Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ettevõtjad katsuvad eriolukorras vastu pidada ja ellu jääda

Tiit Niilo. Foto: LLi arhiiv

Praegune eriolukord on asi, mida keegi ei osanud ette näha ja millega pole kellelgi kogemusi. Seetõttu vajab aeg toimetulemiseks erakordset kannatust ja leidlikkust. LõunaLeht küsis Kagu-Eesti ettevõtjatelt, kuidas praegune olukord ettevõtlust mõjutab ja kuidas on eriolukorras töö korraldatud või muutunud? Kas õhus on võimalus, et tegevus tuleb üldse ära lõpetada?

Tiit Niilo, Nopri talu peremees Rõuge vallas Võrumaal:
„Tegevuse lõpetamise võimalust pole – ei tule pähe kah mitte. Töötame täiega, otsime lahendusi, ei hädalda ega nõua riigilt almuseid. Nopril on kolm lisavõimalust ostjate teenindamiseks: e-pood, drive-in ja kojukanne Lõuna-Eestis.”

Linda Pajo, Andri-Peedo kitsalu perenaine Rõuge vallas Võrumaal:
„Töö farmis ja meiereis jätkub endiselt. Kitsed annavad piima endist viisi ning toodang tuleb töödelda. Kuna valmistame ka laagerduvaid juustusid, siis õnneks piim hukka ei lähe, kuid raha me selle eest lähiajal ei saa. Kauplustesse tooted lähevad, kuid tellimused on vähenenud.

Meie toodangust umbes 30 protsenti läks restoranidesse, see osa meie käibest on praeguseks null. Alates kevadest olid kokkulepped mitmete uute restoranidega ning see kõik lükkub teadmatusse edasi. Suvehooajal käib meil talus ka palju külastajaid, osaleme messidel ja laatadel, mis nüüdseks on kõik tühistud või edasi lükatud.

Müügiinimesele ei ole hetkel tööd pakkuda, kuna restoranidega suhtlemist ei ole. Meie valitsuse pakutud palgatoetusele kahjuks ei kvalifitseeru ning seetõttu peame otsima muid lahendusi.

Oleme raskes olukorras, kuid loodame pankade vastutulelikkusele ja riigi abile ning olukorra kiiret paranemist. Esialgu siiski tegevuse lõpetamist ette ei näe, kuid pikaajalist prognoosi teha ei oska.”

Kaupo Kutsar, lihaveisekasvataja Valga vallas:
„Kuna tegelen loomakasvatusega ja olen küllaltki eraldatud, siis igapäevaelu palju häiritud ei ole. Küll aga on praegusel ajal loomade müük piiratud transpordipiirangute tõttu. Samuti on kokkuostjad hindu langetanud, mistõttu on määramatust palju. Tarkus tuleb tasapisi ja midagi lõplikku on praegu keeruline öelda.”

Kaido Mäesalu, Liblikaaia turismitalu peremees Võrumaal:
„Tekkinud olukord mõjutab ettevõtlust otseselt ja olen kindel, et puutumata ei jää ühegi valdkonna ettevõtted, sest mingeid ahelaid pidi oleme kõik omavahel seotud. On sektoreid, mis said kohe löögi – turism, teenindus- ja lõbustusasutused –, samas väikse viitega jõuavad probleemid varsti enamikusse eluvaldkondadesse.

Kuna ma ise töötan osakoormusega haridusvaldkonnas ehk Tsentris ja teise poolega erasektoris ehk OÜs Liblikaaed, siis tunnetan otseselt nii riigisektori kui erasektori probleeme. Kindlasti on erasektoril raskem, siin pole juttugi.

