Küsitlus
Ilm täna
Võru
-2°
Põlva
-2°
Otepää
-2°
Tartu
-3°
Antsla
-2°
Valga
-2°
Räpina
-2°
Tõrva
-2°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Maainimesed soovivad linnas käimiseks kasutada kergliiklusteid. Foto: LLi arhiiv

Maainimesed küsivad omavalitsuste käest üha rohkem kergliiklusteede ehitamist, paraku napib valdadel kalliks tee-ehituseks raha ja kergliiklusteid saab rajada väikeste juppide kaupa.

„Põlvasse viivaid kergliiklusteid soovitakse põhimõtteliselt igast suunast,” kinnitas Põlva abivallavanem Martti Rõigas. „Reaalne on see, et tuleval suvel saame lõpuks valmis ehitada Rosma-Peri kergliiklustee, mis on pikalt veninud. Märtsi alguseks peaksime saama kätte muudetud teelõiguga projekti ning rohkem takistusi ei tohiks tulla.”
Martti Rõigas ütles, et kuna uue projekti järgi läheb kergliiklustee viimases lõigus maantee äärest eemale ja ristimetsa tagant, siis ei peaks ka maanteeametil ja muinsuskaitseametil kergliiklusteele mingeid pretensioone olema.
Põlva valla eelarvestrateegias on kirjas, et aastal 2020 peaks valmima kergliiklustee Vastse-Kuustest Karilatsi Postiteeni. Selle ehitus on kokku lepitud valdade ühinemisel, kirjas ühinemislepingus ja ehitusraha (100 000 eurot) võetakse riigilt saadud ühinemistoetusest.
Karilatsi kant ootab kergliiklustee valmimist juba pikisilmi. Möödunud aasta lõpus saatis Karilatsi küla selts vallavalitsusele ja -volikogule taotluse, et tee-ehitust juba alustataks.
„Karilatsi küla rahvas on mures liiklemise pärast Karilatsi-Leevijõe maanteelõigul, mis on laste ja ka täiskasvanute jaoks ohtlik jalgsi ja jalgrattaga liiklemisel, sest maantee on kitsas ning kurviline,” kirjutas Karilatsi külavanem Maie Asur. „Planeeritud kergliiklustee on välja ehitamata Leevijõelt Karilatsi Postiteeni, umbeks kaks kilomeetrit, mis võimaldaks Karilatsi küla inimestel liigelda nii jalgsi kui jalgrattaga kergliiklusteel, sest mitmed käivad tööle Vastse-Kuustesse ja lapsed kooli ning lasteaeda. Lastel puudub võimalus ohutult ka koolist koju liikuda ilma saatjata. Õhtusel ajal on sellel kergliiklusrajal tihe kasutamine nii jalutades kui kepikõndi harrastades; on ka mõned rulluisutajad. Karilatsi küla inimesed peavad sõitma praegu kuni 2 km autoga, et jõuda kergliiklusteele, selle asemel, et tee kulgeks läbi küla Postiteeni.”

Teised kergliiklusteed peavad ootama
Martti Rõigas nentis, et teised kergliiklusteede soovijad peavad veel teadmata aja ootama. „Soove on kõvasti rohkem kui raha,” märkis ta. „Oleme rääkinud maanteeametiga võimalikest kaasrahastuse variantidest, aga konkreetseid vastuseid pole. Ametil endal on vaja veel oma põhimõtted lõplikult paika panna.”
Küll nõustus Põlva vald täiendama valla eelarvestrateegiat aastateks 2019–2025 Taevaskoja külaseltsi esitatud ettepanekuga rajada kergliiklustee Taevaskoja ja Kiidjärve vahele. Taevaskoja külavanem Ahti Bleive kirjutas vallale põhjenduseks, et Taevaskoja kui turismipiirkonna maine ja külastatavus on aasta-aastalt kasvanud ja looduskaitsealale jõudmiseks läbib Taevaskoja küla järjest enam jalakäijaid ja jalgrattureid. RMK loenduri andmetel käib Taevaskodades aastas keskmiselt 55 000 – 60 000 huvilist.
„Taevaskoja küla läbiv (Kanariku-Kiidjärve) maantee on liiklusohtlik mitte ainult seda läbivate sõidukite liikumiskiiruse tõttu, vaid ka tee kitsuse tõttu,” põhjendas ta kergliiklustee vajalikkust. „Tee on sedavõrd kitsas ja ebaühtlase laiusega, et juhul kui kohakuti satuvad kaks autot ja jalakäija, on jalakäija sunnitud enamasti kraavi astuma. Arvestades küla läbivate inimeste hulka ei saa seda situatsiooni normaalseks pidada.”
Külaseltsi hinnangul on, silmas pidades naabruses asuva Maarja küla kasvupotentsiaali ja turistide arvu iga-aastast kasvu, lahenduseks kõnnitee või kergliiklustee rajamine Taevaskoja rongijaamast kuni Maarja külani (marsruut kattub osaliselt juba eelarvestrateegias sisalduva RMK loodusmaja - Taevaskoja kergliiklusteega) ja sealt edasi Kiidjärveni.
„Ka Maarja küla on korduvalt tõstatanud seda teemat, et nende küla elanikele on liiklemine just tee kitsuse tõttu ohtlik ja ratastoolis inimestele praktiliselt võimatu. Samas on just Taevaskoja suund raudteejaama tõttu neile ülioluline,” lisas külavanem.
MTÜ Taevaskoja on alustanud toetusallkirjade kogumist maanteeametisse pöördumiseks, et liiklusprobleem saaks lahendatud kas kergliiklustee või kõnnitee rajamisega. Teelõigu kogupikkus koos Maarja küla harulõiguga on 6,3 kilomeetrit, mille ehitus maksaks umbes 400 000 eurot.

Võru vald on linnaga suures osas ühendatud
Võru vallavanem Kalmer Puusepp ütles, et Võru linna lähedased suuremad asulad Parksepa, Kose ja Puiga on juba linnaga kergliiklusteede abil ühendatud, mistõttu pole probleem nii terav kui Põlva vallas. „Viimati sai välja ehitatud kergliiklustee Lõuna-Eesti haiglani,” lausus Puusepp.
Tema sõnul on aga vallavalitsus saanud pöördumise Järvere, Sõmerpalu ja Osula kandi elanikelt, kes soovivad kergliiklustee ehitamist Võru linnast välja Tallinna maanteed mööda. Olenevalt sellest, millise piirkonna rahvas kergliiklusteed rohkem kasutaks, võiks tulevase kergliiklustee lõigu ühendada kas olemasoleva Järvere-Sõmerpalu või Raiste risti - Osula-Varese kergliiklusteega.
Vallavalitsus pole veel jõudnud sel teemal maanteeametiga läbirääkimisi pidada, samuti pole ettepanek jõudnud valla eelarvestrateegiasse. Maakonna teemaplaneeringus on aga vastav kergliiklustee sees.
Puusepp lisas, et Võru valla elanikele on kergliiklusteedest tähtsam vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine suvilapiirkondadesse. Lisaks on aktuaalne teema palgatõus valla halduses olevates asutustes ja huvitegevuses (nt treenerid).

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 16/01/2020 08:43:10

Lisa kommentaar