Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagunurga neljast lubatud karust sai kolm kärmelt kütitud

Pruunkaru. Foto: Leo Eensoo

Augusti esimesest päevast on lubatud küttida nii karusid kui ka kopraid. Põlvamaa kahe jahtkonna jahimehed küttisid maakonnale lubatud kolmest karust kaks ruttu. Esimene karu kaotas elu 3. augustil Valgjärve ja teine kaks päeva hiljem Orava jahimaadel. Valgamaal lubati üks karu küttida ja see tabati läinud nädalavahetusel Laatre kandis. Võrumaa ei saanud taas luba karu küttimiseks.

„See, et kaks karu nii kiiresti kütiti, näitab, et neid ikka maakonnas on,” ütles Tiit Rammul, Põlva jahiseltsi juhatuse esimees. Teisalt ei ole talle maakonnast teada karude tekitatud pahategusid. „Usun, et kolmanda karu küttimine Põlvamaal on lähiaja küsimus,” ütles Rammul, kelle sõnul liigub karusid rohkem Kõlleste ja Vastse-Kuuste jahtkonna maadel.

Haldusterritoriaalse reformiga liideti Orava vald Võru vallaga ja sellest sai Võrumaa osa, kuid Orava jahipiirkond kuulub endiselt Põlvamaa alla.

Valgamaal lubati küttida üks karu ja sellegi küttisid Laatre kandi jahimehed augusti teisel nädalavahetusel. „Soovisime kolme luba, kuid saime ühe,” ütles Rein Rosenberg, Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse esimees.

Tema sõnul on karusid aastatega maakonda juurde tulnud. Jahimehed on viimastel kümnenditel saanud vaid kolm luba karu küttimiseks, needki mitmeaastase vahe järel.

Karud on käinud mesitarude kallal. „Kui mesinik täna mõtleb, et homme teen tarude ümber elektritara, siis homseks võivad tarud juba karude poolt lõhutud olla,” rääkis Rosenberg. Ta täpsustas, et viimati juhtus selline lugu Õru kandis Unikülas.

Võrumaa jahimehed ei saanud taas ühtegi luba karu küttimiseks. „Keskkonnaamet lähtub karu küttimiseks loa andmisel ulukiseire osakonna arvamusest,” jäi maakonna jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik diplomaatiliseks.

Kopra kui väikeuluki küttimise korraldamise õigus on ka maaomanikul, kes saab otsustada, kui palju väikeulukeid tema maal võib küttida, ja ka seda, kes jahimeestest võib tema maal küttida. Rammul tunnistas, et kobras on Põlvamaal mõnele ikka pinnuks silmas.

Kuid Valgamaal ei valmista koprad enam nii palju muret kui aastaid tagasi. „Kagunurga kolmes maakonnas kütiti kopraid aastaid aktiivselt, 700 kuni 1000 isendit aastas, ja sellest tulenevalt on vähemalt meil nende arvukus vähenenud,” selgitas Rosenberg.

Võrumaal on Kivistiku sõnul piirkondi, kus kobraste tegevus on kontrolli all, kuid on ka selliseid alasid, kus koprad põhjustavad meelehärmi, näiteks Uue-Saaluse piirkonnas tegid koprad põhjalikku laastamistööd Vabrikusaarel, mis asub Kavadi järves. Järv koos saarega on aga küla keskel.

„Inimasustuse keskel on koprajaht raskendatud,” märkis Kivistik ja täpsustas, et siiski saadi selle kandi kopraid veidi nuhelda.

Väikeulukite kohta tehakse kokkuvõte jahiaasta lõpul ehk siis tuleva aasta 1. märtsiks.

Metssead, hundid ja ilvesed
Metssigade arvukus on Põlvamaal suurenenud, mida näitab seegi, et jahimehed on neid võrreldes eelmise aasta sama ajaga rohkem küttinud.

Mullu pidid Valgamaa jahimehed küttima 200 metssiga ja sellegi arvu said nad napilt täis. Tänavune limiit on koguni 500 isendit, mille täitmist Rosenberg peab praegu väga küsitavaks, sest sigu nii palju lihtsalt ei ole.

Võrumaal on tänavu lubatud küttida 500 metssiga mulluse 300 asemel. „Pool tuhat metssiga maakonna peale ei ole palju, sest mitmes kohas, nagu Läti piiri ääres ja ka Meremäe kandis, liiguvad suured seakarjad,” rääkis Kivistik.

