Küsitlus

Kas oled kaalunud koju päikesepaneelide soetamist?

Jalmar Vabarnal jagub rohkem Etnokulpe kui eluaastaid

Foto: Kuvatõmmis/ERR

12. korda jagatud pärimusmuusika auhindadest ehk Etnokulpidest vaid kolm anti tänavu artistidele, kel teadaolevalt pole Kagu-Eestiga otsest seost. Seto verd traadizeto Jalmar Vabarna tegi taas ajalugu, kui pälvis Etnokulbi neljas kategoorias, sealhulgas parima muusiku omas. Kui LõunaLeht õigesti rehkendas, siis on Vabarna nüüdseks teeninud kokku 34 Etnokulpi.

Eesti pärimusmuusika keskus autasustas läinud reedel koostöös Raadio 2 ja ETV2-ga Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol 12. korda Etnokulbi võitjaid.

Eesti pärimusmuusika keskuse erikulbi andis keskuse juhataja Tarmo Noormaa Võrumaal elavale Lauri Õunapuule projekti Regilaulu Podcastid kunstilise juhtimise ja suurkontserdi „Veljo Tormis 90” loomise eest.

Eheda pärimusmuusika kulbi viis Viljandist sel aastal kaasa Värska bänd Zetod, aasta artisti kategooria vääriliseks hääletas rahvas Trad.Attack!-i, kes võttis endaga kaasa ka aasta loo kulbi koostöös Vaiko Eplikuga sündinud pala eest „Armasta mind”. Nii Zetode kui Trad.Attack!-i liige Jalmar Vabarna pälvis lisaks aasta muusiku Etnokulbi.

Lühidalt kokku võetuna: kaks kolmandikku folkmuusika auhindadest anti otseselt Kagu-Eestiga seotud inimestele ja kooslustele ning Vabarna sai neli Etnokulpi.

2015. aastal samal ajal rehkendas LõunaLeht, et Jalmar Vabarna sai just oma 23. Etnokulbi. Vahepealsed aastad on lisanud veel seitse, tänavu tuli neli ja kokku on 33-aastasel mehel nüüd Etnokulpe rohkem kui eluaastaid ehk 34.

„Hea tunne ikka – see pole minu jaoks küll uus tunne, aga ikka on tore, ja eriti hea on neid auhindu saada siis, kui oled ka midagi ära teinud,” iseloomustas Vabarna oma lõikuspeo ja auhinnasaju järgseid mõtteid ning tundeid LõunaLehele.

„Eks selles mõttes ole tegu valdkonnasisese auhinnaga ja see ei ole sisult päris võib-olla Grammy, eks ole,” arutles Vabarna, mida Etnokulp talle tähendab. „Aga selles mõttes on see ikka hea ja oluline auhind, mis näitab seda, et skeene elab. Et folgipublikut on, bände on ja folkmuusikat tehakse. Nagu Duo Ruut liige Ann-Lisett Rebane oma kõnes ütles, kui nad said debüüdi Etnokulbi: see oleks nii loogiline, et pärimusmuusika oleks haihtunud või kadunud ja ei kestaks, aga miski ja keegi jõudsid ikka õigel ajal teha asju, et see säiliks. Me peame olema väga tänulikud selle eest ja olemegi. See, et folki tehakse ja kontserte tehakse, näitab elujõulisust.”

Küsimuse peale, kas Vabarna ise teab, kui palju Etnokulpe ta on teeninud, hakkas muusik naerma, kuid oletas, et 20‒30 ringis. Samas arutas ta, et näiteks aasta muusiku auhind on kuigivõrd nagu rändauhind – kuna järgmisel aastal saab selle tiitli keegi teine, siis on tänavune auhinnasaaja mingis mõttes rajalt maas. See aga kasvatab konkurentsi, kuna artist tunneb tungi tegutseda, et tema karjäär ikka kestaks. Aasta albumi – seda tänavu Vabarna bändid ei saanud – tiitel on kestvam, kuna jääb plaadile külge ka edaspidiseks.

Kuidas sa enda ja bändide Etnokulpe, mida nüüd on 34, säilitad ja kasutad?

„Ahah, lugesid kokku, jah? Nüüd ma tean. Väga lahe, olen 34 korda kulpi saanud!” rõõmustas Jalmar Vabarna. „Need on eeskätt erinevates saunades. Ja saunade eesruumides ootamas, kuni saunas olev lõhki kuivab. Mõned on riiulis ja mõned on fännide käes – oleme neid välja loosinud. Ühe oma kulbi lubasin ka anda sõbrale, kes ehitab sauna. Kui sauna valmis saab, siis viin talle, nagu lubatud. Need kulbid on asjalikud ja praktilised.”

LõunaLeht uuris Jalmar Vabarnalt ka tõsisemalt teemal: kuidas mõjutas koroonakriis tema ettevõtmisi, nagu suurelt jaolt väliskontsertidele suunatud Trad.Attack! ja Setomaal asuv kontserdipaik Treski küün. Vabarna märkis, et ansamblil jäi suvel ära kümmekond välisesinemist – ent see-eest sai bänd mõnusalt kodumaal oma inimestele esineda ja nautis seda väga.
Mis puudutab Treski küüni, siis ütles Vabarna, et tal ei olnudki plaanis seal tänavu kontserte korraldada. Nimelt lammutas ta seal maja maha ning kaevas isegi heinamaa üles, et asuda ehitama Setomaa kultuurile mõeldud suurt välilava. Sellest suuremast projektist saame lähemalt kuulda ilmselt järgmisel kevadel.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 08/10/2020 10:28:47

Lisa kommentaar