Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

SAAGA LÕPP: kaitsepolitsei ei suutnud tabada kirjastaja peldiku õhkulaskjat

Raitari välikäimla pärast plahvatust. Foto: erakogu

„Sisejulgeoleku eliitüksus, kel pole üle jõu käiv valitsuse väljavahetamiseni viinud materjalide kogumine ega luuremeistrite paljastamine, jäi jänni tavakodaniku õuel õhku lastud välipeldiku õhkija leidmisega,” teatas kirjastaja Inga Raitar.

Pisut enam kui kaks aastat pärast õhku lastud välikäimla avastamist oma Võrumaa maakodus sai Inga Raitar kaitsepolitseilt kirja, et kriminaalasja menetlemine on lõpetatud ja kuriteo toime pannud inimene jäi tuvastamata.

„On ääretult kõhedust tekitav teada, et Eesti riigi plahvatusi lahendav ametkond nr 1 sellist inimest tabada ei suuda,” teatas Raitar sotsiaalmeedias. „Kuna see müstiline olend valis oma ainsa üleloomuliku teo toimepankuks just minu kinnisvara, siis pean oma kohuseks hoida Eesti avalikkust informeerituna – meie riigis elada pole ohutu!”

LõunaLeht palus kapol kommenteerida, milliseid fakte õnnestus plahvatuse uurimisel kindlaks teha; kas on täiesti kindel, et plahvatas lõhkeaine, mitte ei tegutsenud näiteks huligaanidest teismelised gaasiballooniga; mis raskendas juhtumi uurimist ja süüdlas(t)e kindlakstegemist ning kuidas kommenteerib kapo levinud versiooni, et vahejuhtum toimus kaitseväe õppuse käigus?

„Paraku oli kohe selge, et sündmuskoht on ilmastikuolude, kaotsi läinud aja ja seal viibinud inimeste tõttu moonutatud ning see tegi uurimise raskemaks,” teatas kaitsepolitseiameti pressiesindaja Jürgen Klemm. „Polnud ka ühtegi tunnistajat, kes oleks plahvatust näinud, kuulnud või üldse tajunud. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, millal täpselt see plahvatus toimus.”

Klemm selgitas, et plahvatanud objekt oli papist, hallist niiskuskindlast teibist ja valgest plastitaolisest materjalist korpuses asunud tõenäoliselt suitsuta püssirohu laeng. Suitsuta püssirohtu (mis ei ole kasutusel ainult kaitseväes) on võimalik plahvatama panna ka ilma erilise sütikuta, näiteks lihtsalt süütenööri või muu tuleimpulsi edasikandja abil. Plahvatuse purustusjõudu arvestades oli kapo esindaja sõnul plahvatanud lõhkeaine võrreldav 100‒400 grammi trotüüliga (TNT).

„Uurimise aega mõjutavad mitu asjaolu, muu hulgas sündmuskohalt saadud informatsioon, kui kiirelt tulevad ekspertiiside vastused jmt,” tõdes Klemm. „Uurisime nii kaua, et selgitada välja kõik, mis võiks aidata jõuda teadmiseni, mis täpselt sündmuskohal juhtus ning kelle osalusel. Uurimise kestuses pole midagi ebatavalist. Ebaharilik on hoopis see, et meil tuleb sedapuhku leppida tõdemusega, et süüteo toimepanija jäi välja selgitamata. Suhtume plahvatuste uurimisse väga tõsiselt ning ka antud juhtumi puhul tegime, mis võimalik.”

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 01/04/2021 10:08:20

Lisa kommentaar