed-käpardid, kuid maa-ameti jõuline ringkaitse on jätnud lahinguväljale vaid maaomanikud. Kas Eesti seadused kaitsevad maa-ametit kodanike eest, aga mitte vastupidi?

„Naaberkinnistu omanik üritab mind süüdi lavastada ja maa-amet aitab kaasa!” põrutab Setomaa mees Indrek Kolpakov. Ülikange loomuga mees on ilmselgelt pinges, sest kaalul on palju. Enda õiguste eest võideldes on ta maksnud kohtukuludeks juba üle 50 000 euro.
Naaberkinnistu omanike Rein Toe ja Siret Zirgu seis on ka räbal: maa-ameti toel Kolpakovilt metsa eest kahjutasu välja nõudmine on neile pea sama palju maksma läinud, aga kas kohtunik kahjutasu koos kohtukuludega Kolpakovi kraesse keerab, pole kindel.
Mis kohtuhagile hoobi andis, sellest pärastpoole. Kõigepealt tuletame meelde lugu, mille algust valgustas LõunaLeht mullu sügisel („Naabrid tülitsegu end või kohtus ribadeks, maa-amet valesti tõmmatud piiri eest ei vastuta?!”, LL 14.09.2018)
Setomaal Mikitamäe lähedal on kõrvuti kolm metsakinnistut: Kure, Saarse ja Noormetsa. Kaht viimast majandav Indrek Kolpakov müüs 2014. aasta sügisel kahe metsatuka raieõiguse ettevõttele, mis võttis metsa maha täpselt kinnistupiiride järgi. Üks metsatukk asus Noormetsa ja teine Saarse kinnistul, mõlemad vastu Kure kinnistu piiri.
Kure kinnistu üks omanikest Rein Toe juhtus pärast metsaraiet metsas käima ja esitas süüdistuse, et tema metsa varastatakse. Kolpakovile tuli üllatusena, et kinnistutevahelise piiriga on mingi jama. Toe oli ostnud Kure kinnistu 2003. aasta augustis, Kolpakov Saarse oktoobris ja Noormetsa 2005. aastal. Senini polnud Rein Toe ühelegi ametnikule piiri üle kaevanud.
Piiri õigsust kinnitasid Kolpakovi kinnistute plaanid, allkirjadega piiriprotokollid, maa-ameti katastrikaart ja metsaregister. Ülitäpses L-EST süsteemis mõõdistatud Saarse kinnistu eelmine omanik näitas Kolpakovile enne müüki ette ka piirimärgid (metalltorud), mis tollal kõik olemas olid.

Süüdlased selgusid kohe, aga...
Eelmist LõunaLehe artiklit kirjutades oli esimene küsimus Rein Toele, et miks ta 11 aastat ootas, enne kui lärmi tõstis? „Teadsin, kust jookseb meie kinnistu piir looduses, metsateest ja kraavist, tõesti ei taibanud maa-ameti kaardiserverisse vaadata,” põhjendas Rein Toe toona.
Selleks ajaks oli ta ka veendumusele jõudnud, kes jama kokku keerasid. „2003. aastal Saarse kinnistut luues andis OÜ Avek Maa ehk maamõõtja Heino Laar maa-ametile valed andmed, ilmselt ta ei käinudki looduses mõõdistamas,” pahandas Toe, kelle 1999. aastal loodud kinnistu mõõtis ära samuti Avek Maa. „Maa-ameti töötaja Margus Luude ei kontrollinud ka üle – sai petta nagu koolipoiss!”
Kure kinnistu omanikud nõudsid pärast metsaraiet maa-ametilt kinnistute ühise piiri kontrollmõõdistamist. „Selgus, et Saarse katastriüksuse neljas piiripunktis ei olnud piirimärgid piiriandmetele vastavates kohtades leitavad ja piiripunktide asukohad ei vastanud piirneva, varem moodustatud Kure katastriüksuse vastavate piiripunktide piiriandmetele ja abrissil esitatud mõõtudele,” selgitasid maa-ameti spetsialistid pressiesindaja Karmen Kaukveri vahendusel. „Saarse katastriüksus on moodustatud kuni 30 m kattumisse Kure katastriüksusega. Mille alusel OÜ Avek Maa piiripunktide asukohad määras, jääb selgusetuks.”
„Ei mäleta, kes meie ettevõtte maamõõtjatest Saarse kinnistut mõõdistas,” ütles Heino Laar, kes oli toona ka Mikitamäe valla maakorraldaja. „Sel ajal oli maade tagastamisel tohutu tamp peal, vigu juhtus tihti. Kui maa-amet ebatäpsuse avastas, andis kontrollmõõdistamiseks väga lühikese tähtaja, ei jõudnud ära teha, asjad kuhjusid... Väga paljudelt võeti seetõttu litsents ära. Aga maa-amet oleks pidanud juba alguses laskma kõik kinnistud täppismõõdistada, mitte lubada vedada kaardi peal jämedaid jooni!”

