Draakonipuu puhkes õide Väimela korteris. Foto: Ave Kaiv

25 aastat toataimena kasvanud draakonipuu puhkes möödunud nädala algul ootamatult õide, sündmusest andis peremehele teada omapärane lõhn.

„Eluruumides järjest intensiivsemalt levima hakanud lõhn sundis otsima lõhnaallikat,” seletas Võru vallas Väimelas kortermajas elav Rein Kaiv, kes hoolitseb koos tütre Avega draakonipuu eest pärast abikaasa Silva lahkumist. Ave hoole all on ka teised ema arvukad poti- ja aiataimed.
Rein Kaivu sõnul meenutab draakonipuuõie lõhn korraga sireli, jasmiini ja hüatsindi lõhna. „Avastasime, et draakonipuul on kolm ilusat valget õit, aja edenedes tekkis õisi juurde ja ka teine õisi kandev vars,” seletas Rein Kaiv. „Viiendal päeval oli 41 sentimeetri pikkuseks kasvanud varrel 19 õit ja 20 sentimeetri pikkusel teisel varrel 12 õit.”
Õite lõhn muutus järjest vängemaks ja hakkas lõpuks eakal peremehel hinge matma. „Oli selline tunne, nagu tugeva nohu eel,” kirjeldas Rein Kaiv. „Jäi vaid üks võimalus – õisi kandvad varred puult eemaldada. Viisime need allkorrusele jahedasse ruumi.”
Rein Kaiv avastas, et pärast õisi kandvate varte eemaldamist, muutusid need väga kleepuvaks, võrreldavaks kärbsepüüdmiseks kasutatavate liimiribadega.
Draakonipuud õitsevad botaanikute sõnul toatingimustes harva. Õitsema hakkab puu 8–11aastaselt, mõnikord ka 25–30aastaselt.
Looduslikult kasvab kõige rohkem draakonipuid Aafrika savannides ja vihmametsades, aga ka Madagaskaril ja India ookeani saartel ja Lõuna-Aasias. Kaks draakonipuu liiki kasvavad Kesk-Ameerikas ja Kuubal. Suurimate draakonipuude kõrguseks on mõõdetud kuni 40 meetrit, tüve ümbermõõduks aga 12 meetrit.
Draakonipuude eluiga on aukartustäratav: nad võivad elada kuni 6000 aasta vanuseks. Väga täpselt iidsete jämedate draakonipuude vanust määrata ei saa, sest tal puuduvad puidus aastarõngad. Draakonipuude varre- ja juurevaiku on kasutatud kilpkonnakilbi ja loomasarvede ning mööbli läikima löömiseks. Punase vaiguga on ravitsetud inimesi ja puhastatud hambaid. Põhjamaades on draakonipuu populaarne siseruumide haljastustaim.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/11/2019 09:26:44