Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kultuurimaja juhi pihtimus: kahtlased ülekanded oleks paljastanud vaid puhas juhus

Raamatupidaja, foto on illustratiivne. Foto: Pixabay

Linna asutatud ja suures osas linna toel ehk maksumaksja raha abil tegutseva SA Võru Kannel juht Heiki Kelp selgitas, kuidas asutuse pettuse ohvriks langenud raamatupidaja sai vahele jäämata teha Kandle arvelt suuri rahaülekandeid. Politsei esindaja rääkis, kuidas pettus toimus. See juhtum tekitab aga kaks küsimust. Miks ja kuidas kukuvad igati arukad inimesed kelmide püünistesse? Ning kui kaitstud on õigupoolest avalike asutuste raha suurte volitustega töötajate omavoli eest?

Kuu aega tagasi ehk reedel, 10. juulil sai SA Võru Kannel juhataja Heiki Kelp (61) pangalt ootamatu kirjaliku päringu, milles küsiti: asutus on eelmisel aastal teinud välismakseid, mis maksed need sellised on?

Kelp vaatas üle sihtasutuse viimase kahe aasta ülekanded, jõudis 2019. aasta oktoobrisse, sai aru, et asi on halb, ning võttis kohe järgmisel päeval ühendust Kandle pikaajalise raamatupidajaga. Naine, keda eelmises lehes nimetasime Ruthiks, ei salanud midagi, vaid kinnitas, et ta on teinud omavolilisi tehinguid ja pöördunud oma juhtumiga seoses ka politseisse.

„See oli väga ekstreemne. Šokk, sest ei oota ju midagi sellist,” meenutas Kelp. „Kui sain kinnitust, siis lõpetasin kohe töölepingu – pea poole tunni jooksul oli ta meie majast läinud.”

Raamatupidaja oli eelmise aasta sügisel teinud asutuse arvelt välismaistele pangakontodele kolm ülekannet. Kaks summat olid Kelbi sõnul 9600 eurot ja kolmas üle 20 000 ehk naine oli tegutsenud umbes 40 000 euro ulatuses Kandle rahaga. Üks maksetest toimus näiteks mullu 12. oktoobril. Kõik ülekanded läksid erinevatele inimestele ja selgituseks olid vaid juhuslikud numbrid. Üks makse saajaist kandis Türgi nime Sule Abdullah.

Aga raamatupidaja oli kõigile maksetele teinud mõne päeva jooksul tagasikutse ning pank kandiski osa raha tagasi. Sealjuures hüvitas naine ise sendi pealt kõik puudujäägid ja pangakulud. Kui käesoleva aasta algul toimus audit, siis olid kõik võlgnevused tasutud ja mingit bilansi puudujääki ei tekkinud.

Kelp ei olnud ühtki neist ülekannetest kinnitanud, seda enam, et neist ühegi aluseks polnud Kandlele esitatud arvet. Varasem süsteem nägi ette, et juhatajale esitatakse väljatrükk konkreetse päeva makstavatest arvetest ja tema peab need kinnitama – alles siis toimuvad ülekanded.

„Raamatupidajal olid volitused teha pangamakseid,” sõnas Kelp. „Kui asutuses on üksainus raamatupidaja, siis peadki andma sellise volituse – mis ta muidu siis teeb, sisestab kviitungeid ... Arveldustega loomulikult tegeles pearaamatupidaja, sest teist raamatupidajat ei olnudki.”

Kandle juhataja märkis siinkohal, et usaldus töötaja vastu oli suur. Raamatupidamisstaaži oli tal üle 40 aasta ja Kandles töötas ta asutuse algusaegadest. „Teda on alati kiidetud tema professionaalsuse eest,” sõnas naise endine ülemus. „Meid on palju revideeritud, auditeid on olnud ja raamatupidamist on toodud eeskujuks. Inimene tegi oma tööd eeskujulikult – kuni selle saatusliku ülekandeni.

„See on lugu sellest, kuidas püütakse inimene võrku,” nentis Kelp. „Ta ei tahtnud seda raha endale, ise sellega teenida, vaid justkui abistas kedagi.”

Kandle varasem raamatupidamissüsteem ei sisaldanud juhataja sõnul e-arveid, kõik käis füüsiliselt. Juhataja allkirjastas arve ning eraldi makselehe kinnituse.

Kuidas need ülekanded siis ikkagi ilma juhataja kinnituseta võimalikud olid?

„Kõik kuritegelik on võimalik,” vastas Kelp.

Juhataja tunnistas, et ülekannetest teadasaamine pidanuks toimuma juhuslikult – ta on enda sõnul internetipangas ülekandeid kontrollinud pisteliselt, mitte aga iga päev. Näiteks ühe ülekande tegemise päeval toimus Kandles üritus, mis nõudis ka juhatajalt aktiivset korraldamisabi, ja nii piirdus ta tollelgi päeval vaid arvete ülevaatamise ja kinnitamisega, mitte aga kontrolliga internetipangas.

