Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

ELU LÄHEB EDASI: kuidas Kagu-Eesti kriisist välja tuleb?

Millal võiks taastuda inimeste huvi ja vajadus külastada kaubanduskeskusi, on kaubandusspetsialistide sõnul raske prognoosida. Pildil Võru Kagukeskus mõni minut enne (taas)avamist sel esmaspäeval. Foto: Vidrik Võsoberg

Autokoolid asusid üle tüki aja sõidutunde andma, kirikutes kõlasid pühapäeval taas jutlused, kaubanduskeskused tegid uksed lahti, koolid valmistuvad distantsõpet osaliselt lõpetama ja raamatukogud lasevad peatselt inimesed taas riiulite vahele. Kui välja arvata kohati üsna elav huvi juhiloa poole pürgimist jätkata, siis on kriisist väljatulek Kagu-Eestis kulgenud kaunis rahulikult.

Sõiduõpe vajab kohanemist
5. maist on eriolukorra leevendamise raames lubatud mootorsõidukijuhi koolitus. Räpina autokooli juht Jüri Vaidla (73) nentis, et on oma õpilastele aegsasti öelnud: takistused ei ole tingitud kellegi suvast, vaid looduse poolt, ning need tuleb üle elada. Sõiduõppurid on vahepeal teadmisi täiendanud e-õppe vormis ning nüüd läheb jälle ka sõidutundide tegemiseks.

„Meil sellist tormamist ja kibelemist ei ole ja keegi pole ka hakanud kaebama või virisema,” märkis Vaidla. „Eks ma olen neile öelnud, et kui võimalused avanevad, siis küll hakkame uuesti pihta. Olen neile varemgi rääkinud, et tuleb olla rahulik ja õppida.”

Vaidla alustas sõiduõpetajana tööd juba EPA neljandal kursusel, kust tuli Räpina sovhoostehnikumi autoasjanduse õpetajaks. Ta on oma kogemuste põhjal veendunud, et kriisipiirangute ajaga pole autokooli õpilased seni omandatud sõiduvõtteid ära unustanud.

„Autojuhtimise õppimine on midagi sellist nagu jalgrattaga tasakaalu hoidmine või näiteks ujuma õppimisel, kui sa püsid vee peal. Sõiduõpe ei lähe meelest ära,” leiab ta. „Teooria läheb meelest. Nii nagu õppimise lõpetad ja sellega ei tegele, nii hakkavad teadmised ununema. Aga sõit ei unune.”

Staažikas sõiduõpetaja tõi näite, millega on korduvalt kokku puutunud. Kursuse läbi teinud naisterahvas on omandanud sõiduoskused rahuldavalt, „kolme peale”. Maanteeameti eksami tegemiseks sellistest oskustest ei piisa. Vahepeal sünnitab õpilane lapse ja naaseb kahe aasta pärast uuesti sõidutunde võtma, olemata vahepeal meetritki autot juhtinud – aga rahuldav sõiduoskus on säilinud ja sealt saab enda täiendamisega edasi minna.

„Info, et taas võib alustada õppesõidutunde, jõudis autokoolideni hämmastavalt kummalisel moel ja tekitas nii mõneski ka kõhklusi info tõesuses,” kirjeldas Eveli Naumanis klubi Põlva Autom autokoolist. „Info avalikustamine toimus sellises järjekorras: Jüri Ratase konto Facebookis, ühe autokooli esindaja intervjuu uudistesaates ja alles siis ametlik teade valitsuselt. Segadust oli kõigil omajagu. Kindlasti on kõik autokoolid ja ka õpilased positiivselt meelestatud, et saavad oma igapäevatööd ja õpinguid jätkata.”

Naumanise sõnul läksid sõidutunnid jälle käima – ning kõiki eriolukorras kehtestatud nõudeid järgides.

„Kindlasti tekitab selline õppeprotsessi venima jäämine õpilastes erinevaid emotsioone, aga eriolukord nõuab meilt kõigilt kohanemisvõimet ja oskust leida parimaid lahendusi, mitte kinni jääda põhjuste otsimisse,” märkis autokooli esindaja.

Võrumaa autokooli juhataja Raul Kell nentis, et eriolukorra tõttu on paljudel juhiloa tegemine venima jäänud ja lisaks tuleb neil nüüd palju meelde tuletada, sest kuu-kahega võib inimene omajagu unustada.

Sama kooli sõiduõpetaja Urmo Udu märkis, et eriolukorra leevenemine ja tavapärase eluga edasiminek rõõmustab nii õpetajaid kui õpilasi. Löödi ju märtsis kõigil plaanid sassi – ja nüüd soovitakse õpet tempokalt jätkata.

„Graafik täitus hetkega, sest enamik õpilasi ootas juba pikalt võimalust jätkata sõiduõppega,” kirjeldas Udu. „Õppesõiduk ei saa tõesti maha jahtuda, nüüd tuleb sõita 9‒10 tundi päevas ja olen sõitnud ka nädalavahetusel.”

