Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Koroonapiirangud tekitavad segadust ja pahameelt

Foto: Vidrik Võsoberg

Kagu-Eesti on COVIDi-viiruse leviku poolest kaunis kehvas seisus. Paljud inimesed ja ka teenindusasutused aga peavad valitsuse kehtestatud koroonavastaseid meetmeid ahistavaks ning isegi inimõiguste vastaseks. Kui maskikandmisega suudetakse veel leppida, siis nõudesse esitada näiteks söögikohas vaktsineerimispass suhtutakse sageli kriitiliselt.

Kui vaadata positiivse koroonaproovi andnute hulka, siis näeme, et Võru-, Põlva- ja Valgamaa arvud ületavad pika puuga näiteks Tartu-, Jõgeva- ja Järvamaa omi.

Ka Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu eelmise nädala tulemused näitasid, et kõige rohkem oli viirust Lõuna-Eestist kogutud proovides.

„Seal on nakkus levinud üsna laialdaselt suurematest asulatest ka paljudesse väiksematesse. Võib oodata, et nakatunute arv selles piirkonnas kasvab,“ rääkis uuringu juht, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.

Proovid näitasid, et Tõrvas, Otepääl, Põlvas ja Räpinas oli viirus väga laialdaselt levinud. Võrus ja Kanepis viitasid proovid viiruse laiemale levikule. Värskas, Vastseliinas ja Antslas viirusekandjaid kas polnud või oli neid väga vähe, Valgas oli viirusekandjaid Eesti kontekstis mõõdukalt.

Viroloogiaprofessor Irja Lutsar, kes ise pärit Räpinast, tunnistas hiljuti ERRile, et Kagu-Eesti inimestel on vähem antikehi kui teiste maakondade elanikel.

Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luhti hinnangul on Lõuna-Eestis oodata koroonasse haigestunute arvu suurenemist.

ERR vahendas, et Võrus Lõuna-Eesti haiglas taasavati kaheksakohaline koroonahaigete ravimise osakond ning Põlva haiglas 18-kohaline COVIDi-osakond.

Täiskasvanute vaktsineeritus on Põlvamaal 64, Võrumaal 60 ja Valgamaal 59%. Vaid Ida-Virumaal on vähem inimesi vaktsineeritud ning Põlvamaal süstitute hulk ületab pisut Harjumaa oma.

Uued nõuded: mask ja vaktsineerimistõend
Valitsus kehtestas augusti lõpus uued piirangud, mille kohaselt tuleb COVIDi nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes ruumides (poed, apteegid, pangad jne) kanda maski. Lisaks peavad kõik kliendid või osavõtjad enamikus korraldatud tegevustes esitama tõendi vaktsineerituse, koroona läbipõdemise või varem tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Kontrollitud avalikus ruumis peavad tõendi esitama kõik. See kehtib näiteks sportimisel, huvitegevuses, saunas, spaas, teatris, kinos, muuseumis ning toitlustusettevõttes kohapeal söömisel-joomisel.

Juba 9. augustist kehtis nõue küsida tõendit juhul, kui asutuses on üle 50 inimese. See otsus tekitas juba toona paljudes pahameelt.

„Restorani sisse pääsemiseks tuleb tõendada, et oled terve inimene,” kirjutas üks võrulanna augusti esimeses pooles sotsiaalmeedias. „Haige värk! Pöörasime ukselt tagasi, sest ma ei hakka isegi arutlema COVIDi-nõudeid esitavate ettevõtetega. Minu jutt teiega on lühike. Tundsin ennast diskrimineerituna. Kõigile ettevõtetele, kes selle napaka COVIDi-agendaga kaasa lähevad, ütlen teadmiseks, et ma ei tule teie juurde enam kunagi tagasi – ka mitte siis, kui see COVIDi-agenda täie kupatusega kummuli keeratakse. Minu silmis olete te võrdsed küüditajatega. Lööte napakate nõudmiste ees kulpi ja represseerite inimesi. Edukat äritegevust teile!”

Võru kultuuritöötaja kirjeldas viimaste piirangute jõustumise järel sotsiaalmeedias üht segast juhtumit prillipoes.

„Abikaasa tahab proovida korraks ette uusi prille, mille on eelnevalt e-poest välja valinud. Tahab prille ette panna, aga kui ta peegli ette jõuab, keelab müüja maski eest võtmise,” kirjutas mees. „Kaasa pakub näidata, et tal on vaktsineerimistõend täiesti olemas. Müüja keelab ikka ja vastab, et see ei loe, et teie olete vaktsineeritud, nemad poes pole. Prillid jäidki ostmata ja nüüd tuleb uus pood leida.”

Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner kirjutas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, milliste sõnadega kostitas vaktsineerimata muuseumikülastaja klienditeenindajat, kes keeldus talle piletit müümast. Need olid: „Pistke p..sse endale see muuseum!”

„See, kui näiteks muuseumisse külla tulev inimene arvab, et kui uute reeglite tõttu teda lihtsalt ilma „koroonapassi“ näitamist sisse ei saa lasta, siis annab see õiguse sõimata klienditeenindajat ja karjuda ta peale või saata pimedasse kohta. See ei ole väärikas ega ka õige,” kirjutas Valner. „Nagu ei ole see ka, kui täiskasvanud mehed klienditeenindajaile keelt või rusikat näitavad.”

Söögikohad: küsin, ei küsi, kontrollin, ei kontrolli
„Meie oleme Võrus üks väheseid kohti, kus tõendit kontrollime,” öeldi LõunaLehele eelmisel nädalal ühest Võru toidukohast. „Paljudes teistes vist on suva. Ühes kohvikus oli politsei käinud, neile öeldi: ei, meie ei kontrolli, meie ei tea midagi. Meil on nii, et kui tõendit pole, siis saab õues süüa. Räägitakse, et trahv on muidu 9000. Aga sõimata saame ka iga päev.”

Lõuna-Eesti teenindusasutuses töötav Merle tõi tõendite kontrollimise kohta välja veel ühe nüansi: kui järjekord taga, siis pole teenindajal aega kontrollida, mida ettenäidatud paber või telefoniekraanil näidatav dokument sisaldab. Sisuliselt võib nii läbi minna kelleltki teiselt „laenatud” vaktsineerimistõend, võltsitud tõend või üleüldse suvalise QR-koodiga sirgeldis, mis võiks skannimisel juhatada näiteks kiirtoidurestorani sooduspakkumiste juurde.

LõunaLeht külastas kibedal lõunaajal pisteliselt Võru toidukohti ning sai huvitaval kombel kolme sorti tulemusi. Näiteks oli ühes söögikohas väljas silt valitsuse nõuetega, aga kui teenindajalt sai suisa sildi kõrval seistes küsitud, kas sees söömise soovi korral peab tõendi ka esitama, rehmas too käega ja ütles, et ta usub tõendi olemasolu. Teises kohas puudus silt, ent maskistatud müüjatar kinnitas, et sees söömisel tuleb tõend esitada. Kolmandas ei olnud ei silti ega teenindajal maski ja tõendi näitamise küsimusele vastas nooruke müüjanna, et pole vaja.

Koroonatõendi nõue on kahtlemata ühiskonda lõhestanud. Üha enam on kuulda hinnangut, et see on nende inimeste diskrimineerimine, kes mingil põhjusel end vaktsineerida ei saa või soovi. Seda enam, et ka vaktsineeritud võivad koroonaviirust edasi kanda, haigestuda ja isegi haiglasse sattuda. Leidub ka asutusi, mille juhid on seda meelt, et tõendi järgi ei tohiks inimesi lahterdada.

Nii sai vähemalt veel läinud nädala lõpus Tartus Rüütli tänava Ruuni pubisse sisse koroonatõendit näitamata. Seda kuulutas nii välisuks kui ka omanik erinevates sotsiaalmeedia gruppides.

„Mina isiklikult lihtsalt ei suuda seda küsida, sest see on väga hull diskrimineerimine. Leian, et meil kõigil on õigus elementaarsetele asjadele elus. Hakata vahet tegema selle järgi, kas mul on vaktsiinipass või mitte, see on väga-väga alandav,” ütles Ruuni pubi ja kohviku Armastus omanik Tairi Leis ERRile. Omanik, kes muide pärit Võrust, keelas ka teistel teenindajatel klientidelt koroonapassi nõuda.

Politsei teatas augusti lõpus, et kontrollib avalikes ruumides maskikandmise nõude täitmist. Järelevalvet tehes politseinikud eelkõige vestlevad inimestega ja selgitavad maskikandmise nõuet. Vajadusel pakutakse inimestele ka maski. Kui politseinikel on alust arvata, et inimene rikub seda nõuet teadlikult, on võimalik teha suuline hoiatus ja sõltuvalt rikkumisest alustada ka menetlust. Maskikandmise kohustuse eiramise eest saab politsei määrata trahvi kuni 400 eurot.

Lisaks maskikandmise nõude täitmise kontrollimisele lubas politsei vaadata ka seda, kas meelelahutuskohad ja ürituste korraldajad kontrollivad sissepääsul külastajate nakkusohutust kinnitavaid tõendeid. Nõuete rikkumise korral lasub ettevõtjail vastutus ja on võimalik määrata rahatrahv.

