Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

„Kui midagi põlema läheb, siis pole kustutamiseks võtta ämbritki vett!”

Proua Zinaida on meeleheitel: naabrid on lubanud täna hommikul tema punast kodumaja (taamal) joogi- ja pesuveega varustava puurkaevu kinni panna. Foto: Vidrik Võsoberg

Põlva külje all asuva kahe maja elanikke ähvardab täna joogi- ja pesuveeta jäämine, sest naabermaja otsustas neid aastakümneid veega varustanud puurkaevu kinni panna. Hoovi peale toodud veevärgiga liitumist rahvas kalliduse tõttu ei taha ning eeskätt rusub neid küsimus: miks lõhkuda toimivat asja? Naaberühistu teatel aga on lood keerulisemad.

„Meil on siin olnud vene aja lõpust või uue aja algusest nii, et kolme maja – meie kortermaja, siis naaberkortermaja ja ühepereelamu – peale on antud kasutada üks puurkaev,” alustab mure kirjeldamist proua Zinaida Põlva külje alt Puuri külast Leetsiuse majast. „Aga see naabermaja võttis vastu Põlva Vee pakkumise, lasi end veevärgiga ühendada ja teatas, et lõpetab tegevuse selle puurkaevuga ehk jätab meid teisi veest ilma. Üks kord juba maikuus lülitati vesi välja. Ütlevad, et nad ei anna meile vett, ja nüüd 17. septembril lülitavad jälle välja. Põhjuseks toovad igasuguseid paragrahve.”

„On koroonaaeg ja peaks end pesema,” pahandab proua. „Ja kui miski läheb põlema, siis pole kustutamiseks võtta ämbritki vett – 500 meetri kauguselt ei lähe seda ju tooma. See on täiesti toimiv puurkaev. Üheperemaja rahvas on kõige suuremas hädas. Neil on kolm koolilast. Koolis teised lapsed hakkavad ju kohe narrima, kui nad pesemata ihu ja riietega kooli tulevad. Nende emal on tugiisik ja ka meie maja rahvas on paras santlaager. See kõrvalmaja pole ise midagi teinud, kui on vaja olnud midagi remontida või teha, siis on tehtud ikka kolme maja pealt raha kogumisega. Oleme valda pöördunud – sealt öeldi, et teile on pump antud, ajage ise oma asju. Meil pole kuskilt abi leida.”

Proua Zinaida ja tema anonüümseks jääda sooviv naaber näitavad LõunaLehele mitukümmend aastat tagasi koostatud dokumenti, millega kolhoosi järglane Põlva põllumajanduslik osaühing on andnud puurkaevu üle nende naabermajale – toonasele Puuri 13 elamule, mida praegu majandab KÜ Puurimõisa. 2000. aastal on sõlmitud ka leping, mille kohaselt majandavad majad Puuri 13 ja 14 (täna Leetsiuse maja ja korteriühistu) ning Kuzilovi eramu kõiki veega varustava puurkaevuga ühiselt. Selgituseks: puurkaev asub Puurimõisa kinnistul.

„Nüüd üks tark tuleb ja võtab vee ära – sealt eramajast üks laps ütles, et ei lähe kooligi, kui vett ei saa,” kurjustavad Leetsiuse maja elanikud.

Odav vesi puurkaevust
Leetsiuse majas elab suuremas korteris endine ühistu esimees, väiksemates hetkel veel neli leibkonda, valdavalt vanemad inimesed. Mitme korteri elanikud on surnud ning kõikvõimalike tööde puhul tuleks suhelda kes teab kus olevate pärijatega. Suurema korteri omanik on toonud endale vee maja ette veetud Põlva Vee trassist. Proua Zinaida ja tema naabrid aga taha mitmel põhjusel Põlva Veega liituda – nad ütlevad, et ühenduskoht jääb korteritest liiga kaugele ja torustiku vedamine poleks kindlasti odav. Kuzilovi majja tuleks vedada lausa sadakonna meetri pikkune veetoru. Puurkaevu ülalpidamiskulud on nende sõnul olnud väga väikesed: paar eurot maja peale, pluss mõnikord pumba vahetamise ja kaevu puhastuse kulud.

„Me pole kiirustanud Põlva Veega liituma, sest seal ei saa paari euroga kuus hakkama, liitumiskulud pole odavad ja pealegi, miks sunnitakse meid maksma asja eest, mida me ei vaja,” kirjeldab Zinaida. „See on absurd.”

Zinaida sõnul saatis naaberühistu neile mullu detsembris teavituse, mis tema sõnul on idiootlikult põhjendatud: nemad on liitunud Põlva Veega ja ei taha enam puurkaevuga tegeleda. Ning nii pannakse vesi seal kinni. Leetsiuse maja ning Kuzilovi maja aga liitugu samuti Põlva Veega. Mais pandigi puurkaev seisma, kuid uuesti tööle pärast Zinaida ja tema naabrite proteste.