Koos on laulul suurem vägi
10. maist on lubatud jumalateenistused sel moel, et inimesed saavad taas kirikusse tulla. Usklikud ei jätnud seda kasutamata, nagu oli pühapäeval pühakodade juures parkivatest autodest näha.

„Eks me ole jumalateenistusi pidanud ju seni ka, aga veebiülekandena, ilma koguduse kohapealse osavõtuta,” märkis EELK Põlva Maarja koguduse kirikuõpetaja Toomas Nigola läinud reedel. „Eeloleval pühapäeval ongi suurim erinevus selles, et terved inimesed saavad tulla kohale, loomulikult 2 + 2 reeglit järgides, ning ka püha armulauda vastu võtta. Pühapäeva teemaks on Jumala kuningriigi alamaks olemine paralleelselt maise vabariigi kodaniku seisusega.”

Võru Katariina koguduse õpetaja Andres Mäevere rõõmustas selle üle, et koguduse normaalne elurütm saab jätkuda. „Jumalateenistustel on koguduse elus keskne osa,” sõnas ta. „Tulles jumalateenistusele ütleb inimene, et ta on Jumala kutset kuulnud ja vastu võtnud. Kokkutulnute ühine osadus on äärmiselt oluline: koos on laulul suurem vägi, palvetel suurem jõud, ühisel armulaulaosadusel südameid kinnitav ja liitev õnnistus ...”

Mäevere lubas juba aegsasti, et kindlasti kuulub pühapäevasesse jumalateenistusse tänu, et rahvas tohib taas koos olla.

„Ilmselt nii nagu paljudel teistelgi, on kehtinud piirangud puudutanud ka koguduse majanduslikke sissetulekuid,” tõi kirikuõpetaja välja ühe lisanüansi. „Nii et rõõmsal meelel, julges usus ja lootuses ikka edasi.”

Kaubanduse taastumisega läheb aega
11. maist on lubatud kaubanduskeskuste avamine. Võru Kagukeskuse ees oli esmaspäeval avamisaja eel autosid ja inimesi küllalt vähe, aga päeva peale kliente ikka kogunes.

„Kui varasemaga võrrelda, siis oli rahvast mõõdukalt,” sõnas keskuse juht Raigo Pilt. „Võiks öelda, et avamine läks normaalselt. Oli näha tugevalt intensiivsemat rahva liikumist, aga midagi hullu ei olnud. Rahval on tervet mõistust ja neid tuleb kiita.”

Pilt tõdes, et kahjuks kiputi kohati eirama 2 + 2 reeglit, aga vähemalt ei istunud poelised suuremates rühmades koos.

Kagukeskuses avasid uksed kõik poed ja teenusepakkujad peale kahe. Üks rentnik lõpetab tegevuse, lillepoel aga läks emadepäeval sedavõrd hästi, et seal polnud esmaspäeval inimestele lihtsalt kaupa pakkuda.

Kui kaua läheb aega, et inimestel taastuks kaubanduskeskuses käimise harjumus?

„Seda on ju võimatu prognoosida, kui isegi meditsiinitöötajad ja viroloogid ei oska ette öelda,” tõrjus Pilt. „Enne kolme kuud vist reaalseid tulemusi ei näe, aga see on ka nii ennustuslik ja puhtalt selle jutu põhjal, mida iga päev telekast kõik kuuleme.”

Coop Põlva tööstuskaupade müügijuhi Rainer Petersoni sõnul läks ka Põlva kaubamaja avamine vaikselt.

„Arvasimegi, et ega tunglemist palju tule, inimesed käituvad mõistlikult,” sõnas ta. „Tulevad ikka need, kel juba hädaline puudus mingitest asjadest. Ega eriolukord veel läbi ole. Inimesi oli pigem isegi vähe kui mõõdukalt. Rahvas on ise mõistlik: annavad aru endale, mis teevad.”

Millal inimeste ostukäitumine võiks enam-vähem taastuda, on ka tema sõnul väga keerukas prognoosida. „Arvan, et see võtab veel väga pikalt aega,” märkis ta. „Kaubandus endises mõttes võib-olla ei taastugi. Üritame ise olla optimistlikud küll, aga enam sellist ostukäitumist ei pruugigi tulla, mis oli kunagi.”

Kogu koolipere ei kogune
15. maist on koolidel lubatud taastada kontaktõpe, seda tehakse Kagu-Eesti koolides üldiselt mõõdukas mahus.

„18. maist hakkavad toimuma konsultatsioonid 12. klassidele,” teatas Tõrva gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere. „Ülejäänud õpilased jätkavad distantsõpet maikuu lõpuni. Sealt edasi kutsuvad aineõpetajad vastavalt vajadusele kooli õpilased, kellel on distantsõppel tekkinud võlad ja kes vajavad järeleaitamist.”