Miks süüdlased pole kohtu all?

Kui süüdi on maamõõdufirma ja maa-amet, miks nendelt kahjutasu ei nõuta? „Ega nemad võtnud metsa maha!” selgitas Rein Toe LõunaLehele, olles enda sõnul pärast vestlust maa-ametnikega aru saanud, et seadused ei võimaldavat maa-ametilt nõuda kahjutasu. (MaaKatS § 8 p 5 ütleb siiski: „Katastripidaja valest kandest tekitatud kahjud hüvitatakse seaduses sätestatud korras.”) Piirkorrektiivi tohtis ilma Saarse ja Noormetsa kinnistu omaniku nõusolekuta teha alles 2018. aasta juulist.
Kahjutasu saaks nõuda Avek Maalt, kuid seda pole lootust kätte saada: maa-amet võttis korduvate maamõõduvigade tõttu ettevõttelt 2016. aastal litsentsi ära ja sel pole äriregistri andmeil juba aastaid mitte mingisugust käivet.
Kure kinnistu omanikud soovivad aga raha. Seda enam, et saatuse irooniana võttis keskkonnaamet vahepeal osa Kure kinnistust looduskaitse alla ja omanikud ei või seal enam metsa raiuda. Endi rehkenduse järgi on nad kaotanud raiumise ja raiekeelu tõttu kokku umbes 40 000 eurot.

Kohtule vastuvõetava süüdistuse koostamiseks kulus 2,5 aastat
Juba 2017. aastal esitasid Kure kinnistu omanikud Tartu maakohtule esimest korda hagi kinnistutevahelise piiri kindlaksmääramiseks ja teise hagi nõudega hüvitada „alusetu rikastumise” alusel saadu. Kohus võttis aga alles 31. oktoobril 2019 vastu mitmeid kordi parandatud hagi.
Selles süüdistavad Rein Toe ja Siret Zirk Indrek Kolpakovi „teadlikult võõral kinnistul metsa raiumises” ja seeläbi alusetus rikastumises. Kuigi LõunaLehele oli Rein Toe otsesõnu öelnud, et jama keerasid kokku maamõõtja Heino Laar ja maakatastri töötaja Margus Luude, siis kohtule esitleb ta süüdlasena Kolpakovi.
Rödl@Partneri vandeadvokaadi Anni Nurmi koostatud süüdistuses on kasutatud ära maa-ameti 23.10.2019 tehtud otsust määrata kinnistute piirid sinna, kuhu Kure kinnistu omanikud soovisid. See tähendab, et ülitäpses süsteemis mõõdistatud Saarse kinnistu tunnistati valesti mõõdistatuks. See on küll kivi maamõõdubüroo ja maa-ameti kapsaaeda, kust aga amet ja hageja viskavad selle seadusi kombineerides ja salapäraste räpaste käekeste abil edasi Kolpakovi peenrale.

