Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Väikejärvele kalakohviku rajamise plaan vallandas vastasseisu

Tsooru järv ja Ööbiksaar. Foto: Vaido Otsar / Wikimedia Commons

Võrumaal Antsla vallas Tsoorus soovib kohalik aktivist rajada nelja hektari suurusele järvekesele kalasumpa koos söögikohaga. Plaani vastu petitsiooni algatanud leiavad, et järve ääres elavatelt inimestelt võetakse kaunis vaade ning kalakohvikuga kaasnevad reostus ja müra.

„Vabastame Tsooru järve ja kauni järvesaare äritegevuse küüsist!” kirjutatakse petitsioonis, mis oli üleeilseks kogunud 90 allkirja.

„Antsla vallavalitsusele esitatati avaldus väikesel järvekesel ja järvesaarel äritegevuse alustamiseks,” jätkavad protestiaktsiooni algatajad. „Selgus, et on korraldatud koosolek, kus tehti kohapeal kiire otsus, ning see otsus võeti vastu ilma kõiki elanikke sellest teavitamata ning nendelt nõusolekut küsimata. Kõigi järveäärsete elanike poole pole ideega isegi pöördutud.”

Petitsioonis märgitakse, et väiksele looduskaunile järvele kavatsetakse rajada ujuvatel pontoonidel sillad, kus hakatakse arendama kalaturismi, püüdma võrkbasseinist kala ning seda kohapeal grillima.

„Selline otsus mõjutab ka järveäärsete kinnistute väärtust, kuna kaob looduslik vaade järvele,” kirjutatakse algatuses. „Tsooru, mis jääb ka Juhan Jaigi ja Artur Adsoni lapsepõlveradadele, pakub möödasõitjatele ja kohalikele elanikele silmailu just oma looduskauni järvekesega ja vaatega vanalt veskilt sellele. Väiksel saarekesel pesitsevad linnud. Ümbruskonna reostamise ja müra asemel võiks korda teha supelranna lastele ning ehitada jalakäijatele tee ohtlikele järveäärsetele kurvidele, kus sõidavad suured veomasinad.

Seisame vastu vallavolikogu otsusele alustada Tsooru järvel äritegevust! Soovime, et järveke säiliks ka tulevastele põlvedele. Eelistame vaikust ja rahu. Oleme Tsooru järvel ja järvesaarel kavandatava äritegevuse vastu.”

Rajaja on petitsiooni peale pahane
Kalakasvanduse rajamise eestvedaja on kohalik talunik, külavanem, aktivist ja vallavolikogu liige Jarek Jõela. LõunaLeht märkis vestlust algatades, et kuuldavasti on tal Tsooru järve ja selle saarekesega suuri plaane, ning uuris, milliseid täpsemalt.

„See on muidugi suhteline mõiste, et mis on suur ja mis väike,” alustas Jõela. „Te kindlasti helistate selle nõndanimetatud petitsiooni pärast – ütlen, et inimeste käest valega allkirju välja meelitada pole viisakas.”

„Plaanis on teha üks viisakas väikene söögikoht, kus saaks püüda kala ja see kohapeal ära grillida,” selgitas aktivist ettevõtmist.

Jõelal oli sel teisipäeval meel mõru: ees oli volikogu istung, kus pidi otsustatama, kas turismirajatise loomiseks antakse luba või mitte – petitsioon oli aga plaanidele omajagu kaikaid kodaratesse loopinud. Ettevõtja ütles, et ta pole petitsiooniga teps mitte nõus.

