Foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

LõunaLehele jõudnud info kohaselt on Võru vanalinnas vabalt ringi jooksnud suurem koer mitmel korral purenud rängalt endast pisemaid koerakesi. Politseil selliste juhtumite kohta teavet ei ole, kuid korrakaitsjad meenutavad: koerad vabalt ringi joosta ei tohi.

„Kohtasin Katariina alleel koera jalutades vanaprouat, kes tuli mind hoiatama – tema väikest koera oli rünnanud hall veidi haski moodi koer, polnud haukunud ka, lihtsalt jooksis peale,” teatas LõunaLehele võrulanna Triin. „Nüüd lapitakse teda kolmandat nädalat loomakliinikus kokku ja seal oli olnud teada, et selle sama aja jooksul oli sama koer teist väikest koera ka rünnanud. Lisaks ma tean mitme kuu või lausa juba aasta tagant veel ühte armsat vanaprouat, kelle chihuahua too hall haski moodi koer katki rebis, õnneks suudeti ka päästa. Neist vist keegi pole politseisse avaldust teinud, aga see on täiesti kriminaalne, et see omanik käib koeraga ilma suukorvita ja pudeda rihmaga, olles ise öelnud, et ta koer ei salli väikseid koeri-kasse!”

Viidatud loomakliinikust öeldi LõunaLehele, et üks suuremalt koeralt pureda saanud väiksem koerake on neil tõesti ravil olnud, aga sündmuse asjaolud on segased. Süüdlase leidmiseks soovitas kliinik koeraomanikust vanemal proual pöörduda politseisse.

Loomakliiniku esindaja manitses LõunaLehte aga juhtunu kajastamisel mitte vallandama tülisid naabrite vahel ning ühtlasi klaperjahti haskidele – sest, nagu juba öeldud, juhtunu asjaolud on segased.

„Sinu kirjeldatud raskete tagajärgedega juhtumitest meil praegu teadmine puudub, küll aga tasub mainimist, et kui sellised vahejuhtumid aset leiavad ning keegi on kahju kannatanud, siis neist tuleks siiski politseile teada anda,” vastas ajakirjanikule politsei- ja piirivalveameti Võru piirkonnavanem Anti Paap. „Alates juunikuust on meile Võrumaalt teada kolm juhtumit, mille osalisteks on koerad, ent nende juhtumite tagajärjel keegi viga ei saanud.”

Näiteks sai politsei 23. juunil teate, et Võru linnas Tallinna maantee tankla lähistel on kaks helepruuni koera. Teataja sõnul jooksid kaelarihmadega loomad sõiduteel ning helistaja pelgas, et loomad võivad põhjustada mõne õnnetuse. Teatele reageerinud politseinikud paraku ühtki looma ses paigas ei näinud. Piirkond sõideti läbi, kuid koeri polnud enam kuskil.

„26. juuni hommikul teatati, et Võrus Sügise tänaval ründas musta värvi lahtiselt ringi jooksev koer juhusliku mööduja lemmikut,” kirjeldas Paap. „Õnneks viimane viga ei saanud ning hulkuv loom jooksis minema. Teate laekudes kaasas politsei lahtiselt ringi jooksva looma tabamiseks ka varjupaiga ja kuigi hulkuvat looma nähti veel põgusalt Luha tänaval ning Maksimarketi juures, ei õnnestunud teda siiski kätte saada.”

Sama päeva õhtul sai politsei taas teate sellesama looma hulkumisest, kes oli hommikul mööduja lemmikut rünnanud. Sel korral võõras loom teatajale ei liginenud, vaid jooksis taamal oma teed. Teatajale anti igaks juhuks kohaliku omavalitsuse ja varjupaiga kontaktid, kuhu lahtiselt ringi jooksvatest loomadest operatiivselt teatama peaks.

„Kuigi hulkuvate loomade püüdmine ei ole politsei rida, oleme võimaluste piires kogukonnale ikka appi tulnud ning teate laekudes püüdnud välja selgitada, kellele loom kuulub või kust ära jooksnud on,” nentis politsei esindaja. „Paraku oleme aastate vältel nende arvukate kontaktide jooksul kogukonnaga näinud igasugust suhtumist. On neid, kelle juurest tõesti pani koer plehku peremehe hoolivusest ja pingutustest vaatamata, ent siis on neidki, kelle arust on vabalt ringi jooksev koer normaalsus ning kes ei näe selles midagi halba. Paraku ei saa meie aga sellist hoolimatust ja korralagedust oma kodukanti lubada ning pean tarvilikuks loomaomanikule tema kohustused ja vastutus meelde tuletada.”

Paap märkis, et teatud juhtudel on levinud arusaam, et koeri ei pea aias või ketis kinni hoidma ning lastakse neil vabalt ringi liikuda. Loomaomanik arvab, et koer tunneb oma territooriumi piire ega lähe kaugemale. Tegelikult ei saa aga Paabu sõnul looma niimoodi usaldada.

„Koerad käivad kodust kilomeetrite kaugusel, eriti koos teiste koertega,” kirjeldas ta. „Nad võivad hirmutada või rünnata teisi inimesi ja loomi. Ka võib loom ise sattuda õnnetusse, näiteks jääda auto alla. Looma pidamise ja tema tekitatud kahju eest vastutab loomaomanik. Et vältida olukorda, kus hulkuma läinud koer kahju põhjustab, tasub investeerida aedadesse ja loomadel pidevalt silm peal hoida. Võttes endale koera, võtate ka vastutuse, et loom ise ning ka teised kõrvalised oleks tema eest vajadusel kaitstud.”

Iga koeraomanik peab Anti Paabu sõnul arvestama, et ilma peremeheta ringi jooksev koer, kes küll peremehe arvates ei ole kuri, mõjub teistele inimestele ikkagi häirivalt ja hirmutavalt. Kasside ja koerte pidamise eeskirja on sätestanud kohalik omavalitsus ning on mõeldud omanikele, et tagada nende loomade püsimine kodus või hoovis. Seejuures tuleb politsei esindaja teatel silmas pidada, et eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on lemmikloom.

Loomaomanikule teadmiseks

• Koera tuleb pidada omanikule kuuluval territooriumil nii, et oleks välistatud tema lahti pääsemine.
• Koer või kass ei tohi häirida rahu ega rikkuda kaaskodanike vara.
• Loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmist korraldab loomapidaja või kohalik omavalitsus, kellel üldjuhul on olemas ka lepingud loomade varjupaikadega.
• Juhul, kui hulkuva koera omanikku ei õnnestu kindlaks teha, kutsutakse kohale loomapüüdjad, kes koera varjupaika toimetavad.
• Kui looma omanik õnnestub tuvastada, tuleb tal lemmikule järele minnes tasuda looma püüdmise ja ülalpidamisega kaasnenud kulutused.
• Politsei sekkumist vajavad juhtumid, kus hulkuv koer on põhjustanud varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse.
• Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on sellisel juhul võimalik looma omanikku karistada rahatrahviga.

Allikas: PPA

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 16/07/2020 10:26:30