Maamõõtja: oli aeg, kui suisa kästi valeandmed kirja panna!

Praegu paigaldavad maamõõtjaid selliseid spetsiaalseid piiritähiseid ja teevad igastühest foto koos koordinaatidega – see muudab piirimärkide pahatahtliku nihutamise mõttetuks. Foto: Ülle Harju

Kagu-Eesti üks staažikaimaid maamõõtjaid Peeter Alliksoo (61) kommenteerib põhjusi, miks on maapiiridega nii palju probleeme ja tülisid.

Miks maatülid puhkevad?
Põhjus number üks on maa-ameti tegevus. 95% tavakodanikest usub, et see, mida riik neile oma kaardiserveris näitab, on õige ja tõde. No aga sageli ei ole. Ja see polnud õigustus, kui kaardiserveri all oli väikeses kirjas tekst: „Kaardirakenduste kaudu esitatud andmestik on informatiivne, mitteametlik.” Üritasin maa-ametile kümme aastat selgeks teha, et sõna „informatiivne” tähendab tõeseid andmeid. Nüüd (alates 18.11.2019) on see kiri kadunud, aga vead on ikka alles!
Paljud maakasutajad lähtuvad kaardiserverist ja saavad pahatihti kaardivigadest teada siis, kui tüli on majas ja kahju juba tekitatud. Maa-ameti lehel on nüüdsest küll „Maaomaniku meelespea“, kus on selgitatud, et piiri asukoht kaardiserveris võib olla ka ebatäpne, aga see on peidetud (Ruumiandmed > Maakatastri andmed > Maaomaniku meelespea).
Maanteede ja kergliiklusteede projekteerijad ning Erametsakeskus võtavad samuti maa-ameti kaardikihti nagu aamenit kirikus! Keskus käib metsapiire vaatamas, kodanik peab näitama piirimärgid kätte. Käis minulgi üks keskuse töötaja, seljakotis oli GPS, mille täpsus on metsas ca 10 meetrit. Ta lähtus maa-ameti katastrikaardist ja ütles: „Kuulge, see piirikivi on teil vale koha peal, see peaks olema 15 meetrit sealpool!”

Milline on tüli põhjus number kaks?
Maaomanikud ise. Nad ei hoia korras oma piirimärke ega piirisihte, ei kaeva kupitsaid piirimärkide ümber. Kui inimene avastab, et tema piirimärk on riigitee äärest kadunud – no võta ja teata sellest maanteeametile! Väga sageli juhtub, et adramees künnab piiritoru üles ja paneb tagasi. No ei trehva sama koha peale, trehvab kaks meetrit kõrvale. Ja kahjuks on ka maaomanikke, kes ise meelega piirimärke liigutavad, et endale rohkem maad saada.

Kas kivi lendab ka enda kolleegide kapsaaeda?
Jah, kolmas maatülide põhjus on mõnede maamõõtjate ebakvaliteetne töö.
Jõgevamaal käib kohtuvaidlus, kus on 30meetrise nihkega pandud ühe ja teise maamõõtja piirimärgid. Maa-ameti katastri kontrolliosakond käis kohal ja konstateeris fakti, et mõlemad piirimärgid on tõesti olemas.
Viga oli ka seaduses. Kui maamõõtja piirimärki ei leidnud, pani ta kirja, et taastas hävinud piirimärgi ja pidi juurde kutsuma piirinaabrid. See käis nii, et saadeti kümme päeva ette tähtkiri ja kutsuti naabrid kuhugi piiriprotokolli allkirjastama. Üldjuhul maamõõdubüroo kontorisse. 90% inimestest ei tulnud kutse peale kohale. Seaduse järgi loetakse kohale mittetulnud piirinaaber uue piirimärgi asukohaga nõustunuks. Nüüd, 1. juulist 2018 peab maamõõtja kutsuma piirinaabrid loodusesse.
On ka juhtunud, et maamõõtja annab katastriüksuse plaani välja, aga piirimärke pole. Väljas ehk ikka käiakse, aga metsa minek, torude vedamine... Lihtsam on võtta metsast puutokk, lüüa maa sisse, ära värvida ja lint külge. Omanik on üldjuhul kõrval, maamõõtja ütleb, et vot nendesse aukudesse pane ise toru. Aga omanik ei viitsi seda teha.

Maa-ameti andmeil olid enne aastatagust masskorrigeerimist vigased ligi 60% Kagu-Eesti maapiiridest. Miks nii palju?
Põhiliselt loeti ebatäpseteks kõik katastriüksused, mis pole riiklikus süsteemis mõõdistatud; lisaks need, mille piiri osaks on looduslik objekt (tee, kraav, jõgi).
Üks põhjusi on ka see, et 30 aastat tagasi sundis kataster valesid andmeid kirja panema. Näiteks mõõtsin lindiga vahemaad maanteest sellega paralleelse kraavini – 320 meetrit. Panin joonlaua tolleaegse kolhoosikaardi peale – 350 meetrit! Kraav oli kaardil kujutatud vale koha peale.
Panin kõik ilusti kirja ja saatsin ära. Kataster saatis vastuse, et ei, te ei saa panna vahemaaks 320 meetrit, kui põhikaardil on 350. Peate ka kirja panema, et 350. Sellist aega oli õnneks mõni aasta taluseaduse ajal, kui maareform lahti läks.

Selle ajaga jõudis juhtuda nii mõndagi?
Jah, ikka. Eriti kolossaalsed olid erinevused, kui kraavi taga juhtus näiteks olema veneaegne sõjaväeosa. Nõukogudeaegsed kaardid olid sel juhul sihilikult moonutatud.

Kui palju soperdavad katastritöötajad?
Ma ei saa sellega nõus olla, et nad väga soperdavad. Nad teevad küllalt täpset tööd. Lindiga maamõõtmine ise oli paratamatult ebatäpne. Näiteks kui joon on 100 meetrit pikk, siis lindiga mõõtes tuleb joonepikkuseks keskmiselt 102 meetrit. Teede ja kraavide asukohad on eri aastate kaartidel nihkes.
Kontrolliosakonda ei saa ka süüdistada: kui nad loodusest piirimärke ei leia, aga hiljem on need olemas, võib olla põhjuseks ka asjaolu, et keegi on piiritorud vahepeal maasse löödud. Piirimärgid kipuvad sagedamini kaduma ning taas tekkima just metsaraie ja põlluharimisega samal ajal. Pole võimalik kindlaks teha, kas piirimärk on pandud kaks või kümme aastat tagasi. Kui on kupits värskem kui aasta-paar, ehk tolle tunneb ära. Aga kas on kolm või 20 aastat vana, mina sel küll vahet ei tee.

Kui maa-amet avastas piirivastuolud, kas oleks võinud maaomanikke teavitada enne, kui mets maha võeti ja tüli lahti läks?
Kui nad seda ei teinud, siis pole küll kedagi peale maa-ameti enda süüdistada. Aga samas ma ei tea seadust, mis neid kohustab seda tegema.
Avastatud piirivastuolud võiksid olla kohe eri värviga avalikus teenuses nähtavad. Kataster hoiab aga seda infot enda teada. Ma olen korduvalt maa-ametile öelnud, et andku kasvõi maamõõtjatelegi teada, kui piiridel on erinevused sees. Vastus on aga kogu aeg olnud: seda infot ei väljastata!
 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/11/2019 09:09:58