Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Koroona mõju matustele: ärasaatjate arv kahanes ja peielauad jäävad ära

Foto: Pixabay

Pandeemia on igasse valdkonda jälje jätnud, seda paraku ka kadunukeste viimsele teekonnale saatmisele. Leinatalitusel saavad osaleda vaid kõige lähedasemad ning peielauas istumise asemel on mõnel pool saanud kalmistu ääres pirukaid ja muud maitsta.

EELK Urvaste Püha Urbanuse koguduse õpetaja ja Võru praostkonna praost Üllar Salumets ütles, et pandeemia ajal on lahkunute ärasaatmised vähenenud poole võrra.

Tema sõnul on inimesed pandeemia ajal erinevalt käitunud: „Ühed on lasknud lahkunud lähedase tuhastada, et siis normaalsel ajal urnimatus korraldada ja lahkunu mälestuseks koos istutada. Teised, kelle usk ei luba tuhastada, on korraldanud puusärgiga ärasaatmise kirikus, kuhu on tulnud pandeemiat arvestades väga vähe ärasaatjaid ja kõik on kandnud maski.”

Kui ilm on võimaldanud, on ärasaatmine toimunud kalmistul, kus on kirst avatud ning kirikuõpetaja on samas matusekõne pidanud. Õues toimunud talitustel on üksikud maski kandnud.

Peielauda ei ole mitu kuud saanud istuda. Õpetaja Salumetsal oli viimane peielauaga matus veebruari alguses. Üksikud on korraldanud lahkunu mälestuseks piknikulaadse peielaua kalmistu kõrval.

Salumets lausus, et mõnikord on lahkunu lähedased kutsunud kirikuõpetaja ka tuhastamise juurde. Normaalsel ajal aga plaanivad nad urnimatust. Urvaste koguse õpetajat ootab millalgi neli urnimatust.

Salumetsa sõnul on lahkunu lähedased pandeemiast tulenevaid piiranguid mõistnud ega ole nende vastu protestinud. Praost märkis, et kuigi kirikuõpetaja ei saa kellelegi öelda, kuidas matust korraldada, saab ta ärasaatmist nii läbi viia, et leinajate hinge jääks rahu: õpetaja saab leinajatele jagada lohutust, tröösti, hingehoidu ja lootust.

Võru praostkonnas on 11 kogudust. Mullu saadeti praostkonna kirikutest viimsele teele 305 inimest, neist 207 juhul olid kirstumatused. Viimaseid oli enam Põlva, siis Urvaste ja kolmandana Pindi kirikus.

Räpina kandis peielistele pirukat ja muudki
EELK Räpina Miikaeli koguduse õpetaja Urmas Nagel ütles, et koroona ei ole piirkonnas matusetalitusi märkimisväärselt muutnud. „Krematooriumimatuste arv on kergelt tõusnud, kuid need on tõusnud kogu maailmas,” ütles ta.

Mullu sai krematooriumimatuseid korraldada eriolukorra lõppemise järel. Tänavu on olukord teistsugune, sest pandeemia ajal ei kehti eriolukord ja sellest tulenevalt on krematooriumimatuseid teatud piirangutega saanud Tartu krematooriumis korraldada.

Peielisedki ei pea Räpina kandis päris tühja kõhuga koju minema. „Siinkandis pakutakse surnuaias praegugi pirukaid, kringlit ja pits viina ning vahel ka salatit,” sõnas Nagel. Ta lisas, et traditsioonilisi peielaudu pandeemia ajal siiski ei ole.

Õpetaja Nagel ütles, et võrreldes tavaolukorraga on lahkunu saatjaid Räpina ümbruses toimuvatel peietel veerandi võrra vähem, mõnikord võib neid olla paarkümmend või mõni pealegi.

EAÕK Värska Georgiuse koguduse ülempreester Andreas Põld sõnas, et piirkonna inimesed on aru saanud, mida koroonaajal ei ole arukas teha, ja nii nad käituvadki. „Peielisi on varasema 50–60 asemel 10–20 inimest kirikus ning koroonaajal ei puuduta nad lahkunut.”

Ülempreester lisas, et ristimised ja laulatused ära jäänud ei ole, kuid need sündmused toimuvad kirikus ainult kitsas pereringis.

„Räpinas oleme laulatused ja ristimised edasi lükanud suvisele ajale,” ütles Nagel.