LõunaLeht tõi siinkohal välja, et inimlikult on selgitus mõistetav – aga kui Kelpi tahetaks hoiatavaks eeskujuks tuua, siis öeldaks, et ta oleks pidanud pangaülekannetel pidevalt kontrollivat silma peal hoidma. Juhataja nõustus, aga märkis, et kui makseid isegi mõne tunni tagant kontrollida, siis võib juhtuda, et ülekanne tehakse kell 23.50 ja järgmisel hommikul seda enam päeva tehingutes ei kajastata.

„Ja ka siis võiks raamatupidaja selgitada, et see oli vale arve ja juba on tehtud tagasikutse,” lisas Kelp.

Miks töötaja üldse ümber mõtles ja arvetele tagasikutsed tegi?

„Ma ei tea. Ta polnud ülekannete tegemise ajal ilmselt adekvaatne,” nentis Heiki Kelp. „Loogikat siin pole. Kuidas ta teeb ülekande, teades, et kui see välja tuleb, siis ta kaotab kõik? Keegi ei pane ju vabatahtlikult pead pakule.”

„Kui oleks ükskõik kust tulnud mingigi märkus selle kohta, et meie raamatupidamine on halb ...” kahjatses juhataja.

Enda sõnul andis ta juhtunust kohe samal päeval teada Kandle nõukogule ning lisaks linnavalitsusele, sest usalduse kaotuse tõttu oli raamatupidaja vallandatud ning aktiivselt majandava asutuse vastavad süsteemid vajasid kiiresti uuesti töölepanekut. Nüüdseks ostetakse teenust sisse linnavalitsuselt, kus Kandle raamatupidamisega tegeleb neli inimest.

„Kuidas üks tark inimene viiakse nii kaugele?” küsis Kelp retooriliselt. „Inimesed aetakse niivõrd sassi. Miks tehakse selliseid asju? See on mõistuseväline.”

Ta ei osanud hinnata, missuguse petuskeemi otsa paljudest Ruth sattus, aga nentis, et talle teadaolevalt ei räägi naine võõrkeeli ega ole eluski Türgis käinud.

Omavalitsustes on range kontroll
Sihtasutuse Võru Kannel põhikirjast nähtub, et kontroll ja vastutus majandustegevuse üle on esimesena juhatusel ning seejärel SA nõukogul. Sama kehtib ka teiste sihtasutuste puhul, nii määrab vastav seadus.

„Sihtasutuste osas: nende raamatupidamine ja kontroll on sätestatud sihtasutuste seaduse 4. peatüki paragrahvis 33: s.o juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele,” kommenteeris Põlva vallavalitsuse finantsosakonna juhataja Märt Eskor LõunaLehe tõstatatud teemat omavalitsuse asutatud ja finantseeritava sihtasutuse raamatupidamise ja selle kontrollimise üle.

„Vallavalitsus ei korralda sihtasutuste raamatupidamist,” lisas ta.

Aga konkreetselt Põlva vallavalitsuses on raha kasutamise üle range kontroll: summa suurusest olenemata nõuavad kõik ülekanded kahe inimese allkirja. Järelevalvet raha kasutajate üle teevad juhid vastavalt oma ametijuhendile, üldist järelevalvet lisaks finantsosakond, samuti volikogu revisjonikomisjon.

„Kõik summad kantakse üle eelarvejuhtide, st ametiasutuse juhi või hallatava asutuse juhi kinnituse alusel või vallavalitsuse korralduste ning volikogu otsuste alusel,” kirjeldas Antsla vallavanem Avo Kirsbaum. „Ülekandeid teostatavatele isikutele on kinnitatud pankades päevalimiidid. Jälgin ka ise pisteliselt, missuguseid ülekandeid omavalitsuse arvelduskontodelt tehakse. Arvelduste tegemine põhineb ikkagi ametniku usaldusel, et seda ei kuritarvitataks.”

Kuidas on omavalitsuses ja sellega seotud asutustes tagatud n-ö rahva raha kaitse võimalike kuritarvituste eest?

„Kaitsta n-ö rahva raha kuritarvitamise eest pole täielikult kontrollitav, kuid teatud olukordades tuleb see lõpuks ikka välja,” sõnas Kirsbaum. „Näiteks asenduste käigus. Ametnikud ja töötajad, kellel on tegemist sularahaga, koostavad iga kuu sellekohaseid aruandeid. Sularaha kassas inventeeritakse iga kuu.”

Ka Rõuge vallavalitsuse finantsosakonna juhataja Katrin Urbanik kinnitas, et ühtegi arvet ei maksta ainult ühe inimese otsusena: olenemata summast peavad selle kinnitusringil kinnitama vähemalt kolm inimest. Ükski arve ei lähe maksmisele ilma asutuse juhi või vallavanema kinnituseta. Kulusid jälgivad asutuse juhid ja osakonnajuhatajad.