Haridussüsteemis juhindume hetkel valitsuse kehtestatud eriolukorrast, mille tulemusel ei toimu 30. märtsini Võrumaa kutsehariduskeskuses auditoorset õppetööd ja seoses sellega on ka Tsentri uksed suletud. Oleme oma töö ümber korraldanud ja võtnud kasutusele elektroonilised suhtluskanalid. Kriisiolukorrad toovad välja kitsaskohad, aga samas sunnib olukord võtma kasutusele tööriistu, mida tavaolukorras sul vaja ei lähe. Kuna mu abikaasa on õpetaja, siis on avanenud suurepärane võimalus tema kõrvalt õppida, kuidas toimub e-õpe.

Eraettevõtjana valmistun hooajaks, mis meil algab 1. mail. Kuna enamiku inimesi on viirus ära hirmutatud, nad ei julge ja hetkel ka ei saa välismaale puhkama sõita, siis loodame, et seda rohkem hakatakse sellel suvel Eestit avastama, ja siin on nüüd meie võimalus.

On selge, et paljudel läheb varsti väga raskeks ning kindlasti on ka ettevõtlusega lõpetajaid. Olen ise 2008. aasta majanduskriisi üle elanud ja enam-vähem adun, mis ees on ootamas. Edukad saavad olema need, kes olukorra tõsidust kiiresti mõistavad, ei jää lootma kellegi abile, tegutsevad läbimõeldult ning on valmis kogu senise ärimudeli ümber vaatama. Pärast keeruliste aegade lõppu, on see siis aasta või kahe pärast – kes arvab, et paari kuuga kõik jälle normaliseerub, see ei saa üldse olukorra tõsidusest aru –, on meid ümbritsev elu täiesti teistsugune kui praegu. Kes suudavad ellu jääda ja uute oludega kohaneda, hakkavad teistsugust elukorraldust uuesti üles ehitama.”

Vello Saar, Värska spaa juhataja:
„Lähtume muidugi kõigepealt põhimõttest, et ühtki head kriisi ei tohiks raisku lasta. Juba algusfaasis vaatasime üle mitmed toimingud seoses külaliste vastuvõtuga ja täiendasime ohutusmeetmeid. Neid saab tegelikult rakendada ka hiljem, et muuta Värska kuurortravikeskus külalistele veelgi turvalisemaks. Ega hooajaviirused kuhugi ära kao ning edaspidi saab nende levik olema uue käitumismustri rakendamise järel oluliselt piiratum.
Lisaks annab ajutine vaikuseperiood võimaluse mõneks ajaks pühenduda kuurortravikeskuse uurimus- ja arendussuunale.

Oleme käesoleva aasta veebruarist alates renoveerimas suurt osa oma hotellist. Samuti oleme järjepidevalt liikunud nina- ja kurgusprei tootmise käivitamise suunas. Meie projektimeeskond tegeleb lähimatel päevadel sellega, et töötab läbi kõik uue tervishoiualase väljakutsega seonduvad kättesaadavad uurimismaterjalid. Eesmärk on pakkuda välja tõhus rehabilitatsiooni ja ennetuskava COVID-19 haiguse läbi põdenud või selle riskirühma kuuluvatele inimestele.

Meil on selleks nii pädevad spetsialistid kui ka tõhusad ravivahendid olemas. Värska kuurortravikeskus asub hingamisteede haiguste ravi ja ennetuse mõttes väga soodsas kohas – Eesti kõige kontinentaalsema kliimaga ja puhtaima õhuga männimetsas. Lisaks on meil oma ravimineraalveed, mis aitavad kopsuvaegusi leevendada ja teha järelravi kahjustunud organitele. Ravimuda rakendamine aitab lisaks liigese- ja lihasvalude leevendamisele suurendada üldist vastupanuvõimet.

