Otepää gümnaasiumis uuritakse koolivägivalda

Otepääl püütakse tööandjaga tülli läinud kohaliku gümnaasiumi õpetajat Helje Kaskelit kooliga lepitada. Kaskeli poolt teravalt tõstatatud koolivägivalla küsimuses käib uurimine. Omavahel sooviti lepitada ka Kaskeli koolikiusamise ohvriks langenud poega ja tema väidetavaid kiusajaid. Konfliktipuntra lahendamine on aga mitmel põhjusel takerdunud.

Aasta algul saatis Otepää gümnaasiumi (OG) inglise keele õpetaja Helje Kaskel Otepää vallavolikogule kirja, kus süüdistas gümnaasiumi juhtkonda ebakompetentsuses, tagakiusamises, saamatuses ja paljus muus ning palus probleemide lahendamiseks vallajuhtide abi.

Muu hulgas nimetas Kaskel ühe probleemina järgmist: „juhtkonna võimetus taunida ja ennetada koolikiusamist, võimetus efektiivselt tegeleda probleemsete õpilaste kasvatustööga".

Õpetaja pidas silmas mitmeid juhtumeid, mille ohvriks oli langenud tema enda poeg.

Kiusamise lugu sai Kaskeli teatel alguse mullu kevadel, kui Kaskeli ja tema ameeriklasest abikaasa OGs õppivat teismelist poega koolis vahetunni ajal korduvalt vastu käsivarsi peksti ja seejärel näkku löödi. Kaskel näitas LõunaLehele ka pärast vahejuhtumit tehtud fotot, millel selgelt näha peksmisjäljed kätel ja suur verevalum silma piirkonnas.


Enne näkku löömist solvanud peksja ameerika-eesti verd ohvrit ja tema lähedasi ingliskeelsete ebatsensuursete sõnadega.


Tänavu jaanuaris pressinud koolivend peksmisega ähvardades noormehelt raha välja, lisaks peidetud ära tema riideid, loobitud tema kotti põrandale ja peidetud enne tundi ära üks tema vahetusjalanõudest. Varem on ära varastatud noormehe müts – see ilmus juhuslikult välja alles mitu kuud hiljem tugevasti määrdununa. Poissi olevat vähemalt ühel korral ka jalaga löödud ning sunnitud teda koolivenna kotti kandma.


Ema alustas võitlust

Kui tavalised Eesti lapsevanemad löövad sellistel juhtudel tihti käega, märkides, et poistel tuleb ikka kähmlusi ette, siis pikka aega USAs elanud ja muu hulgas ka aastaid Estonia laevahuku uurimise eest võidelnud Helje Kaskel (kes on Estonial hukkunud muusiku Urmas Alendri lesk) tõstis kiusamisjuhtumid teravalt üles. Jaanuaris kooli õppealajuhatajale, direktorile, sotsiaalpedagoogile, psühholoogile, poja klassijuhatajale, Valga maavalitsuse haridusosakonnale ning haridus- ja teadusministeeriumile saadetud kirjas kirjeldas Kaskel põhjalikult juhtumeid ja palus, et kiusamise osas midagi ette võetaks.


Õpilane on viimase nädala jooksul sattunud peaaegu iga päev koolikiusamise ohvriks," väitis Kaskel. „Süstemaatiliselt on ta norimiste, solvamiste ja alandamiste ohver. Olen direktorit ja klassijuhatajat sellest asjade seisust teavitanud, kuid olukorra parandamiseks ei ole midagi ette võetud. Nii on tekkinud olukord, kus soovimatu käitumisega õpilased on hakanud ennast tundma karistamatutena, sest neil lastakse [poja nimi] päevast päeva edasi terroriseerida. [...] jääb niikauaks koolist puuduma, s.t. koduõppele, kuni antud probleemiga on midagi ette võetud."


Kooli direktor Aivo Meema teatas oma vastuskirjas, et juhtumeid on uuritud ning väidetavas raha väljapressimise konfliktis tuvastati kahe õpilase „teatav kokkumäng" Kaskeli poja vastu.


Samas raha väljapressimise väide ei leia otsest kinnitust, kuna pelgalt raha mainimine ei ole veel väljapressimine," kirjutas koolijuht.


Meema teatel on väidetavate kiusajate ja nende vanematega vestelnud nii tema ise, sotsiaalpedagoog kui ka kooli psühholoog. Kaskeli poja kiusamisjuhtumeid on klassijuhataja käsitlenud ja ka klassijuhataja tunnis selgitustööd teinud.


Direktor teatas veel, et kool rakendab kiusamisjuhtude õigeaegseks avastamiseks ja kohe lahenduse leidmiseks kiusamisjuhtumite registreerimise meetodit, milles osalevad klassijuhatajad, aineõpetajad, juhtkond jt kooli töötajad ning kaasõpilased.


Kahjuks peab kool tõdema, et ei õpilane ise kui ohver ega ka Teie lapsevanemana pole nimetatud probleemis abi saamiseks pöördunud sotsiaalpedagoogi ega kooli psühholoogi poole, kuigi viimase juurde on Teid eraldi kutsutud," kirjutas koolijuht Helje Kaskelile.


Seda, et kirjeldatud probleemide tekkimisel tuleks pöörduda kooli psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi poole, märkis vastuskirjas Kaskelile ka Valga maavalitsuse kooliinspektor Reet Järve.


Lapsevanem ise aga kinnitas, et sotsiaalpedagoogi poole on ta pöördunud, konfliktile see aga lahendust ei toonud.


Kool tahab lepitada

Ka temal on vaja mõista omapoolse käitumise tagamaid ja mõju kaasõpilastele, seda enam, et tegu on võõrasse kultuurikonteksti integreerumisega," kirjutas koolidirektor Meema Helje Kaskelile. Anname teada, et asjaosaliste poolte käitumisprobleemide lõplikuks lahendamiseks on vajalik osapoolte lepitamine."


Otepää vallavanem Meelis Mälberg on tutvunud Helje Kaskeli avaldusega ja vestelnud OG direktoriga," teatas vallavalitsus LõunaLehele. Samuti on antud teema olnud arutusel vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjonis. Kirjas mainitud koolikiusamine on väga tõsine probleem. OG on võimalikust koolikiusamise juhtumist teavitanud haridus- ja teadusministeeriumi. Praegu tegeletakse koolis osapoolte lepitamisega, õpetaja Helje Kaskelit on ka teavitatud soovist asuda läbirääkimistesse. Hetkel on aga läbirääkimised seiskunud, kuna õpetaja on haiguslehel."


Kogu konfliktis on aga veel üks seik. Nimelt oli Kaskeli abikaasa üht väidetavatest kiusajatest kohalikus poes kohates naise sõnul korrale kutsunud", mõningate pealtnägijate sõnul aga sakutanud". Juhtunu järel esitas korralekutsutu isa Kaskeli abikaasa peale politseisse avalduse. Kaskel ise on jätkuvalt nördinud ka palgaküsimuste pärast, nimelt olla kool ootamatult vähendanud tema töötasu.


Et aga naise sõnul saaks mingist leppimisest juttu olla vaid siis, kui tema abikaasa vastu esitatud süüdistus tagasi võetaks, ja ka neil päevil viibis Helje Kaskel haiguslehel (ning laps koduõppel), on konfliktipuntra lahendamine pidurdunud, kui mitte seiskunud, ja peatset kõiki osapooli rahuldavat lahendust ilmselt oodata ei ole.


"Olen võtnud advokaadi, et leida konfliktile parim lahendus," teatas Helje Kaskel eile. Ta lisas, et tema lapsed OGs enam edasi ei õpi.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08