Leiti viis, kuidas „tool alt ära tõmmata”
Nimelt ei leidnud maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolliosakond Saarse katastriüksuse piirimärke. Asjaõigusseaduse järgi peab aga maaomanik tagama piirimärkide säilimise ja näitama vaidluse korral nende asukohta. Seaduse järgi määravad kinnistute piirid looduses olevad piirimärgid, katastriüksuste kaardid ja piiriprotokollid. Internetis olev katastrikaart ja sel põhinev metsaregister on n-ö informatiivsed.
Süüdistus seisneb selles, nagu oleks Kolpakov eiranud looduses olevaid Kure kinnistu piirimärke ja raiunud metsa vaid maa-ameti katastrikaardi koordinaatide järgi, millel polevat olnud looduses tähiseid.
Lisaks seisab hagis, et tuvastati: „Kure ja Noormetsa maaüksuste abrisside eiramine”, mis „olid kostjale kättesaadavad”. Kõlab kurjakuulutavalt, kuid abriss (maamõõtja poolt käsitsi tehtud kinnistu joonis koos loodusobjektidega) on vaid maamõõtjal ja maa-ameti katastribürool, maaomanikel pole ei enda ega ammugi naaberkinnistute abrisse. Saarse katastriüksuse abrissi ja plaani pole hagis mainitud, sest see pole hagejale kasulik – nendel on kujutatud piir sellisena, nagu kinnistu omanik teab.
Süüdistajad leiavad, et enne metsaraiet pidanuks maaomanik märkama, et tema kinnistu koordinaadid ei lähe kokku naaberkinnistu piirimärkidega, ja õige piiri välja selgitama. Samuti väidavad nad, et kuna maa-amet Saarse ja Noormetsa piirimärke ei leidnud, polnud neid olemaski ja kinnistute eelmised omanikud ei saanud neid seega Indrek Kolpakovile kätte näidata. Ehk – Kolpakov valetab.

Kes kiskus piirimärgid maast välja?
„Keegi on Saarse kinnistu piirimärgid pärast metsaraiet välja kiskunud!” leiab Indrek Kolpakov, kes taipas tänavu jaanuaris, mil viisil naaberkinnistu omanikud talle maa-ameti toel kotti pähe tõmbavad. 23. jaanuaril suundus maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolliosakonna peaspetsialist Mart Ojamäe metsa piirimärke otsima. Nagu ta Kolpakovile tunnistas, oli põhjuseks 2014. aastal tehtud ebakvaliteetne kontrollmõõdistus, mida ei tehtud ringpiirides, s.t ei arvestatud kõigi Kure kinnistuga piirnevate kinnistutega.
Nüüd tuleb mängu lumi, mida oli maas oma 40 cm. Ojamäe kõndis piiri läbi ega leidnud ühtegi üheksast Saarse kinnistu moodustamise aegsest piirimärgist. Ta paigaldas piiripunktidesse koordinaatide järgi plastvardad, et piirivastuolud oleksid vaadeldavad.
Kolpakov palkas Saarse kinnistu koordinaatide õigsust kontrollima maamõõdubüroo OÜ Geomel, mille töötajad, litsentseeritud maamõõtja Meelis Lõhmus ja Indrek Prants leidsid üles ühe vana piiritähise, mis polnud kahjuks Kure kinnistuga piirnevas kohas.
Asi kiskus hapuks. Kolpakov otsustas võtta ühendust ETV saatega „Pealtnägija”. Võttegrupp sõitis metsa tänavu augustis. Muidugi mõista siis lund maas polnud. Ja... maa-ameti plastvarraste kõrvalt heina seest leiti üles kaks metalltoru, just metsaraie kohast.
„Pealtnägija” piirivaidlusteteemalisest saatelõigust jäi Kolpakovi juhtum välja, kuid trump oli käes. Kolpakov leidis ise veel ühest piiripunktist metalltoru. Maa-ametile ja Kure kinnistu omanikele ta leitud piirimärkidest teada ei andnud, sest soovis, et hagi saaks enne kohtusse ära esitatud ja tema süüdilavastamine paljastuks. Ta oletas, et piiritähiste väljakiskuja ilmselt ei leidnud kõiki metalltorusid üles samal põhjusel nagu maa-amet: lumi oli peale metsaraiet maas.
Aga leitud piirimärkide tõttu võib saada kohtuhagi tõsise hoobi – metsaraie toimus reaalsete, mitte virtuaalsete piiritähiste järgi. Lisaks selgus maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolliosakonna käpardlikkus: tervelt neli Saarse kinnistu piirimärki jäid loodusest leidmata.

