Räpina haigla. Foto: FB

Räpina haigla juht Peeter Sibul polnud nõus Räpinast pärit viroloogiaprofessori Irja Lutsari kriitikaga, et sellest väikelinnast peab vaktsineerimiseks naaberlinna Põlvasse sõitma. Sibula sõnul pidurdab vaktsineerimist eeskätt inimeste enda leigus.

Viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles hiljuti Delfile, et nakkusolukord ei ole Eestis veel väga hull, kuid inimeste vaktsineerimisel on siiani üks tõsine kitsaskoht, mis tuleks kõrvaldada enne, kui kolmas laine hoo sisse saab.

Teadusnõukoja juht tunnistas, et kriitikat võiks teha selle kohta, kas kõigile inimestele, ennekõike neile, kes elavad maapiirkondades, on vaktsineerimine ikkagi piisavalt kättesaadav.

„Ma ise olen Räpinast pärit ja minu teada peab minema siit Põlvasse vaktsineerima,“ kirjeldas Lutsar. „Tundes Räpina eluolu, siis minna selliste kuumade ilmadega liinibussiga Põlvasse ja tulla sealt ka liinibussiga tagasi väga kerge ei ole.“

Tema hinnangul tuleks vaktsineerimise eest vastutavatel inimestel mõelda, mida peaks tegema, et see probleem lahendada ja tuua vaktsineerimine ka maainimestele lähemale.

Räpina haigla juhatuse esimees Peeter Sibul ütles LõunaLehele alustuseks, et haiglas alustati vaktsineerimist jaanuaris, kui kaitsepookimine tehti suuremale osale statsionaarosakonna patsientidest ja haiglatöötajatest. Märtsi seisuga oli 99% patsientidest ja töötajatest vaktsineeritud. Lisaks vaktsineeriti Värskast kuni Moosteni kõik sellega nõus olnud haridusasutuste töötajad ning koostöös vallavalitsuse ja haigekassaga ka vaktsineerimisest huvitatud omastehooldajad, eesliinitöötajad (kaupluste kassapidajad, loomapoe spetsialistid, autoteeninduste töötajad, tanklate töötajad jne) ja riskirühma töötajad.

„Hetkeolukord on selline, et 6. juuliks planeeritud vaktsineerimise olime sunnitud lükkama edasi, sest registreerus vaid üks huviline,” sõnas Sibul. Seevastu 1. juulil oli huvilisi: süsti said 40 patsienti. Tuleb arvestada, et ühest ampullist saab teha viis süsti. Kuna lisaks ASile Räpina Haigla vaktsineerivad veel perearstid ja teised haiglad ning nüüd ka vaktsineerimiskeskused, siis võib oletada, et vaktsineerimise vastu suurt huvi omavad on oma süstid saanud. Kuid see ei tähenda, et me oleme vaktsineerimise lõpetanud.”

Sibul märkis, et kui arvestada huvi nappust, vaktsineerimiskeskuste olemasolu ja ka vajadust aidata teisi abivajajaid ehk näiteks teha plaanilisi vastuvõtte, siis tuleb arstidele ja õdedele anda võimalus puhkuseks.

„Et saaksime puhanud töötajatega augustikuu kolmandast nädalast abivajajate vastuvõttu ja ka vaktsineerimise toiminguid jätkata,” põhjendas ta.

„Prognoosime, et mida lähemale 1. september jõuab, seda suuremaks huvi vaktsineerimise vastu läheb,” lisas Räpina haigla juht. „Arvan, et vaja oleks selgemaid sõnumeid, mis võib juhtuda siis, kui me ei vaktsineeri. Tervishoiu seisukohast lähtuvalt on kõige suurem oht selles, kui plaanilised vastuvõtud peatatakse, sest haiglad on koroonahaigeid patsiente täis. Sellele võiksid rohkem mõelda ka inimesed, kes ennast ei vaktsineeri ja võivad sattuda eespool kirjeldatud olukorda, kus vajavad abi, aga ...”

Ning puhkuste kiuste võetakse Räpinaski kohe jälle vaktsiiniampullid välja: juba homme teeb AS Põlva Haigla Räpina haigla hoone teisel korrusel neuroloogiakabinetis kõigi soovijaile vaktsiinisüsti. „Peaasi, et oleks huvilisi!” rõhutas Peeter Sibul. „Jäägem terveks!”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 22/07/2021 10:49:54