Viinaninade uus ohtlik napsutrend: käte ja pindade desinfitseerimise vahend

Foto: Sven Härsing

Nii mõnelgi alkoholilembesel kodanikul on koroonakriisi tõttu raha lõppemas või suisa otsas, Lätist odavama alkoholi toomisel on mõneks ajaks kriips peal ja nii otsitakse janule leevendust sealt, kust vähegi saab – Võrus näiteks avalikest desovahendipudelitest. Nii meedikud, tervisespetsialistid kui ka lihtsalt terve mõistusega inimesed aga hoiatavad: desinfitseerimisvahend on mõeldud käte ja pindade puhastamiseks ning selle joomine on märksa kahjulikum kui poeviina kulistamine. Ka ei soovitata tarbida dietüüleetrit, mida lõunaeestlased on hakanud pruukima väidetavalt koroonaviiruse eest kaitsva mõju pärast.

„Kas te olete kirjutanud sellest, et teatud persoonid joovad neid pangaautomaatide desinfitseerimise vahendeid tühjaks?” uuris LõunaLehelt murelik võrulane. „Abilinnapea oli pealt näinud, kuidas üks mees ammutas sealt anumast endale joomiseks viinapitsi. Ja haiglas olla üks mees lausa kaks desovahendipudelit tühjaks joonud.”

Võrus pangaautomaate desovahendiga varustav abilinnapea ja abipolitseinik Toomas Sarapuu tunnistas, et kodaniku jutul on tõepõhi all, aga päris täpne see info siiski pole.

„Nägin seda küll pealt, kuidas pumbati [desovahendit] endale ilusasti väikse pitsilaadse topsiku sisse, mis siis väidetavalt viidi koju, et telefoni puhastada,” kirjeldas Sarapuu nähtut. „Aga sealtsamast kõrvalt jalutas üks Maxima töötaja mööda ja ütles, et jah, ta käibki iga natukese aja tagant niinimetatud telefoni puhastamiseks seda võtmas. Aga ei, ma ei ole näinud otseselt, kuidas see kõrri on läinud. Kui panna infokilde kokku, siis võib üht-teist järeldada, aga ma ei saa öelda, et olen kedagi näinud konkreetselt desinfitseerimisvedelikku joomas.”

„Tema sõnad olid, et ta võtab purgiga koju kaasa, et telefoni puhastada – aga telefon oli sealsamas kaasas,” märkis abilinnapea. „Kui ma teda natuke korrale kutsusin, öeldes, et see vahend on mõeldud kohapeal käte puhastamiseks ja pangaautomaadi kasutamise puhul, siis ta veel oli niipalju äksi täis, et võttis telefoni välja ja kukkus mind filmima.”

LõunaLeht pakkus välja süngevõitu stsenaariumi, et kui tööta jäänud alkoholilembestel inimestel korralikuma joogi jaoks raha otsa saab ja näiteks Lätti taskukohasema joogi järele ikka veel ei pääse, siis on karta kõikvõimalike surrogaatide tarbimise kasvu. Näiteks pöörduvadki janusemad inimesed desovahendi, odekolonni, süütevedeliku ja muu kahtlase kraami poole.

Sarapuu nentis, et paraku on läbi aegade leidunud inimesi, kes joobe saavutamiseks on valmis tarbima ükskõik mida – ja täiskasvanul kodanikul ju kõrval seista ja kätt ette panna ei saa. Abilinnapea sõnas, et tema ei tea, mida täpselt desovahend sisaldab – aga terve talupojamõistus ütleb ju, et kui miski on mõeldud käte ja pindade puhastamiseks, siis pole see mõeldud joomiseks.

Meedik: ohtlikud on lisaained
„See on küll väga omapärane ja huvitav väide,” imestas Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart väidetavalt kaks pudelit desovahendit tühjaks joonud patsiendi loo üle.