Maa-amet oleks saanud hiidkahju ära hoida, aga ei teinud seda
Maa-ameti piiride kindlaksmääramise otsuses seisab üks strateegilise tähtsusega lõik: „23.07.2010 teostas katastripidaja katastriüksuse algandmete vastavuse kontrolli, võrreldes andmeid katastrikaardil katastriüksuste registreerimise algdokumentidega. Selle toimingu käigus genereeriti Kure katastriüksuse ruumikuju, tuginedes Kure katastriüksuse esmamoodustamisel esitatud andmetele. Andmete korrastusel ilmnesid vastuolud Kure ja Saarse katastriüksuste alusandmetes, mis andis aluse arvata, et looduses võis olla ühisel piiril piiride kindlakstegemise vajadus.”
Stopp – see oli neli aastat enne metsaraiet! Miks maa-amet ei teatanud kinnistuomanikele ega märkinud katastrikaardile, et on vastuolu avastanud? Otsuses vastust pole. LõunaLehele keeldub maa-amet kommentaaride andmisest, viidates kohtuvaidlusele. „Ma ei oleks lasknud metsa raiuda, kui oleksin teadnud, et piiriga on probleem,” ütles Indrek Kolpakov.

Kui palju lubab maa-amet oma töötajal soperdada?
Maa-amet ei nimeta piiriotsuses kordagi Margus Luudet, aga vaidlusalune piirkond on just tema vastutusalas. Kui Luude sai katastrisse kandmiseks Saarse kinnistu andmed, mis naaberkinnistute kujude ja abrissiandmetega ei klappinud, ei käskinud ta OÜ-l Avek Maa andmeid korda teha. Vastupidi, Margus Luude nihutas ja väänas katastrikaardil naaberkinnistuid, et Saarse kinnistu „auku” ära mahuks.
Pärast metsatüli puhkemist, 2015. aastal pöördus Luude poole Kolpakovile metsamajandamiskava teinud Metsabüroo OÜ, paludes piirkonna katastriüksuste plaane ja piiriprotokolle, et sotti saada, kas on milleski eksinud. Luude saatis plaanid ja väljavõtte katastrikaardist, millel maha võetud mets asub Kolpakovi kinnistu piires. Luude ei maininud, et Kolpakovi kinnistutega on mingi probleem.
2015. aasta lõpus saatis maa-amet OÜ Avek Maa kontrollmõõdistama Simaski kinnistut, mis on Saarse kinnistu naaber teisel pool kui Kure kinnistu. L-EST-süsteemis täppismõõdistuse tulemusel pani maa-amet paika Simaski, Saarse, Noormetsa ja Kure kinnistu ühise piiripunkti Kure kinnistu omaniku soovitud kohas. Alles seejärel tekitas maa-amet Kure ja Saarse kinnistu kattumise katastrikaardil, mida oleks pidanud tegema juba aastal 2010.
Lisaks rikkus maa-amet toona kehtinud seadust, mille järgi ei tohtinud kinnistu piire muuta ilma omaniku nõusolekuta. Noormetsa kinnistu piiri muudeti ja selliste tegude seadusvastasust kinnitas ka õiguskantsler 17. septembril riigikogu infotunnis.
Pärast Simaski kinnistu kontrollmõõdistamist võttis maa-amet OÜ-lt Avek Maa maamõõdulitsentsi ära.
Margus Luude jäi aga ametisse, ei teinud kõigest eelnevast väljagi ning saatis 2017. aastal OÜ Geomel mõõdistama Kure ja Saarse kinnistust idas asuvat loodavat Tolgu kinnistut, andes aluseks kaasa Saarse kinnistu piiripunktide koordinaadid, mis olid ometigi kahtluse alla seatud.
Nüüdses maa-ameti piiriotsuses on kirjas, et OÜ Geomel paigaldatud Tolgu kinnistu piirimärgid on valed ja kogu piirkonnas pannakse piirimärgid paika kõige esimesena loodud Kure kinnistu abrissi järgi. Kure kinnistu omanikud olid aga 2017. aastal nõustunud Tolgu kinnistu piiriprotokolliga, tunnistades seega Tolgu, Kure ja Saarse kinnistu ühise piiripunkti õigeks. Kevadel, kui maa-amet tutvustas looduses Kure katastriüksuse piiriettepanekut, tuli piiriprotokolliga nõustumine jutuks ja maa-ameti jurist ütles kaasas olnud Rein Toele: „Sa oled omale näppu lõiganud!”