Vastseliina gümnaasiumi direktori Kristi Pettai sõnul jätkatakse ka seal distantsõppega.

„Kontaktõppele tulevad need õpilased, kes ei ole distantsõppe perioodil nõutud õpitulemusi saavutanud ning pole osa võtnud koolitööst,” täpsustas ta. „Vajadusel korraldame üks ühele hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamise-õppimise toetamist. Kindlasti toimuvad 12. klassi riigieksamite konsultatsioonid.”

Põlva kooli direktor Koit Nook selgitas, et distantsõpe jätkub 22. maini. 9. klasside õpilastel jätkub ka 25. maist osaliselt iga päev distantsõpe eesti keeles, matemaatikas ja ühel päeval ka bioloogias. Teistel klassidel 22. maiga distantsõpe lõpeb ning algavad vastavalt vajadusele täiendavad õpped.

„Jagame nädalapäevad õppeainete vahel ära ning kindlal nädalapäeval tulevad vaid need õpilased, kellel on vaja täiendavalt õppida, tegemata töid teha, hindeid parandada,” selgitas Nook. „Alates 25. maist on teistel õpilastel, kellel kõik õpitulemused positiivsed ja nad ei vaja täiendavat õpet, tavaline õppetöö lõppenud ning neile saavad õpetajad juba hakata hindeid välja panema. Aga päris suvevaheaeg siiski nendel õpilastel ka veel ei hakka. Nimelt soovitavad iga päev Stuudiumis erinevad aineõpetajad õpilaste silmaringi laiendamiseks ja arenguks mingit veebiaadressi, kus lähtuvalt ainest on midagi huvitavat lugeda, uurida või mõistatada.”

Raamatusõbrad saavad taas riiulite vahele
Vastavalt juhistele on raamatukogude avamine lubatud 15. maist. Värska raamatukogu direktor Eha Kütt ütles, et asutus avatakse esmaspäeval, 18. mail. Töötajatel on kaitsemaskid ja kindad, lugejad peavad desinfitseerima käsi, kasutama kaitsemaski ja lähtuma 2 + 2 reeglist.
Küti sõnul jätkab raamatukogu ka kontaktivaba kojulaenutuse pakkumist ning eakatele ja liikumispuudega inimestele võimaldatakse kontaktivaba koduteenindust.

„Koju laenatud ja seejärel tagastatud teavikuid hoiame vähemalt 72 tundi karantiinis,” kirjeldas raamatukogu juht eesootavat tööd. „Enne riiulitele tagasi panemist desinfitseerime raamatu- ja ajakirjakaaned.”

Kütt lisas, et eriolukorra nõutuim lugemisvara on ajaviite- ja kriminaalromaanid ning reisiraamatud, samuti kohustuslik koolikirjandus. Tavapärasest rohkem laenati koju ka ajakirjandust.

Võrumaa keskraamatukogu direktori Inga Kuljuse sõnul avatakse raamatukogu 18. mail ja vastavalt nõuetele. Haiged inimesed peavad jääma koju, lugejad järgima 2 + 2 reeglit, desinfitseerima käed enne sisenemist, pärast väljaannete, inventari ja tehnikaseadmete kasutamist ning raamatukogust väljudes. Väljaandeid ja arvuteid kasutades on tungivalt soovituslik kasutada kaitsemaski.

Raamatuid saab tagastada kontaktivabalt ning need jäetakse kolmeks ööpäevaks karantiini. Rõõmusõnum on see, et tagastamine on 1. septembrini viivisevaba.

Põlva keskraamatukogu direktor Kati Maidla teatas, et viivise arvestamine läheb uuesti käima 1. juunist. Põlva valla raamatukogud avatakse lugejaile 18. mail ning tingimused ja nõuded on sarnased juba ülalpool mainitutega. Tagastatavad raamatud tuleks ikka panna tagastuskasti ning need jäävad seejärel ööpäevaks karantiini. Kliendid peavad desinfitseerima käsi, kindad ja mask on soovitatavad.

„Külastuste ja laenutuste arvud olid muljetavaldavad ning uusi lugejaid tuli ka kenasti juurde,” kirjeldas Maidla senist kriisiaega, mil töö käis kontaktivabalt ja suletud uste taga. „Lugejad olid väga mõistvad ja kasutasid kõiki võimalusi raamatute koju laenamiseks.”

Lasva raamatukogu juht Tea Kallaste kinnitas, et Lasva kogu ja Otsa laenutuspunkt avatakse samuti 18. mail ja ülalkirjeldatud reeglite järgi. Kallaste tõi lõppevast suletud uste ajast välja ka positiivset: raamatukogud said põhjalikult korrastada oma kogusid, tegeleda kroonikaga ja teha suurpuhastust.
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/05/2020 10:08:00

Lisa kommentaar