Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Tartul on nüüd oma Rooma ajalugu

Evald Rooma, ligi sajandi vanune mees, seisis oma elulooraamatu „Emajõe ääres kasvanud. Onu Eskimo mälestusi” tutvustusel elegantselt ja säravisilmi saalitäie publiku ees ning tänas kohalolnuid hingeliigutusest kurku nöörivaid pisaraid tõrjudes.

 

“Tartul on nüüd oma Rooma ajalugu,“ kostis mõnusa jutuvestjana teatud ajaloolane Hillar Palamets, kelle enda sulest on ilmunud 12 raamatut.

 

Evald Roomat teatakse kui 1934. aastal Tartus Eskimo jäätise tootmise käima lükkajat. Paljud tartlased ja linna külalised mäletavad jäätisepaviljoni kirjadega Eskimo, mille projekteeris 1930. aastatel Võrumaalt pärit Tartu linnaarhitekt Arnold Matteus.

 

Mitu aastat enne Eesti taasiseseisvumist leidis see oma koha Emajõe kaldal Tartu sadamasilla ja bussijaama vahel. Hiljem eelmise bussijaamahoone nurga juures seisnud jäätisekioskit ja selle juures askeldanud tegusat Roomat, kes taaselustas oma jäätisetootmise äri Elvas, mäletavad tuhanded inimesed.

 

70 tundi lindistusi

 

Evald Rooma, legendaarne Eskimo-onu, on jäänud oma vitaalsusega silma väga paljudele põlvkondadele. Rooma talupoja päritolu vanemad tulid Tartusse Ahja ja Lääniste kandist. „Kodus räägiti tavalist ahja keelt – ma lätsi, ma tulli, kotust. Selline murrak oli sees. Kõik talumehed, kes meil käisid (Tartus poe kaupa toomas ja ostmas –M. E.) rääkisid samuti lõunatartumaa murrakus. Mina kasvasin linnakeelseks. Paar ütlust murrakus on veel meeles,“ kirjeldab 6. juulil 1911. aastal Tartus sündinud Evald Rooma raamatu algosas oma esimese põlve linnameheks saamise lugu.

 

Raadio Sun FM uudistetoimetaja Ago Pärtelpoeg, üks paljudest, kelles äratas huvi Evald Rooma hea ajalooline mälu ja ladus jutustamisviis oma noorusaegsest ärielust, sõdadest ja reisidest, leidis Eesti elulugude talletaja Rutt Hinrikuse abil inimesed, kes lindistasid ja töötlesid Rooma memuaarid koos rohkete fotode ja hoolikalt talletatud dokumentide koopiatega neljaosaliseks mälestusteraamatuks.

 

”Istusin 2007. aasta hilissuvest palju tunde ettevõtliku Evald Rooma hubases kodus Annelinnas. Rooma on haruldaselt töökorras mäluga inimene. Tema vabas jutustamislaadis olid sees meeleolud, rõhuasetused. Nagu filmilindilt jõudsid pildid ruumilistena silme ette. Ta rääkis, nagu asju mäletas. Talle olid abiks fotod kodualbumist ja dokumendid,” rääkis raamatu jaoks Rooma memuaarid lindistanud ja kirja pannud Edakai Simmermann.

 

Raamatu koostamisel oli Simmermannile suureks abiks Rooma abiline Helju Pommer. Kokku sai lindistusi 30, ligi 70 tundi. „Mina räägin kõik nii, nagu oli. Teie pange kirja nii, et kõik jääks viisakaks,” toonitas mälestuste talletajale Rooma, kes juba teismelisena isa poes asjatades sai selgeks eduka äri edenemise ühe kuldse reegli, viisaka suhtlemise.

 

Igal ajastul jalgel

 

Elulooraamatu kaanest kaaneni läbi lugenud ajaloolane Hillar Palamets tõdes, et Rooma on taibukas ja ettevõtlik mees, kes sai noorena omal nahal kogeda ärilisi ebaõnnestumisi ja õnnestumisi. „Rooma on nagu kass, kes kukkus igal ajastul taas jalgele,“ möönis Palamets.

 

Raamatus on palju ruumi Emajõe ääres kasvanud Rooma nooruspäevade kirele paatide ja tehnika vastu. See tipnes noorukieas oma mootorpaadi Udu ehitamisega, millega ta vedas tähtsaid noorsande ja linnahärrasid Emajõele lõbureisidele.

 

„Rooma on mees, kes võttis ette kümme asja, aga 15 viis lõpuni... Andke talle kaasa kolm pudelit Vana Tallinna ja saatke lennukiga paariks päevaks Pihkvasse, ta taastab oma visaduse ja fantastilise kogemuse ja suhtlusega laevaliikluse Tartust Pihkvasse” – see Palametsa lustakas ettepanek tõi saali naerulagina. Palamets tõstis esile veel tõsiasja, et elu paljutahulisust näinud mehe mälestusteraamatus pole ühtegi vihjet nn nabaalusele teemale.

 

“Ühel päeval oli neil (tädi perel – M. E.) vaja suuremat summat, vist uue auto ostmiseks. Korralik auto maksis peaaegu pool miljonit marka. Minu isa käendas laenuvekslit. 1930-ndatel oli krooni väärtuse kukkumine. Paljudel tekkisid raskused, ka tädi perel. Nad ei olnud võimelised oma võlga tasuma, sest auto jaoks oli tehtud laenu, maja peal oli võlg... Ka minu isa ei jõudnud veksleid maksta, pank aga nõudis autolaenuga seotud summasid. Et seda olukorda päästa, tuli isal meie maja ja ettevõte ära müüa ja osta odavam. Isa kaotas viissada tuhat, aga päästis sellega tädi pere varanduse ära,“ on 1930ndate aastate majanduskriis ja selle mõjud Rooma perele püsinud vanahärra mälus tallel.

 

Kümned kõnelejad

 

Haruharva ulatub raamatuesitlusel rääkijate arv kümnetesse nagu Rooma raamatu puhul.

„Evald Rooma visadus oma töödes ja 65 aastat kestnud abielu on heaks eeskujuks tänastele noortele, Rooma on olnud paljude ajaloohetkede tunnistaja Tartus,” nii õnnitles Roomat Tartu abilinnapea Jüri Sasi.

„Ligi 90 aastat töömehepõlve erinevate riigikordade ajal. Tänased ärimehed peaksid õppima elu näinud Roomalt, kuidas rasketel aegadel äritegevuses vastu pidada,“ nentis ärimees Neinar Seli.

 

Vanaautohuvilisena lubas ta, et niipea, kui ERMi uue maja juures saab valmis hoidla vanadele masinatele, pannakse sinna vaatamiseks ka Rooma Eskimo reklaamiga pirukamosse.

 

Heino Jaanus meenutas, kuidas ta üllatuslikult sai Evald Roomalt vana Saureri varuosi. Onuga seotult on palju mälestusi tema ristipojal, teadlasel Agu Laisal.

 

“Head sitkust ja vastupidamist. Palju tänu, et tulite,“ ulatas luikvalges angooravillases sviitris ja mustas ülikonnas Evald Rooma tugeva käepigistusega kõigile saalis olnuile oma armsa mälestusteraamatu.

Raamatu toimetas Jaan Isotamm, korrektuuri tegi Evi Laido, küljenduse ja kujunduse Salme Uustare, kaanekujunduse Katrin Kanter. Raamatu valmimist toetasid Tartu kultuurkapital, Tartu ja Elva linnavalitsus ning AS Balbiino.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08

Lisa kommentaar