Petseri Peetri kogudus üle aasta hooldajaõpetajata
Koroona on valusa jälje jätnud Petseri Peetri kogudusele.

EELK Võru Katariina koguduse õpetaja Andres Mäevere on juba aastaid Petseri Peetri koguduse hooldajaõpetaja. Viimati käis ta Petseris mullu veebruari alguses. „Väga on vaja sinna koguduse asju ajama minna, kuid mind ei ole üle piiri lubatud,” sõnas Mäevere, kes selle aja jooksul ei ole saanud ka matusetalitustele. Mullu lahkus koguduse viimane aktiivne liige Mart Kallas siitilmast, tema ärasaatmisele hooldajaõpetaja paraku ei pääsenud.

Peetri kogudus kohapeal on jäänud väikeseks, sest liikmetest kaks kolmandikku on Eestisse tulnud. Mäevere märkis, et kümmekonnast kohapealsest liikmest enamik on ingerisoomlaste järeltulijad, kelle suhtluskeel on vene keel.

Päris õpetajata kogudus siiski ei ole olnud. Peetri kogudus kuulub ühelt poolt EELK, teiselt poolt aga Euroopa tsentraliseeritud kiriku juurde. Viimasest kuuluvusest tulenevalt on Peetri koguduses mõned korrad käinud Peterburis teeniv saksa luterliku koguduse õpetaja.

Võru Tavand: pandeemia on muutnud lahkunu ärasaatmist
OÜ Võru Tavandi juhataja Natalia Laanejõe sõnul võib pandeemia ajal olla leinasaalis 10–12 kõige lähedasemat leinajat. „Seda muutust oleme kõigile leinajatele selgitanud,” ütles ta.

Leinasaali sisenejad saavad käed desinfitseerida ja kohapealt saab ka kaitsemaski.

Et kõik soovijad siiski saaksid lahkunuga hüvasti jätta, on OÜ Võru Tavand hüvastijätu aega pikendanud selliselt, et esmalt saavad lahkunuga leinasaalis hüvasti jätta tema sõbrad ja tuttavad ning seejärel nad lahkuvad. „Matusetseremooniale jäävad ainult kõige lähedasemad,” sõnas Laanejõe.

Kui leinajad soovivad, sõidab leinarong teel kalmistule ka lahkunu viimase elukoha eest läbi ja teeb lühikese peatuse, olgu selleks siis kortermaja või eramu linnas. Kui lahkunu kodu on maakohas ja lähedased soovivad, toimub tema koduõues hüvastijätt sõpradele-tuttavatele.

Laanejõe sõnul on neid, kes koroonasse surnud, olnud väga vähe. „Sel juhul kasutame lahkunu kordategemiseks kõiki vajalikke kaitsevahendeid,” ütles ta.

Kalmistuvahid: lahkunu saatjaid on kalmistul vähe
Kanepi kalmistuvahi Margus Veskemaa sõnul on pandeemia ajal lahkunul kalmistul vähe saatjaid. „Inimesed on rääkinud, et hiljem saavad lahkunu mälestuseks kokku,” lausus ta.

Kirstumatuseid on vähe ning kirikuõpetajat on lahkunu ärasaatmisel harva näha.

Ta märkis, et leinajad hoiavad kalmistul automaatselt vahemaad. Väikesearvuline orkester on Kanepi kalmistul ka pandeemia ajal lahkunule mänginud, kuid süntesaatoril mängija on lahkunute muldasängitamisel sagedamini kohal.

Vastseliina kalmistuvaht Andres Kunnus sõnas, et kui lahkunu või leinajate tutvusringkonda kuulub mõni puhkpilliorkestri liige, on orkester kalmistul ka pandeemia ajal mänginud. Orkester mängis Vastseliina kalmistul Heino Kostabi muldasängitamisel tänavu märtsi lõpul.

„Süntesaatorit mängitakse siis, kui kohal on kirikuõpetaja,” märkis Kunnus.

Tema tähelepanekute kohaselt on leinajaid matusetalituse ajal kohal vähe ja kõik on maskiga. „Tean, et osa leinajatest on lahkunu mälestuseks ühise istumise edasi lükanud ning urnimatused on suveks lükatud,” rääkis Vastseliina kalmistuvaht. Ta lisas, et pandeemia tema töö sisu muutnud ei ole.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 06/05/2021 09:59:49

Lisa kommentaar