Teadaolevalt pole 80 protsendil juhtudel raskepäraseid sümptomeid ja see tähendab, et ülejäänud 20 protsenti võivad peagi vajada järelravi. Lisaks tuleb tegeleda nendega, kelle immuunsüsteem ja hingamiselundkond vajavad ennetavat tugevdamist. Hoolimata sellest, kui tõsiseks haiguspuhang Eestis kujuneb, jääb võimalik riskirühm, 60-aastased ja vanemad, piisavalt suureks. Kuuldavasti läheks kasutuskõlbliku vaktsiini kasutusse andmisega 12–18 kuud. Vahepeal tuleb leida muid vahendeid selle väljakutsega tegelemiseks ja oleme valmis sellesse väga tugevalt panustama.

Muidugi on praegusel hetkel ettevõttel keeruline: pidime eriolukorras sulgema veekeskuse, järgmisest nädalast (käesolev nädal – toim) alates ei ole meil kliente ning me peame lõpetama ajutiselt kuni olukorra paranemiseni ka kuurortravi ja rehabilitatsiooniteenuste osutamise.

Kuna Värska kuurortravikeskusel on üle saja töötaja, siis tekitab olukord parasjagu pinget – kuidas peatunud rahavoogude korral püsikuludega toime tulla. Valitsuse poolt oleks mõistlik ettevõtteid olukorra ajutise halvenemise ajal aidata, et me ei peaks inimesi koondama. Seni pakutud 70 protsenti töötasu hüvitamine on kindlasti abiks, kui alternatiiv oleks töökaotus või palgata puhkus. Koondamine läheks kokkuvõttes kõigile rohkem maksma ja oleks pikaajalise negatiivse järelmõjuga meie majandusele üldiselt.

Tegevuse lõpetamisele me küll ei mõtle. Pigem sellele, kuidas eriolukorra leevenedes jõuaksime kõiki abivajajaid võimalikult kiiresti aidata.”

Triin Laks, Sangaste mõisa perenaine:
„Eriolukord on mõjutanud ka Sangaste mõisa tööd. Kuni 1. maini on tühistatud kõik grupikülastused. Madalhooajal tavapäraselt laupäeval ja pühapäeval avatud olnud Ringtalli külastuskeskus on nüüd suletud.

Kevadkuud on noorpaaridel kõige aktiivsem aeg, mil otsitakse peokohti ja tehakse pulmaplaane, praeguseks on ka see tegevus suuresti seiskunud. Praeguse seisuga käivad läbirääkimised mitmete noorpaaridega, kes soovivad kuupäeva muuta või üldse pulmad ära jätta. Pulmade ärajätmise põhjusteks on toodud ebastabiilne majanduslik olukord riigis ja pere rahakotis või iseenda ning pere tervis ja heaolu.

Praegu pole plaanis Sangaste mõisa tegevust peatada. Töötajatel on plaanipärased puhkused, vajaduse korral oleme võimelised puhkust pikendama ning säilitama sissetuleku.
Praegune olukord on asetanud meid keerulisse olukorda, kus eelarveridadele tuleb tõsiselt otsa vaadata ning hoida kokku sealt, kust võimalik. Oleme meelestatud positiivselt ja ootame olukorra kiiret stabiliseerumist, et saaksime naasta oma tavapärase elukorralduse juurde.”

Viire Vahtra, Loodusreiside OÜ juhataja:
„Olukord paneb ettevõtjad keerulisse seisu ja teadmatusse. Loodusreiside kontor on riigis kehtiva eriolukorra tõttu ajutiselt suletud, töötame kodus. Märtsi- ja aprillikuus toimuma planeeritud reisid on tühistatud või edasi lükatud. Ettevõte on tegutsenud ligi 14 aastat, tegutseme ka edaspidi.”

Remo Allikas, mööbliettevõtte OÜ Võru Empak juhataja:
„Olukord mõjutab meid väga suurelt. Teeme ettevõtte sees ümberkorraldusi. Võib juhtuda, et oleme sunnitud ka mõnest inimest loobuma.”

