Maaeluminister Arvo Aller Võrumaal. Foto: Mari-Anne Leht

Teisipäeval maaeluministri Arvo Alleriga kohtunud Võrumaa talunikud kõnelesid oma kitsaskohtadest, tegid nende lahendamiseks ettepanekuid ning said küsimustele ka vastused.

Maaeluminister Arvo Aller tunnistas, et maasikakasvatajatel ei ole olnud lihtne aeg, sest Eesti inimesed on harjunud suvel puhkama ja paljud meist peavad marjakorjamist raskeks tööks. „Käisin täna (teisipäeval – toim) ka Puide talus Valgamaal, kus maasikapõllul korjasid marju kõik kohalikud inimesed,” tunnustas Aller Puide pererahvast.

Võrumaa talunike üks põhiteemadest oli maaga seonduv.

Väikemetsa talu peremees Taavi Serv muretses, et väärtuslik põllumaa läheb variisikute kaudu välismaalastele.

Alleri sõnul soovib riik, et ka väikesed talunikud jääksid alles. „Oleks reaalne, et maad saavad osta ja rentida kohalikud põllumajandussaaduste tootjad,” sõnas Aller, kuid lisas, et kahtleb siiski, kas see saab nii olema.

Kuna Euroopa liidus on kauba ja kapitali vaba liikumine, võib meil maad osta Eestis registreeritud firma. Tolle omaniku päritolumaa ei mängi rolli.

Rein Lepp Leppkolga talust huvitus kasutusvalduses oleva maa ostust. Kasutusvalduses olevat maad on Alleri sõnul võimalik osta: „Maa-amet tellib hindaja ja määrab müüdavale maale hinna.”

Talunikud ei soovi, et väärtuslikule põllumaale midagi ehitataks, seda enam, et meil on räämas hoonetega asulaid, kuhu võiks uusi hooneid ehitada. Mureks on ka päikeseparkide rajamine heale põllumaale.

Ministri sõnul peaks neid asju otsustama omavalitsused.

Põllumehed peavad normaalseks, et elektrikaablid jooksevad maa all, mitte mööda poste, sest postid takistavat sujuvat põlluharimist.

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv ütles liinide planeerijad peaksid edaspidi sellega arvestama.

„See teema tuleb vallas õigel ajal tõstatada, sest kui elektrifirma hakkab töid tegema, on juba hilja midagi muuta,” soovitas minister.

Talunikud on häiritud PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) töötajate sagedasest piiride n-ö ringijoonistamisest. Piirid muutuvad pea igaks kevadeks ja kui pererahvas pidevalt ei jälgi, võivad nad ootamatult leida, et üks maatükk on vähenenud, teine suurenenud. Talunikele toob see kaasa kas kohustuste vähenemise või suurenemise, millega on jälle häiritud vastavate nõuete täitmine.

Alleri sõnul on ka PRIAl oma ülesanded, nagu sertifitseerimise ja auditeerimise kohustused.
Meie talunikud saavad võrreldes vanade ELi (Saksamaa, Prantsusmaa, jt) talunikega kolm korda väiksemat toetust.

Aller märkis, et kui Eesti 2004. aastal Euroopa liiduga liitus, oli meil haritavat maad 800 000 hektarit, nüüd on seda juba 1,2 miljonit hektarit. „Pindala on suurenenud, kuid rahasumma on jäänud samaks. Sel teemal on läbirääkimised pingelised ning pinget lisab ka Suurbritannia lahkumine Euroopa liidust,” sõnas ta.

Parv ütles, et meie talunike tootmiskulud on kõrgema viljaveo hinna tõttu Tallinna sadamasse palju kallimad, aga vilja eest saavad kõik võrdset hinda. „Näeksime hea meelega, et meie viljakasvatajad maksavad veo eest sama hinda, mida Harjumaa talunikud. Oleme Eesti kaugeim paik ja ma näen siin lahendust regionaalpoliitikas,” tegi Parv ettepaneku.

Taluliidu juhatuse esimees Kermo Rannamäe sõnul oli kohtumine ministri ja nõunikega väga vajalik, sest see võimaldas talunikel otseallikast küsimustele vastused saada. „Hea, et maaeluministeerium meie tegemistest huvitus,” märkis ta.
 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 09/07/2020 10:17:45