Võru vallavanem Kalmer Puusepp sõnas, et tehingute tegemiseks on vallavalitsuses ja sellega seotud asutustes kindlad protseduurireeglid, sealjuures on raamatupidajatele seatud kindlad ülekandelimiidid. Järelevalvet teevad juhid ja igal pangapäeval koostatakse tehingutest aruanne. Suuremad rahaülekanded vajavad vähemalt kolme töötaja kinnitust.

Võru linn: tõime Kandle raamatupidamise linnavalitsusse
Võru abilinnapea Sixten Sild ütles möödunud nädalal Kandle loos lühidalt, et pärast juhtunut muudeti süsteemi ja enam pole sellised ülekanded võimalikud.

„Tõime raamatupidamise linnavalitsusse ja linnavalitsus pakub nüüd sihtasutusele raamatupidamisteenust,” täpsustas linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett. „Linnavalitsuses on kvaliteetselt tagatud arvete menetlemine ja sisekontrollisüsteem.”

Mett sõnas, et Võru linnavalitsuses ja selle hallatavates asutustes pole ette nähtud mingit ülempiiri, millest alates näiteks raamatupidaja üksinda ülekannet teha ei tohi. Põhjus: ükski töötaja ei saa ainusisikuliselt ühtki ülekannet teha.

Aga see kehtib siiski vaid otseselt linna asutuste kohta, teised juriidilised isikud, nagu sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, korraldavad Meti sõnul oma raamatupidamist ise vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Võru linnavalitsuses on ametis sisekontrolör, kelle ülesandeks on teostada kontrolliprotseduure nii linnavalitsuses kui ka asutustes ning koostada aruanne avastatud puuduste kohta.

LõunaLeht tundis huvi, kuidas tagatakse maksimaalne läbipaistvus juhul, kui omavalitsus peab maksma näiteks 60 000 eurot teeremondifirmale. Selgus, et Võrus on protseduur küllalt range.

„Linnavalitsus võtab vastu ainult elektroonilist arvet, s.o e-arvet, mis välistab arve reeglitevälise menetlemise,” selgitas Mett. „Arve juurde kuulub ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Arve läbib elektroonilise kooskõlastusringi, milles kinnituse tööde teostamise kohta annavad vahetu töö vastuvõtja, valdkonna juht, valitsuse liige, linnapea ja lõpuks raamatupidaja. Seejärel suunatakse arve tasumisele, kus teine raamatupidaja kontrollib veel kord maksekorralduse vastavust arvele. Järgmisel päeval edastatakse panga väljavõte kontrolliks raamatupidajale, kes ei ole ülekande teostaja.”

BOKS
POLITSEI: kelmuse ohver kandis välismaale üle 80 000 eurot
Kommenteerib Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk:
„Juhtum sai alguse sellest, kui heauskne inimene kandis kahtlastele välismaistele kontodele üle umbes 80 000 eurot. Selle raha saamiseks toodi erinevaid põhjuseid, lubadusi, ähvardusi, mis on veebis tegutsevatele võõramaistele kelmidele omased. Inimene pöördus politseisse ja alustati menetlust kelmuse uurimiseks. Raha seni tagasi ei ole saadud ning veel pole ka tuvastatud, kes on kelmuse taga.

Täpsustan, et ülekandeid oli umbes 80 000 kanti, aga kuna viimased ülekanded sai panga kaudu tagasi kutsuda, siis jäi kelmusega tekitatud kahju 60 000 euro kanti. Teema on päris tõsine, inimesed lasevad end väga kergelt ninapidi vedada. See pole kaugeltki ainuke selline suurema kahjusummaga juhtum.

Skeem oli lühidalt selline, et prouaga võttis internetis ühendust mees, kes andis suuri lubadusi ja rääkis ilusaid sõnu, ning seejärel palus, küsis ja nõudis rahalist abi erinevate probleemide lahendamiseks, millele heausklik naine ka reageeris ja summa-summa kaupa talle väidetud „probleeme” rahaliselt lahendada aitas, kuni juhtunu hakkas kahtlane tunduma ning ilmnes, et tegu on kelmiga.

Mõni nädal tagasi võttis politseiga ühendust SA Võru Kannel, kes oli oma raamatupidamist kontrollides avastanud, et sealt on tehtud kahtlasi tehinguid välismaistele kontodele, kuid raha oli tagastatud ehk et vahetult midagi puudu ei olnud, küll jäi silma anomaalia ülekannetes. Sihtasutus pidi otsustama, kas esitab politseile avalduse asjaolude kontrollimiseks.”

Vt ka „Tõmmu mehe libekeelsed armastuskirjad maksid üksildasele naisele vara ja töökoha” 6. augusti LõunaLehest.

 

 


 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/08/2020 08:30:52

Lisa kommentaar