Kohustus end kinoseansile kirja panna võib mõnd inimest peletada rohkem kui vanad kõvad kinopingid. Foto: LLi arhiiv

Kultuuri ja meelelahutuse valdkonnas tegutsevad kagueestlased leiavad, et sotsiaalministeeriumis välja käidud idee panna teatrisse, kinno, restorani või pubisse tulijad oma nime kirja panema on mitmes mõttes toores ja riivab inimeste privaatsust.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse käis sel nädalal Eesti Päevalehele antud intervjuus välja mõtte, et meelelahutus-, toitlustus- ja kultuuriasutused võiksid hakata koroonaviirusevastase võitluse nimel oma klientide isikuandmeid koguma. Jesse rääkis riigi kavatsusest kohustada inimesi kontserdile, teatrisse, restorani ja peole saabudes oma andmed edastama, et terviseamet saaks koroonakolde tuvastamise korral need endale küsida ja inimestega ühendust võtta.

Teadusnõukogu ja viroloogiaprofessor Irja Lutsar on Jesse plaani toetanud, andmekaitse inspektsioon leidis, et praeguste seaduste järgi ei ole selline asi mõeldav. Inspektsiooni teatel saaks inimeste nimesid ja telefoninumbreid koguda vaid vabatahtlikkuse alusel.

„Privaatsuse riive ei seisne ainult kontaktandmete küsimises, vaid tegelikult kogutakse inimese kohta palju rohkem infot, milleks on kes, millal, kellega ja missuguses restoranis käib,“ ütles inspektsiooni esindaja Signe Heiberg Õhtulehele.

Ka mitmed LõunaLehe küsitletud neis valdkondades tegutsevad inimesed leiavad, et privaatsus saaks korralikult rikutud, kui näiteks pubisse või kinno tulija peaks oma nime kirja panema.

„Kirja panna ... mina arvan, et kõikidele peaks kiibid külge panema, et ükskõik mis liigutus oleks näha – siis oleks asi kontrolli all,” ironiseeris Võru meelelahutusärimees ja Rannapubi juht Pait Reiman. „Kui kõigil oleks kiibid küljes, siis polekski endal vaja midagi korraldada, näed kohe, kuidas inimene liigub. See aeg varsti tuleb. Praegu on kiibid käes ja pea küljes – need, millega juttu ajada –, aga varsti on nii nagu koertel, et suts süstlaga sisse, lippab ringi ja hea tuvastada, kus või kelle oma.”

Läbi mõtlemata plaanid
Reiman leiab, et riigi mõtted ja plaanid on koroonaviiruse levimise ajal ennegi olnud läbi mõtlemata.

„See on küll tagantjärele targutamine, aga naljakas on see, et kui see jama lahti läks, siis riigitelevisioon kiitis, et kui tublid hiinlased on, ostame ka maske kokku ja saadame Hiina,” meenutas Reiman aasta algupoolt. „Me istusime saunaõhtul ja küsisime: aga kui see viirus ju lennukiga levib, teeb 48 tunniga maakerale tiiru peale ja on mõne päevaga meie juures, mida meie siis kandma hakkame?”

Põlva pubi Vana Vaksal juht Eveli Naumanis leidis, et enda kirjapanemise kohustus tekitaks inimestes kindlasti pahameelt.

„No näiteks avatud aedade päeval paned end rõõmuga kirja, aga kui näiteks lähed restorani või pubisse, siis ei tahaks – siis läheks pigem piknikule,” nentis ta. „Me oleme pubiga kümme aastat tegutsenud ja ütleksin, et see on pigem privaatne koht, kuhu inimesed tulevad omaette olema ja aega veetma. Kindlasti nad ei tahaks, et nad kuskil kirjas on. Minu meelest üldse tahetakse inimeste üle liiga palju kontrolli saada.”

Naumanis märkis, et temagi on kuulnud „ülevalt” varemgi mõnevõrra naljakaid ideid, millega on raske nõustuda. Isikustamise mõtte kohta pole ta seni kuulnud mõistlikku põhjendust.

„Lihtsalt et teavitada teisi?” küsis ta. „Aga mida sa selle teavitusega peale hakkad, kui inimesed käivad iga päev nagunii poes ja inimeste seas.”

Pubi juht märkis ka, et nimede fikseerimisega peaks keegi tegelema. On aga raske panna klienditeenindajale ülesannet kontrollida inimeste dokumente, sest ilma selleta võib igaüks öelda ükskõik millise nime. Dokumentide lauskontroll pole tema sõnul mõeldav.

Kõik on mõeldav ja tehtav
„Ma ei usu, et see hea mõte on, kuigi põhimõttest saan aru,” tunnistas Võru kultuurimaja Kannel administraator ja maja perenaine Ülle Voitka. „Kõik on mõeldav ja tehtav, kui seadus taha tuleb. Aga see võrdub ju sellega, et mind jälgitakse telefoni teel, uuritakse, kus ma olen ja mida teen.”

Sama asutuse kinojuht Kris Kelp märkis, et põhimõtteliselt on kinoliste isikustamine mõeldav, eriti just internetist ostetud piletite korral, sest need on nagunii sisuliselt isikustatud.

Aga kas kinosaali uksel inimeste dokumentide kontrollimine oleks mõeldav?

„Kui see peaks kohustus olema, siis küll,” sõnas ta. „Vastasel korral poleks see isikuandmete seadusega vist küll päris kooskõlas. Kui altid oleksid inimesed oma andmeid andma? Näiteks enne viiruse levima hakkamist lasti Euroopa filmikohviku puhul oma nimi vabatahtlikult kirja panna. Vabatahtlikkuse alusel võib-olla – aga kui see kohustuseks teha, siis arvan, et see võiks mõne inimese eemale peletada.”

Kelp tunnistas, et kohustus näiteks söögikohas oma nimi kirja panna oleks pentsik. Samas peeti ka maskide kandmist veel mõni aeg tagasi pentsikuks. Kinojuht märkis, et Eestis pole maskide kandmist kohustuslikuks tehtud ja üldjoontes tundub haigestunute arvu vaadates, et riik on koroona ohjeldamisel seni võtnud õigeid suundi.

„Seni, kuni meid ähvardab oht haigestuda COVID 19-sse, pooldan kõigi tervise huvides kultuuriasutustes, restoranides, baarides, ööklubides ja muudes seesugustes kohtades viibijatelt kontaktandmete võtmist, mis hiljem aitab tublisti ennetada nakkuse levikut ja teha kindlaks, kellega külastajad on kokku puutunud,” oli Põlva kultuuri- ja huvikeskuse kultuurijuht Tauno Prangel veendunult idee poolt. „Mujal Euroopas on seda praktikat edukalt rakendatud.”

Prangel kinnitas, et isikustamine oleks Põlva kultuurikeskuses kindlasti teostatav, seda ka tehniliselt. Ta ise ei tunneks end ebamugavalt, kui näiteks pubisse minnes tuleks end kirja panna.

„Mina isiklikult olen aus kodanik ning pole põhjust midagi varjata, ja ei tunne end riivatuna, kui minult rahva tervise nimel kontaktandmeid küsitakse,” leidis ta. „Samas on see ka minu enda tervise huvides.”

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 27/08/2020 10:46:24