„Üks põhjendus oli, et võib-olla nad mürgitavad meid ära,” selgitab proua. „Aga see on oma õuepealne kaev – kui sinna kass on uppunud, siis ise tean, kas joon seda või mitte või keedan enne joomist.”

Üldkokkuvõttes leiavad Zinaida ja tema naabrid, et neil pole otstarbekas Põlva Veega liituda: puurkaev toimib, see pole üldsegi naabermaja ehitatud ja üleüldse piisaks vaid sellest, kui naabermaja otsustaks üldkoosolekul puurkaevu majandamise neile üle anda, kõigi kohustustega tükkis.

Augustis saatis naabermaja ühistu juhatus uue teate: 17. septembril kell 8 lõpetatakse veega varustamine puurkaevust. Zinaida ja tema kaasvõitlejad loodavad siiski viimase hetkeni, et nad pole sunnitud eesolevatel aegadel vihmavett koguma ja talvel lund sulatama, et end kasvõi eelajaloolisel moel pesta.

LõunaLeht meenutab proua Zinaida juttu sellest, et tulekahju korral poleks nii ämbritki vett võtta, ja juhib tähelepanu maja taga olevale kenale tiigile. Selgub aga, et selles on vett vaid luupekseni.

Naaber: kaev on ajast ja arust
KÜ Puurimõisa juhatuse liige Märt Seppo märgib, et naabritel on igati võimalik nende eeskujul liituda juba mitu aastat tagasi Puurile veetud Põlva Vee torustikuga.

„See puurkaev on ajast ja arust, ei toimi enam nii, nagu peaks,” vaidleb ta vastu naabrite väitele, et toimivat asja ei maksa lammutada. „Me ei suuda tagada normaalset vee kvaliteeti.”

Seppo rõhutab, et puurkaev asub Puurimõisa maal. Detsembris saadeti naabritele kiri, et puurkaev pannakse kinni ja et neil on kuus kuud aega Põlva Veega liitumiseks. Maikuus tehtigi see ära.

„Seda sõimu, mis sealt selle peale tuli, ei kannata lehte panna,” meenutab ta naabrite reaktsiooni.

Mehe sõnul vaadati siis kõik dokumendid koos korteriühistute juristiga põhjalikult läbi ja jurist andis oma hinnangu: kõik on õige, puurkaev kuulub Puurimõisale ja kui enamik elanikke soovib selle sulgeda, siis on igati õigus seda teha.

„Kuna see kaev on ka nii vana ning hooldatud ja puhastatud seda pole, siis ei suuda tagada joogivee kindlat kvaliteeti,” rõhub Seppo ohutusele. „Jurist ütles, et kui kellelgi peaks tervisehäda tulema, siis meie vastutame selle eest. Ükski korteriühistu ei taha sellist vastutust endale. Ja juba vene ajal isegi on arvatud, et siinkandis pole puurkaevuvesi joogikõlblik – liiga rauane.”

Jurist leidis, et mõistlik aeg naabrite teavitamiseks on kuu aega. Nii saadetigi augustis välja uus teade vee sulgemise kohta ja täna ehk 17. septembri hommikul võetakse puurkaevust elekter ära.

„Siiamaani on kõigil olnud võimalus liituda Põlva Veega, me ei jäta neid veeta, neil on liitumisvõimalus olemas,” kinnitab Märt Seppo. „On olnud igasuguseid eurotoetusi, seal ei ole ju midagi keerulist.”

Kaevu väidetava toimimise kohta ütleb naaber, et mitte väga ammu purunes ühe suve jooksul kaevus mitu pumpa ja siiani on pidevalt õhus võimalus, et pump lõpetab töö või puruneb mõni toru.

Puurkaevu üleandmist Leetsiuse majale ei pea Seppo mitmel põhjusel eriti mõeldavaks.

„See on meie maa peal ja see Leetsiuse majaga suhtlemine ... vabandust väga, aga mina ei soovi, et mind suvaliselt sõimatakse,” sõnab ta. „Kui tuleb normaalne arutelu, siis minugi poolest.”

Seppo sõnul ei ole Leetsiuse maja suutnud korteriühistut tööle saada.

„Meil ühistu toimib, saime vee ja kanalisatsiooni sisse, mis polnud just odav lõbu,” toob ta enda kodumaja eeskujuks. „Leian, et kõik toimivad ühistud peaksid sellega hakkama saama.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 17/09/2020 09:53:59

Lisa kommentaar