Kure kinnistu piirimärgid äratavad kahtlust
Maa-ameti otsusest leiab aga küsitavusi Kure kinnistu piirimärkide kohta, mis pidid omanike süüdistuse kohaselt olema Indrek Kolpakovile enne raiet metsas näha. Maa-amet asendas kaks piirimärki, sest need ei vastanud nõuetele ja polnud ilmselt maamõõtja paigaldatud. Üht neist maa-amet aastal 2014 üldse ei leidnudki. Kure, Saarse, Noormetsa ja Simaski ühise piirimärgi paigaldas maa-amet 2015. aastal. Ühe veel 2019. aasta jaanuariski puudunud piirimärgi, mis pidi asuma otse metsaraie kohas, paigaldas maa-amet alles nüüd.
Veel ühe piirimärgi, mis samuti puudutab metsaraiet, tunnistas maa-amet millegipärast aga nõuetekohaseks, kuigi nagu fotol näha, on raudtoru jämedam ja värskema väljanägemisega kui peenikesed (ø u 2 cm) torud, mida kasutasid maamõõtjad piiritähistena 20 aasta eest. Lisaks vajaks hädasti ekspertiisi toru ümbritsev kupits, mis võiks silma järgi olla umbes viis aastat tagasi tehtud.
Tekkis küsimus, milliseid piirimärke näitas eelmine omanik Aare Laaneots Rein Toele Kure kinnistut müües? Laaneots kinnitas LõunaLehele, et näitas peenikesi metalltorusid, mitte jämedaid. „Peenikesed torud olid,” kinnitas ka Noormetsa kinnistu piirimärkide kohta selle endine omanik Kaarel Sõukand.
Kuhu ja kuna kadusid Kure kinnistu algsed piiritähised? Kas need tõmbas välja OÜ Avek Maa maamõõtja, kui Kure ja Saarse piiri ühildas? Küsimus jääb õhku, sest Heino Laar ei mäleta enda sõnul midagi. Kure kinnistu praegune omanik väidab ja maa-ameti 2014. aasta kontrollmõõdistamise aktis seisab, et algsetest tähistest olevat siis olnud puudu vaid üks.

Kes maksab kinni maamõõtja ja maa-ameti vead?
Indrek Kolpakov esindaja, Eesti ühe kogenuima advokaadibüroo Glikman Alvin vandeadvokaat Ain Alvin leiab, et kogu kohtuvaidlusega seotud kahju peab välja nõudma süüdlastelt, kelle ebapädev või koguni sihilik tegevus on selle tekitanud.
„Naaberkinnistu omanik esitas hagi vale kostja vastu,” selgitas ta. „Minu kliendi tegevus on olnud õiguspärane ja puudub mistahes kaalutlus, miks tuleks hüvitada naabrile kahju, mille tekitamises ta süüdi ei ole. Minu klient tegutses teadmises, et kinnistu piirid on õigesti mõõdetud ja need on kinnistusraamatusse kantud. Metsaraie toimus kehtiva metsaraieloa alusel. Kui maa mõõtmine on toimunud hageja suhtes eksitavalt, tuleks hagejal esitada hagi maamõõtmist läbi viinud äriühingu või kaebuse maakatastri pidaja vastu, kes vastavalt seadusele vastutavad piiride ebaõige mõõdistamise ja selle alusel tehtud kinnistusraamatu kande eest.”
Maa-amet tõlgendab aga seadust niimoodi, et katastripidaja vastutus seisnes enne juulit 2018 vaid selles, et maamõõdubüroo esitatud andmed on katastrisse õigesti kantud, s.t pole tehtud näpukaid koordinaatide numbrite sissetoksimisel vms. Lisaks on maa-ametil õigus korraldada kinnistute kontrollmõõdistamist, 2018. aasta juulist muuta ka kinnistupiire ilma omanike nõusolekuta.

Lõhnab juba uute kohtuasjade järele
Kardetavasti võib kohtusse jõuda veel hulgaliselt seesuguseid maatülisid. Maa-ameti andmeil oli ebatäpsete piiridega katastriüksusi Kagu-Eestis möödunud aasta lõpuni üle poole. Aasta lõpus tegi amet masskorrigeerimise, millest omanikele teatamata jätmist heitis ette „Pealtnägija” („Maa-amet muutis omanike teadmata sadade tuhandete kinnistute pindala”, PN 02.10.2019).
Kui maa-ametile jääb õigus mitte vastutada oma ametnike soperdamiste eest, siis peavad maatülide osalised arvestama, et riik neid ei kaitse ja kohtukulud tuleb ise kinni taguda. Setomaa maatüli lugu loob pretsedendi. Millise, on kohtu otsustada. Kaalul on väga suured summad nii kodanike kui riigi jaoks.

