Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Täna napib koolides eripedagooge, aastate pärast ka teisi õpetajaid

Põlvamaa muusikaõpetajate keskmine vanus on üle 54 aasta. Praegu 45-aastane Peeter Änilane alustas Põlvas muusikaõpetajana tööd 19-aastasena. Foto: LLi arhiiv

Tavaainete õpetajate puuduse üle hetkel kagunurga koolid ei kurda, küll napib aga eripedagooge ja logopeede. Kümmekonna aasta pärast võib tekkida suurem vajadus uute õpetajate järele, kuid noori ei pruugi olla lihtne kooli tööle meelitada.

Võrumaa Parksepa keskkooli direktor Ilmar Kesselmann ütles, et maakonnas ei ole karjuvat vajadust suurema hulga noorte õpetajate järele, kuid täpsustas, et kooliti on seis siiski erinev. „Tihti on vajaka reaalainete õpetajaid,” märkis Kesselmamm ja lisas, et reaalainete õpetamine ei ole kerge.

Sama meelt on ka maakonna matemaatika aineühenduse esinaine, Puiga põhikooli matemaatikaõpetaja Anne Reiljan, kelle sõnul vajab matemaatika õpetamine järjepidevust, täpsust ja aeg-ajalt ka rutiinset tööd, mida lapsed ei taha teha.

Ükskõik kui raske või kerge ühe või teise aine õpetajat leida on, leiavad koolid ta tavaliselt siiski, kuid nukker lugu on eripedagoogidega. „Logopeede ja eripedagooge kas ei ole või ei leia nad teed suurematest linnadest kaugemale,” märkis Koit Nook, Põlva kooli direktor.

„Vajadus eripedagoogide järele hakkas tekkima siis, kui erivajadustega lapsed hakkasid tavaklassides õppima,” märkis Kaare Lill, Võru Kesklinna kooli direktor. Ta sõnas, et ideaalis ootab kool kahte eripedagoogi.

„Õpetajaks õppivate noorte õppeprogrammis peab olema rohkem sellist, mis aitab noorel õpetajal koolis erivajadustega lastega hakkama saada,” pakkus Kesselmann.

Reiljan ei tea, kas praegu on matemaatikaõpetajaid maakonna kõigis koolides või ei, sest see on iga kooli juhi rida. Ta lisas, aeg-ajalt otsitakse siiski õpetajaid. „Kindlasti tulevad muutused kümmekonna aasta pärast, kui suur osa õpetajatest jääb pensionile ning meie koolid vajavad noori õpetajaid,” sõnas 32 aastat matemaatikatunde andnud Reiljan.

Õpetajageen, kooli hea maine ja asukoht
Lille sõnul on Eestis üldteada, et noori õpetajaid on koolidesse raske saada. „Oluline on, et noor õpetaja oleks pühendunud ja tal oleks õpetajageen,” märkis Lill ja täpsustas, et on noori, kellel veel kõrgkoolidiplomgi kätte saamata, kuid kes on klassi ette justkui loodud.

Nook ütles, et kui noor õpetaja juba tuleb konkursile, näitab see, et ta on valmis Põlvamaa kooli tööle tulema.

Põlva koolil tuleb peagi hakata otsima oma kollektiivi inglise keele õpetajat. Nook tõdes, et noortel on erinevad soovid. „Mis sobib ühele, ei sobi teisele, kuid meie asukoht ei ole siiani kellelegi probleemiks, mida näitab seegi, et meile sõidetakse tööle väljastpoolt Põlvat,” rääkis ta.

28 aastat Parksepa kooli juhtinud Kesselmann sõnas, et üks asi, mis kõrgkooli lõpetanud noori õpetajaid maapiirkonna kooli tööle tulemise üle mõtlema paneb, on kooli hea maine. On ka noori õpetajaid, kes tulevad kõrgkooli lõpetamise järel kodukohta tööle.

„Mõni aasta tagasi tuli Parksepa keskkooli noor õpetaja hoopis mujalt,” rõõmustas direktor ja lisas, et kooli õpetajate keskmine vanus on poolesaja ringis.

Omavalitsuse ja riigi roll
Kesselmann, kes on ka Võru vallavolikogu liige, tunnistas, et omavalitsus ei saa kuigi palju noorte õpetajate maapiirkondadesse tulekuks teha. „Võru vald kindlustab noored õpetajad elamispinnaga, meil on selleks paar korterit,” ütles ta.

Nook tõdes samuti, et omavalitsus on õpetajatele eluaseme leidmisel abikäe ulatanud. „Riik on juba tükk aega noortele spetsialistidele toetust maksnud,” ütles Põlva kooli juht.

Parksepa keskkooli juhi sõnul on riigi roll olulisem, alates õpetajate ettevalmistamise programmist kuni nende palkadeni. Kesselmann märkis, et õpetajate palkadest on kõneldud iga nelja aasta järel, riigikogu järjekordse valimiskampaania ajal. „Pean normaalseks, et õpetajate palk on riigi keskmisest palgast 20 protsenti kõrgem,” ütles ta.

Reiljan teab, et nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis otsitakse lahendusi, kuidas noori õpetajaid koolidesse juurde saada. „Üheks teeks on täiendusõppe programm, millega omandatakse põhikooli matemaatikaõpetaja lisaeriala,” märkis ta.

Muusikaõpetajast sõltub ka laulupidu
Koolide muusikaõpetajad annavad nii muusikalist haridust kui ka teevad dirigenditööd, tänu viimasele jõuavad koolide koorid laulupeole.

Põlvamaa muusikaõpetajate aineühenduse esinaise, Põlva kooli muusikaõpetaja Eda Heinaste sõnul on maakonna muusikaõpetajate keskmine vanus veidi üle 54 aasta. 15 õpetajast pea pooled on ületanud 60 eluaasta piiri ning vaid ühel on aastaid alla 40. Seetõttu võib kümne aasta pärast mõnes Põlvamaa koolis muusikaõpetaja puududa.

„Kui noorel on kooliajast eeskuju, võib temast muusikaõpetaja saada,” ütles Heinaste, kuid täpsustas, et see soov võib gümnaasiumis muutuda, kuna gümnasist mõistab õpetajatöö raskust. „Praegu annab kooli muusikaõpetaja päeval tunde ja juhatab kooli koore, kuid õhtul juhatab kohalikke täiskasvanute kollektiive,” tõi ta näite.

Kui kooli noorema astme muusikatunnid suudab ära anda mõni klassiõpetaja, siis vanemas astmes enam mitte. Nõudlikku repertuaari ette valmistada suutvate muusikaõpetajate ja koorijuhtide puudumine võib tema sõnul seada ohtu laulupidude edaspidise käekäigu.

Teisalt on muusikaakadeemia lõpetanutel lahti terve maailm. „Mujale mineku põhjuseks on nii palk kui ka sotsiaalsed garantiid,” sõnas Heinaste. Ta lisas, et koorijuhtide palgaküsimuse tõstatamise üks argumente on see, et aina vähem noori läheb muusikaõpetaja eriala omandama.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 26/03/2020 10:07:02

Lisa kommentaar