„Hunte on jahimeeste arvates Põlvamaal liiga palju,” ütles Rammul. Tema sõnul ei tea jahimehed veel, kui palju hunte nad võivad küttida ehk kui palju lube maakonnale antakse.

Huntide rohkuse näitena meenutas Rammul tänavu küünlakuul toimunud juhtumit: „Üks hunt käis Peri jahtkonna esimehe õues laikat n-ö külastamas ja tegi loomale haiget.” Soojal ajal on huntidel toitu laialt käes, koprad, kährikud, metsseapõrsad jne. „Soomlaste koostatud uuringute alusel sööb üks hunt aastas ära tonni liha,” märkis Rammul.

Hundite arvukuse kohta Valgamaal on veel vara midagi öelda. Läinud lumeta talv ei võimaldanud neid jälgida ega küttida. Rosenbergini ei ole siiani jõudnud ühtegi sõnumit huntide tekitatud kahjust.

Huntide arvukuse ja kahjude kohta Võrumaal ei osanud Kivistik samuti veel midagi öelda. „Peagi hakkavad hundid kutsikaid õpetama, augusti lõpus ja septembris, siis saab rohkem teada.”

Ilveste arvukus on Põlva jahiseltsi juhatuse esimehe sõnu suurenenud, kuid ühtegi luba nende küttimiseks ei ole väljastatud. „Sokke pukis passides ei ole mingi ime ilvest või hunti näha.”

Ilveseid liigub ka Valgamaal, kuid luba küttimiseks ei ole väljastatud. „Arvatakse, et Eestis võib olla 500 ilvest ja seda peetakse väheks,” selgitas Rosenberg.

Kivistiku sõnul pole Võrumaal ilvesejahti aastaid peetud ning ilveste arvukus on maakonnas päris korralik.

Metskitsed, punahirved ja põdrad
Põlvamaal võib tänavu küttida metskitsi pea sama palju kui mullugi, ligi 2000 looma.

Metskitsede arvukus on ka Valgamaal suur, arvukuse kasvu on soodustanud ka soojad talved. „Tänavu tuleb 2000 kitse küttida, kuid neid jagub ka huntidele ja ilvestele, üks ilves sööb nädalas ühe kitse,” rääkis Rosenberg.

Võrumaal kütiti mullu päris palju kitsi, tänavu on veidi küttimismahtu vähendatud.

„Kitside arvukus sõltub ka ilvestest ja huntidest ehk kui palju ilveseid ja hunte on ning palju nad oma toiduks murravad,” rääkis Kivistik. Ta lisas, et jahimehed kütivad kitse asurkonnast osa, teise sama suure osa võtavad ilvesed.

„Põtrade arvukus näitab kahanemist,” lausus Rammul. Kolm-neli aastat tagasi oli tema sõnul nende küttimisele suur surve. Siis võis Eesti peale kokku küttida üle 6000 põdra. Praeguseks on ka põtrade tekitatud kahjud vähenenud ning tänavu võib Eestis küttida 5000 põdra ringis.

Põtrade küttimisel peavad maakonna jahimehed arvestama, et kolmandik kütitavatest oleksid pullid, teine kolmandik lehmad ja viimane kolmandik vasikad. „Mullu tabasid Valgamaa jahimehed lubatud vasikatest vaid 24 protsenti, sest neid lihtsalt ei olnud,” ütles Rosenberg.

Kivistik lisas, et kuna põtrade arvukus on meil vähenemas, on jahimehed ka ise avaldanud soovi põtru vähem küttida. See-eest on punahirvede arvukus meil suurenemas ning kuna punahirv on siin uustulnuk, määritakse tema tekitatud kahjud põtrade kaela.

Kivistik ütles, et nii nagu hunti on lumeta talvel raske tabada, on ka punahirve raske küttida. „Hirve on metsast raskem välja saada kui põtra.”

Rosenberg lisas, et punahirve on lumeta talvel väga raske tabada ja kuna nende populatsioon Valgamaal eriti suur ei ole, on asi kontrolli all. „Kus punahirvi on palju, sealt tõrjub ta põdrad välja,” sõnas ta.

„Punahirved ei jäta silorulle puutumata,” ütles Rammul ja soovitas talunikele, kellel on silorullid metsa ääres, need talveks sealt kindlasti ära viia.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 13/08/2020 08:21:42

Lisa kommentaar