PS LõunaLeht saatis maa-ametile paranduste tegemiseks ja vastuväidete esitamiseks osa artiklist, kus on juttu ameti tegemistest. Amet väitis, et tekstis on 20 viga, kuid keeldus nendele viitamisest ja paranduste tegemisest. Selle asemel soovis maa-amet muutmata kujul vastulause avaldamist.

Vastulause artiklile „Kas maaomanikud jäävadki piiritülides kaitseta?”

Maa-amet mõistab, et Kure-Saarse piiritüli on osutunud kõigile osapooltele emotsionaalselt ja  füüsiliselt kurnavaks. On igati mõistetav, et tüli ja kohtukulude kasvades püütakse leida süüdlasi nii inimeste hulgast kui protsessist tervikuna.

Kahjuks eksitab selles LõunaLehes avaldatud artikkel lugejat rohkete faktivigade ja valeväidetega, mida on artiklis kokku tervelt 20 ringis. Eksitav info on esitatud alates piirimärkide (mitte)leidmisest ja piiride muutmisest looduses kuni kupitsa uuendamise põhimõtete tõlgendamiseni.

Maa-amet on nimetatud piiriküsimusega tegelenud aastaid. Selle aja jooksul oleme tülitsevatele maaomanikele selgitanud katastripidamise, maamõõtmise ja piiride kindlakstegemise põhimõtteid. Konkreetset piiritüli silmas pidades võib detailide mõistmine osutuda keeruliseks, sest katastripidamisest, maamõõtmisest ja piiride kindlakstegemisest täielikult aru saamine eeldab erialateadmisi ja praktilist kogemust. Maa-amet on kasutanud seadusest tulenevat õigust ja määranud kahe kinnisasja vahelise piiri asukoha. Kui maaomanikud ei ole selle otsusega nõus, on neil õigus see kohtus vaidlustada.

Küll aga peab Maa-amet Kure-Saarse piiritüli valguses vajalikuks korrata üle olulised põhitõed.

1. Maakataster on eelkõige tehniline register, mis registreerib väljastpoolt tulevaid andmeid, korrastab andmed ja esitleb andmeid avalikkusele. Nagu iga teine andmekogu, saab kataster vastutada vaid selle eest, et meieni jõudvad andmed jõuaksid ilma moonutusteta kasutajateni. Sisendandmete kvaliteedi eest vastutab ainult andmetootja, kelleks on antud juhul maamõõtja.

2. Piiri loodusesse määramise ja mõõdistamise juures on läbi aegade kehtinud loogikareegel - piiri määramisel tuleb arvestada varem moodustatud katastriüksuste piiridega. Kui seda pole mingil põhjusel tehtud, siis ei saa kuidagi hilisemat mõõdistust lugeda korrektseks. Isegi juhul, kui valesti määratud piir hilisemalt ebaõigete piiriandmete järgselt looduses tähistatakse.

3. Igasuguse katastrimõõdistuse korral, vaatamata sellele, millist riist- või tarkvara maamõõtja kasutab, on veel üks ajas muutumatu reegel - piir määratakse ja tähistatakse looduses piirimärkidega ning seejärel mõõdistatakse. See tähendab, et piir on looduses muutumatult just seal, kuhu see on määratud. Mõõdistamistäpsusest sõltub aga, kui täpselt õnnestub registripidajal need andmed katastrikaardile kanda. Katastri kui registri ülesanne on esitada võimalikult täpseid andmeid, mistõttu toimub katastrikaardil pidev piiride täpsustamine. Katastrikaardil toimuvate täpsustustega ei muutu piiri asukoht looduses.

4. Maa-amet paneb kõigile maaomanikele südamele, et korrastatud ja tähistatud piirimärgid ning hooldatud ja looduses selgelt tuvastatud piirid aitavad ka juhtudel, kus maamõõdutöid ei ole läbi viidud kvaliteetselt. Endiselt soovitame hajaasustuses piirimärkide ümber rajada piirikupitsaid ja hoida piirisihid puhtad. Piirimärgi hävimisel tuleb aga selle taastamiseks pöörduda maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava isiku ehk maamõõtja poole, sest vaid niimoodi talitades saab maaomanik olla kindel, et piirimärgi taastamisest jõuab info katastripidajani.

Maa-amet

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/11/2019 09:51:50