„See [lugu] on siis jõudnud teieni kunagi viimastel nädalatel?” päris ta. „Sel pole küll COVIDi epideemiaga mingit pistmist. Ma arvan, et see on juba poole aasta tagune lugu, kui alkoholiprobleemidega patsient sai tõesti desinfitseerimisvedeliku pudeli kätte ja tühjendas selle. Aga see on juba väga vana lugu. Haiglas juhtub ikka igasuguseid asju aeg-ajalt.”

Too viinalembene patsient ei vajanud pärast desovahendipudeli tühjendamist maoloputust ega muud meedikute sekkumist. Siiski ei tähenda see, et harjumuspärase viina võibki tagajärgi kartmata puhastusvahendiga asendada.

„Kõiki vahendeid, mis on välispidiseks kasutamiseks, peaks ikka sihipäraselt kasutama,” sõnas haigla ravijuht. „Seal on palju lisaaineid, mis võivad olla lõppkokkuvõttes tervisele kahjulikud. See ei pruugi olla momentselt kasutamisel kahjulik, aga korduval ja sagedasel kasutamisel võivad need lisaained organismi koguneda, samamoodi kahjustada maksa või teisi organeid.”

Aart tõi välja veel ühe ohu: mõni desinfitseerimisvahend võib sisaldada ka surmavalt ohtlikku metanooli. Üleüldse võib kõikvõimalike surrogaatide kasutamine letaalselt lõppeda.

„Kindlasti ei tohiks selliseid asju kasutada,” sõnas meedik. „Need on tervisele oluliselt ohtlikumad kui alkohol. Me teame, kui ohtlik on alkohol, aga just nende erinevate lisaainetega või, mis veel hullem, metanooli sisaldavad vahendid, neis ka väga väikesest kogusest piisab, et oleks surmav. Metanoolimürgistustest me ju teame küll. Ja ikkagi: kõik need lisaained ja keemia – need on palju kahjulikumad kui alkohol.”

LõunaLeht tutvus põgusalt ühe internetis müüdava kätepuhastusvahendi koostisega. Muu hulgas sisaldas see isopropüülalkoholi (mürgistusel tekitab ka iiveldust, hüpotermiat, hingamisteede häiritust, šokki ja koomat), glütseriini (käsi pehmendav aine, leidub ka seebis), akrülaate (leidub värvide koostises), ammooniumsoolasid ja trietanoolamiini (saadakse ammoniaagist).


Miks ei tasu juua desovahendit ega ka väidetavalt koroona eest kaitsvat eetrit?

Kommenteerib terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder:
„Nii kätele kui ka pindadele mõeldud desinfitseerimisvahend on kemikaal, mille ohutuks kasutamiseks tuleb järgida toote pakendil märgitud reegleid. Desinfitseerimisvahend sisaldab alkoholi, tegemist võib olla nii etanooli kui ka isopropüülalkoholiga. Etanool üksi tekitab tavapäraselt tõesti joovet, kuid desinfitseerimisvahendis on see ka väga ohtlikus kontsentratsioonis ja tihti koos teiste ainetega, mis joomiseks kindlasti ei sobi.
Isopropüülalkohol tekitab ohtlikku mürgistust, mis tekitab seespidisel kasutamisel peale alkohoolse joobe ka hulgaliselt ebamugavaid seedetraktikaebusi. Isopropüülalkoholi mürgistuse peamised sümptomid on naha punetus, peapööritus, mao- ja peavalu, iiveldus, gastriit ja oksendamine, hingamisteede ärritus ja šokk. Isopropüülalkoholi joonud inimesel on väljahingatavas õhus iseloomulik atsetoonilõhn. Mürgistus võib tekkida nii allaneelamise, sissehingamise kui ka läbi naha imendumise teel.

Dietüüleetri tarbimine koroonaviiruse ennetamiseks ei ole samuti põhjendatud. Dietüüleeter olla eluohtlik isegi 20 ml koguses, mistõttu ei tohiks seda üldse tarbida. Viirust aitab ennetada koduspüsimine, kontaktide vältimine ja korralik kätepesu.“

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/04/2020 11:34:55


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247