„Nagu olen öelnud ka ühele inimesele, kes põhiliselt vastu on – kõige rohkem tõstavad häält need, kes sinna kõige vähem on panustanud,” sõnas tsoorulane. „Meie oma sõpruskonnaga ja Tsooru külaga oleme järveäärt niitnud, pargi võsast välja raiunud, küla on teinud talgupäevi. Ja nüüd siis inimesed, kes sõna võtavad, enamikus pole isegi kohalikud. Kohalikke nimesid sealt [petitsiooni toetusallkirjadest] mõni üksik käib üldse läbi. Ja kui paljud on asja vastu, siis rahva külakoosolek seda küll ei näidanud. Kõik kohalolijad inimesed olid nõus, järelikult teistele ei pakkunud huvi, kui ei tuldud koosolekule.”

Petitsiooni esimene allkirjastaja ja ka algataja on kunstnik Kristina Viin, kel elab järve ääres ema. Lisaks on allkirja andnud näiteks Margus Konnula Urvastest, folklorist Anzori Barkalaja, semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus Tartust jpt.

Hordide viisi rahvast ei tule
Jarek Jõela ütles plaanide kohta, et rahvakoosolekul näidati kõigile ehitusjooniseid. Ka üks vastukaja peamistest organiseerijatest, „kes on selle taga, et asi suure käraga põhja lasta”, peaks Jõela kinnitusel olema plaane näinud ja teadma, et järve pole kavas pontoonsildu täis pikkida.

„Inimeste rahustuseks võib öelda niipalju, et hordide viisi sinna rahvast küll kokku jooksma ei hakka,” ütles Jõela mure kohta müra ja reostuse pärast. „Kaks-kolm-neli seltskonda tuleb korraga kõige rohkem. Müra ja valju muusika – eks meeleolumuusika ikka pannakse mängima, aga see pole Rammstein või midagi sellist, see eesmärk küll ei ole.”

Jõela leiab, et petitsioon on üle paisutatud. Tema sõnul on projektil olemas nii keskkonnaameti kui muinsuskaitse kooskõlastused ning veterinaar- ja toiduametiga suhtlemine käib. Seda said teada ka koosolekul osalenud.

„Ma saan neist inimestest tegelikult hästi aru – enda eest tuleb seista, aga palun tehke seda asja ausalt, mitte valedele tuginedes,” ütles turismiarendaja. „Petitsiooni algatajad oleks võinud mõelda ka selle peale, et äkki nad teevad nendele kohalikele inimestele, kes seda asja sooviksid, hoopis liiga, kui nad jäävad võib-olla heast söögikohast ilma.”

Volikogu andis nõusoleku
Antsla vallavolikogu esimees ning eelnõu „Tsooru pargi kinnisasja osaline kasutusse andmine” kaasettekandja Merike Prätz ütles, et eelnõu võeti üleeile otsusena vastu. Kasutusõiguse saab Antsla vallas Savilöövi külas registreeritud ettevõte Sarif Building, mille põhitegevuseks on ehitus.

Prätz selgitas, et järvele tahetakse rajada pontoonidele kalapüügiplatvormid ja sump ehk väike võrkbassein, kuhu tuuakse ettekasvatatud täismõõdus eluskala, mida inimesed saavad püüda. Samas vee peal toimub ka kala valmistamine.

„Ega meil volikogus see arutelu kergesti ei läinud ja eelnevalt ka komisjonides,” tunnistas volikogu esimees. „On neid, kes arvavad, et see väga palju hakkab loodust reostama ja segab ka linde ning piirkonna ilu. Samal ajal need, kes hiljem poolt hääletasid, nende arvates on see selline väike turismiobjekti võimalus, mida Tsooru piirkonnas ei ole ühtegi – sellist atraktsiooni, mida inimene võiks külastada. Ja nagu ka volikogus välja toodi, on seal palju lärmakamaid tegevusi olnud nagu näiteks saekaater, mis üpris järve läheduses toimetas. Mina isiklikult volikogu esimehena samamoodi ei eelda, et seal oleks mingi massiline objekt ja busside kaupa turiste hakkaks liikuma, vaid pigem annab see tõesti võimaluse selliseks väikeettevõtluseks.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 18/06/2020 10:35:21

Lisa kommentaar