Küsitlus

Kas lastetoetusi tuleks tõsta?

Kuni su küla veel elab: Vorstimäe jäi inimtühjaks, Tsilgutajasse tilkus elu tagasi

Mahajäetud majapidamine Võrumaal. Foto: LLi arhiiv

Rahvastikuandmed pole rõõmustavad – isegi Kagu-Eesti maakonnakeskustest on aastaga jälle lahkunud sadu inimesi ning piirkond torkab kaartidel selgelt silma küladega, kus pole ühtegi suitsu. Samas aga leidub õnneks igal ajal inimesi, kes tahavad maale kolida ning inimtühjadesse küladesse jälle eluvaimu sisse puhuda.

Rahvastikuregistri järgi elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 1 340 054 inimest. Aasta varem elas Eestis inimesi 1 339 293.

Õhtulehe analüüsi kohaselt on värskete andmete kohaselt Eestis 66 küla, kus ei ela ühtegi inimest. Inimtühjaks jäi mullu üle riigi seitse küla, neist neli Võrumaal: Muna, Kossa, Saagrimäe ja Vorstimäe. Seitse varem inimtühja küla on aga nüüdseks asustatud, sealhulgas Võrumaal kolm küla: Laossaarõ, Käpa ja Tsilgutaja.

Saagrimäe ja Vorstimäe külades elas veel aasta tagasi mõlemas üks inimene, Horosuu, Laisi ja Muraski olid juba mullu tühjad. Veel on meie kandis tühjad näiteks Kuiandi, Pundi, Kotka, Mahtja, Palo ja Tuulova külad.

Kui koostada pingerida omavalitsustest, kus mullu rahvaarv kõige rohkem kasvas, siis juhib seda Narva linn, aga etteotsa mahuvad ka Pärnu ja Tartu. Kindlasti on Tartu rahvaarv kahanenud linnalähedaste asulate – näiteks Tõrvandi, Ülenurme ja Vahi arvelt.

Võru linn jäi mullu 192, Valga linn (vald) 160 ja Põlva linn (vald) 113 elaniku võrra vaesemaks. Kindlasti läksid ka nendest maakonnakeskustest nii mõnedki lähiümbrusse maale elama.

Võru maakonnas leidus terve hulk külasid, kus rahvaarv aastaga kas näpuotsaga või lausa rohkemgi kasvas. Näiteks Võru valda Loosule on aastaga 13 inimest juurde tulnud, sama valla Nooska külla aga 11. Põlva vallas sai Mõtsküla 11 ja Räpina vallas Kassilaane samuti 11 kodanikku juurde. Valga valla Raavitsa küla elanike arv kasvas 14 ja Otepää valla Neeruti küla 12 inimese võrra.

Võru vallavanem Kalmer Puusepp nentis, et mullusega võrreldes on valla rahvaarv kahanenud 211 inimese võrra. Loosu ja Nooska külade kasvamisele oli tal kaks selgitust.

„Kuna tegemist on linna lähedal asuvate küladega, siis saab eeldada tänapäeva trendidest lähtudes, et inimestele meeldib elada linna lähedal maal,” sõnas vallavanem. „Teisena saab välja tuua ka hajaasustuse programmi, mille eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 22/01/2022 09:06:40

Lisa kommentaar