Firma võib saada viiekohalise trahvi
Milline see rahatrahv on – kas tõesti ettevõttele 9000? Ja kui tõsine siin meie kandis vastuseis koroonatõendi küsimisele ning esitamisele on? Kas on tuvastatud ka näilist kontrolli?

„Meelelahutuskohtades ja üritustel kontrollime seda, kas korraldaja kontrollib sissepääsul nakkusohutust kinnitavaid tõendeid,” teatas PPA kriisistaabi juhi abi Tago Trei LõunaLehele. „Senised kontrollid on näidanud, et enamik kontrollib neid tõendeid korrektselt, küll aga on see kontroll olnud erineval tasemel ning paraku on ka ettevõtjaid, kes teevad kontrolli näiliselt. Näiteks küsivad küll tõendi olemasolu kohta, kuid tõendit ennast ei küsi. Kahjuks oleme tuvastanud ka selliseid ettevõtteid, kes seda kontrolli üldse ei tee. Politseini on jõudnud selliste ettevõtete kohta ka infot, nii otse inimestelt endilt kui ka näiteks sotsiaalmeedia kaudu.”

Trei sõnul arutab politsei iga nädal terviseametiga, kus ja millises mahus järelevalvet teha. Seda teeb politsei nii tavapärase töö käigus kui ka vajaduse korral spetsiaalsete kontrollkäikudena. Kui vaja, kaasatakse ka lisapatrulle. Kindlasti kontrollitakse aga neid kohti, mille kohta levib info, et seal võib olla piirangutest kinnipidamisega probleeme.

„Probleemsetes kohtades oleme vestelnud vastutavate inimestega, juhtinud probleemile tähelepanu ja selgitanud kontrolli põhimõtteid,” andis PPA kriisistaabi juhi abi mõista, et esialgu on politsei leebe. „Oluline on mõista, et nakkusohutust kinnitavate tõendite kontrolli peab tagama ettevõte. Rikkumise korral on võimalik ettevõte võtta vastutusele ning selle eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 13 000 eurot. Praegu ei ole me veel ühegi ettevõtte suhtes menetlust alustanud ega rahatrahvi määranud. Piirangute rikkumisest teada saades tuleks sellest teada anda hädaabinumbril 112.“


Kommenteerib terviseameti meediasuhete spetsialist Kirsi Pruudel:

Praegu ühtegi menetlust alustatud pole. Terviseamet koostöös PPAga planeerib reide järgnevateks nädalateks.

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID-tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Tõendite kontrollimiseks on igal tõendil kaks QR-koodi: üks (pisem) viib kontrollimiseks mõeldud veebilehele ja teise (suurema) QR-koodi abil saab kontrollida tõendil olevate andmete õigsust ja autentsust.

Tõendeid saab kontrollida veebilehel kontroll.digilugu.ee oleva QR-koodi skaneerimise rakenduse abil (tavapäraste QR-lugeritega seda teha ei saa).

Lahendus võimaldab hinnata tõendi ehtsust ning vastavust hetkel Eestis kehtivatele nõuetele. Kontrollijale kuvatakse skaneerimisel kolme värvi: roheline (tõend kehtib), oranž (tõendil olev info ei vasta Eestis kehtivatele vaktsineerimis- või läbipõdemistingimustele) ja punane (tõendi tehniline viga, tõend ei kehti). Tõendi kontrollimiseks pole vaja erioskusi, klienditeenidajad saavad sellega hakkama.

Terviseamet teostab vajadusel pistelisi kontrolle. Nende eesmärk pole rikkumiste tuvastamine ja trahvimine, vaid eelkõige ennetustöö, mis kutsub inimesi üles piirangutest kinni pidama. Kui näeme aga pahatahtlikku ja põhjendamatut lugupidamatust kehtivate reeglite vastu, saame loomulikult koheselt sekkuda ja alustada rikkumise osas menetlust. Praeguses olukorras, kus meil on epideemiline levik, on tulemuslikum tegeleda ennetusega, mitte trahvimisega. Ennetusmeetmed ja üleriigilised piirangud on seatud selleks, et piirata viiruse levikut.

Oleme varasemalt koostöös politseiga teostanud sihitatud ühispatrulle, vastavalt sellele, millises valdkonnas näeme kõige enam probleeme. Vajadusel saame seda ka nüüd teha.

Terviseamet kutsub kõiki üles kehtivatest piirangutest kinni pidama ja seda sõltumata sellest, kui väsinud me kriisist oleme. Nakkusohu vastu saab kõige edukamalt võidelda mõistliku ja tervist säästva käitumise, mitte rangete karistuste ja sanktsioonide abil.

Terviseamet hindab iga võimalikku rikkumist eraldiseisvalt ning kui on toimunud rikkumine, võib amet alustada menetlust.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/09/2021 09:21:35

Lisa kommentaar