Elver Laanemets, Luhamaal tegutseva Collade tolliagentuuri juhatuse liige:
„Töö ikka käib, kaubavahetus toimib. Küll aeglasemalt ja vähemas mahus. Ja meil käis juba varem enamik tööd arvuti- ja online-põhiselt, üritame ikka vee peal püsida minimaalsete inimestega. Eks mingeid otsuseid saab teha siin nädala-paari pärast.

Kuivõrd Venemaa samuti on piiranud sõiduautode liikumist, siis jah, sõiduautod on piirilt peaaegu kadunud.”

Lenno Kangur, Võrumaa Krabi kõrtsi peremees:
„Üritame hakkama saada.”

Lily Lind, Põlva Pesa hotelli tegevjuht:
„Olukord turismisektoris on teadupärast praegu äärmiselt keeruline: majutuse broneeringuid on alates märtsi algusest ainult annulleeritud, minispaa Sõstar on suletud vastavalt eriolukorra juhi korraldusele. Samuti on restorani ja catering’i teenuse käive oluliselt vähenenud pidude ja muude ürituste ärajäämise tõttu.

Kuna tööd ei ole, siis oleme püüdnud viia oma kulud võimalikult miinimumini: osa töötajaid on puhkusele saadetud, teised töötavad osalise tööajaga, oleme vähendanud restorani lahtiolekuaegasid. Ilmselt peame siiski märtsikuu lõpuni ajutiselt ka hotelli-restorani sulgema. Esialgu ei ole me koondamise peale mõelnud, püüame oma häid töötajaid hoida.

Loodame, et koos riigi abiga ja ise kokku hoides tuleme ka sellest, praegu väga keerulisest olukorrast jälle välja. Eeldusel, et see eriolukord ikka mõne kuu jooksul hakkab taanduma.”

Imre Viilukas, Võru Ränduri külalistemaja peremees:
„Kindlasti mõjutab olukord ettevõtlust väga raskelt. Kui inimestel soovitatakse kodus olla, siis kahjuks toitlustus- ja majutussektoris kliente ei ole. Sellega seoses tekib kohe käibe langus 80–90 protsenti. See omakorda sunnib toitlustajaid ettevõtteid sulgema, sest väga väikse käibega ei ole mõistlik neid lahti hoida.

Meie Võru Ränduri pubi on hetkel seetõttu suletud, inimesed on palgata puhkusel ja ootame kriisi vaibumist. Hotellis oleme avatud ainult mõned tunnid hommikul ja õhtul, juhul kui mõni üksik klient on broneerinud toa.

Arvan, et ühe kuuga ei juhtu suurt midagi, võtame laenu, kannatame ära. Juhul kui kriis on juba kaks või rohkem kuud, siis suur osa läheb pankrotti.

Kui on tegemist rentnikega, siis nendel on väga raske, sest rendid jooksevad edasi ja keskused ei torma neid langetama. Siin hakkab rentnike laialijooksmine juba esimese kuu lõpus pihta. Soovitan rendileandjatel mõelda, kui oluline on rentnik, sest ilma rentnikuta pole ka keskustel midagi tulevikus teha. Minu soovitus on pooltel teha rendisumma osas kompromisse solidaarselt.”

Tarmo Lauring, A1000 Marketi juhataja:
„Kindlasti natuke mõjutab, aga saame hakkama. Toitu peavad inimesed saama. Ja kindlasti ei kavatse me nõudluse suurema kasvu tõttu hindu tõstma hakata. Kõige nõmedam oleks rahva häda arvelt kasumit teenida. Aga on juba juhtumeid.

Üritame ka Eesti ettevõtjaid aidata, niipalju kui suudame. Näiteks nüüdki anname omapoolse panuse, et Eesti lillekasvataja OÜ Flores saaks oma toodangu eest tasu ja ei peaks ettevõtet sulgema. Tuleb üksteist toetada keerulisel ajal!”

 

Autor: TARMO SAAR
Viimati muudetud: 26/03/2020 10:17:42

Lisa kommentaar