Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Tosin tobedust eesti keeles!

Jaan Kivistik. Foto: erakogu

Kirjutasin hiljuti Postimehele artikli „Kuidas kaitsta eesti keelt võõrkeeltest?“ Kirjutama kutsus halb komme kasutada ajaleheartiklite pealkirjades võõrkeelseid sõnu. Artiklis tõin välja mitmeid ajaleheartiklite pealkirju võõrkeelsete sõnadega, mida oleks olnud lihtne väljendada eesti keeles. Neid näiteid oli üleliia ja seega sündis põhjus uue artikli kirjutamiseks, sedakorda LõunaLehele. Sest Eesti kagupiirkonnas peaks vastuseis välismaa keeltele ka oma keele tõttu olema eriti tugev.

Eesti keelest ja selle kaitsest on ajakirjanduses küllalt juttu. Võtame näiteks Kristi Helme poolt eelmise aasta suvel Eesti Päevalehes avaldatud päevakommentaari. Artikli pealkiri: „Reklaamiloojad, kas eesti keelest on sõnad otsa saanud?“ Sissejuhatav kommentaar kõlab nii: „Kui laulu- ja tantsupeo tegijad, täpsemalt nende partner Sokisahtel kasutab inglise keelt,
on see jabur“.

Leian veidi leebemalt, et võõrkeelsete sõnade kasutamine eesti keeles on mõnikord lihtsalt tobe ja toon selleks tosina näiteid.

„ELÄMÄ ON LAIFFI: kuus abielu, naisepeks, pussitamine ja viin”.
Õhtuleht, 5. veebruar 2019.
„Restart Eesti piirkondlikule arengule”. Õhtuleht, 21. veebruar 2014.
„Ametnike safari Kagu-Eestis”. Postimees, 14. august 2019.
„Tõusiklik vaim ehk read it!” Postimees, 27. august 2019.
„Olümpiarühm võttis time-out´i”. Postimees, 6. september 2016.
„Kas Tänak - Järveoja kordavad Türgis möödunud aastast hat-tricki?” Postimees, 12. september 2019.
„5096 inimest läks nädalavahetusel kinno, et elada kaasa Eesti start-up´i-komöödiale „Ükssarvik“”. Postimees, 18. september 2019.
„Eestisse on jõudnud tubakata snus´i buum”. Eesti Päevaleht, 18. september 2019.
„#MeToo kampaania soovimatud tulemused”. Eesti Päevaleht, 19. september 2019.
„Taekwondo taustaga Kõlvart tegi tippsportlastele silmad ette”. Õhtuleht, 26. september 2019.
„Eriti energiamahukas on bitcoin´ide kaevandamine”. Eesti Päevaleht, 3. oktoober 2019.
„Lollimaja“, Eesti kõigi aegade rajum suhte-reality!”. Postimees (huumorilisa – toim), 23. november 2019.

Täienduseks sobib lisada paar juhuvestlust igapäevaelust. Poepingil istusid inimesed ja mahutasin ka ennast sinna. Kõrvale jäid paar tütarlast, kes võisid vanuse järgi olla juba kooliõpilased. Ahistamisüüdistused meediast teada, pöördusin nende poole viisakalt ja tagasihoidlikult. Ilma kõhkluseta lubati mul küsida, kas neile sõna restart on tuttav. Vastuseks oli selge jaatus. Edasi küsisin, kas võiks olla mingi eestikeelne vaste, millel samalaadne tähendus. Tütarlastel oli tähendus selge, et tegemist on algusega ja ka see, et peab olema uus. „Uus algus” või „uus algatus” või midagi muud ei tundunud neile olevat sobivad, kuid ühesõnaline ja lühike „restart“ jäi parimana kehtima.

Minu ooteaeg lõppes nii järsku, et ei jõudnud tundmatuid vestluskaaslasi vajalikult tänada. Tundmatutele noortele vestluskaaslastele meeldinud „restart“ jäi aga kõlama. Seega võivad juba noored algklasside õpilased olla häälestunud võõrkeelsetele sõnadele. Seda lugu peaksid tõsiselt märkama kõik koolide eesti keele õpetajad. Muidugi ka kõik eesti keele kasutamise ja arenguga ametialaselt seotud töötajad ja kõik, kes eesti keelt austavad.

Teine juhuvestlus eesti keelest tuli seltskonnaüritusel mulle tundmatu, kuid arusaadavalt haritud mehega. Kaasvestleja oli tõsiselt häiritud, et mingil kauplusel valitses nii väljas kui ka sees inglise keel. See pahameel oli nii tugev, et endalegi ootamatult ütlesin: „Võib-olla oli tegemist kohaga, kus käib palju välismaalasi. Sel juhul on mõeldud ilmselt just neid ostma meelitada“. Hiljem ühte Tartu kauplust külastades tuli see vestlus meelde ja siis nõustusin,
et tõesti on inglise keelega liiale mindud.

Eesti keele toetuseks lisan artikli lõppu paar aastat tagasi Postimehes avaldatud riigi kultuuripreemia pälvinu Leo Rohlini artikli „Keeletu alistumine“ juures toodud mõtted.
* Eesti keelt tuleks ülikooliseadusega kaitsta.
* Eesti keel püsib ja areneb edasi vaid sel juhul, kui ta on rakendatud kõikehaaaravalt ja tipptasemel. Selle eest ei vastuta mitte tavakodanik tavaelu tasemel, vaid haridus- ja teadusministeerium ning konkreetsete kõrgkoolide konkreetsed juhid.

Hea lugeja: hoiame ja kaitseme ilusat eesti keelt!

 

 

Autor: JAAN KIVISTIK, EMÜ emeriitdotsent, PhD, 86
Viimati muudetud: 19/03/2020 10:10:05

Lisa kommentaar