Küsitlus

Kas lastetoetusi tuleks tõsta?

Elektrišokk: toetuste taotlejad võtavad esialgu hoogu

Foto: Pixabay

Kui musta huumoriga pooleks öelda, siis teevad paljud detsembrikuu eest suure kütte- või elektriarve saanud praegu alles soojendust ehk uurivad omavalitsustest, millised on toetuse saamise šansid. Sotsiaaltöötajatele on uus olukord toonud kaasa ohtralt lisatööd ning arvatavasti on seda lähiaegadel veelgi lisandumas.

Otepää vald hakkas energiakulude hüvitamise taotlusi vastu võtma eelmise nädala esmaspäeval ehk 10. jaanuaril. Valla kommunikatsioonijuhi Monika Otrokova sõnul osutus huvi väga suureks, helistama ja infot küsima asuti aktiivselt kohe. Kaks päeva hiljem oli juba laekunud 40 avaldust, esimeseks füüsiliste taotluste vastuvõtmise päevaks ehk neljapäevaks registreeriti kõik ajad ette ära.

„Tehniliselt pole esitamises midagi keerukat, aga inimestel tekivad erinevad küsimused. Näiteks, kuidas esitada avaldust siis, kui oled väikeettevõtja või FIE,” analüüsis Otrokova kitsaskohti. „Helistavad ka korteriühistute esimehed ja küsivad, kuidas maakütte kuludega toimetada. On ka selliseid küsijaid, kes on sisse kirjutatud mujal, aga elavad meie vallas, ka neid on tulnud nõustada, samuti neid, kellel pole ametlikku üürilepingut.”

Võru maakonna Setomaa vallas tehti e-posti aadress taotluste vastuvõtmiseks reedel, 7. jaanuaril. Esimesed avaldused laekusid kohe nädalavahetusel ning 10. jaanuaril tegi vald sotsiaalosakonna juhataja Maarika Looduse sõnul esimese toetuse väljamakse.

Loodus sõnas, et inimeste huvi toetuste ja sellega seotud info vastu on väga suur. Paljud küll kõhklevad, kas on mõtet taotlust esitada, sotsiaaltöötajad julgustavad aga hädalisi siiski proovima.

„Kõige olulisem selle energiatoetuse juures, millest sõltub, kas taotleja saab või ei saa, on sissetulekute osa,” tõdes sotsiaalosakonna juht. „Minu meelest on selles osas natuke õnnetus või ülekohtuses seisus lastega pered, kelle puhul alla 14-aastastel lastel kehtib sissetuleku koefitsient 0,3. Tubli noor pere, mõlemad vanemad töötavad, püüavad igatpidi, et elu ikka edasi läheks, et oleks raha lastega tegelemiseks, et nad saaksid käia ringides jne. Aga meil oli siin üks juhus, kus ühel kolme lapsega perel läks sissetulek 62 senti üle normi ja programm andis kohe vastuse, et neil pole õigust toetust saada. See koefitsient on laste puhul natuke ebaõiglane. Võib olla väga suur elektriarve, aga kui läheb sissetulek 62 senti üle, siis nii ongi.”

Abistav, ent ka ahistav soojuspump
Loodus tõi välja ka ühe praeguses olukorras kurvaks osutunud positiivse nähtuse: „Näiteks pensionärid, kes elavad oma majas ja kel on kütmisega keeruline. Nad on kas ise või on lapsed muretsenud õhksoojuspumba, et eakatel oleks lihtsam. Et saaks olenevalt ilmast taha lülitada, eakad ei külmu ära ega pea kannatama, lapsed ka ei pea muretsema, et kuidas neil seal on. Mina sotsiaaltöö poole pealt näen, et hästi suurepärane, et inimesed on ise mõelnud, kuidas nad saaksid oma kodus elamist jätkata ... aga kes on õhksoojuspumbaga kütnud, neil on väga suured arved.”

Setomaa valla sotsiaaltöö juht hindas, et üleeilse seisuga oli tehtud kümmekond toetuste väljamakset. Erinevatesse kanalitesse oli laekunud paarkümmend taotlust. Kohapeal alustati taotluste vastuvõttu sel esmaspäeval, 17. jaanuaril.

„Sellist asja ei ole, et massid liiguksid vallamaja poole, aga küsimusi on, kõnesid on palju rohkem,” sõnas ta. „Ja menetlemisega läheb päris pikalt aega, sest hästi palju on nüansse, mida peab järgima. Näiteks arvete pealt kilovattide kättesaamine – mõnede arvete peal on gaasikulu megavatt-tundides, me peame teisendama ja olema hästi tähelepanelikud neid taotlusi menetledes. Lisaks veel need nüansid, et kes kus elab, millised on sissetulekud ... Selle lubatud 20 minutiga inimese peale küll välja ei tule, sest nii palju on küsimärgiga nüansse, mida peab kontrollima. 20 minutiga saab siis hakkama, kui on inimene, kel on ainult elektriarve, pension ainus sissetulek ja paar küsimust.”

Paljud inimesed küsivad: kui palju ma raha tagasi saan? Sellele ei tea sotsiaaltöötajad aga vastust enne, kui kõik keerukad arvutused tehtud ja programmi sisse kantud. Ka näiteks korteriühistud vormistavad oma andmeid erinevalt ning nende raamatupidajatel on Looduse hinnangul praegu samuti palju vaevanägemist, et inimesed ikka oma toetused kätte saaksid.

Taotluste arv tõusuteel
„Ma arvan, et [sotsiaaltöötajate] koormus tõuseb kindlasti,” hindas Maarika Loodus. „Need 20−25 taotlust, mis meil praegu on, see on ainult väike protsent. Arvata on, et kõik pensionärid oma sissetulekute poolest läheksid sinna alla ja on ka neid, kes palgatulu põhjal kvalifitseeruks. Arvame, et neid tuleb järjest juurde. Praegu on alguse teema ja selle ümber on ka palju segadust ja ka kartusi olnud – öeldakse, et see on nii keeruline ja nagunii ei saa midagi. Aga kui on esimesed toetused välja makstud ja on kuulda, et ikka saab, siis usun, et inimesed muutuvad julgemaks ja esitavad rohkem taotlusi. Sest arved, mida ma näinud olen, on ikka väga suured.”

Kindlasti lisab toetuste taotlusi juurde ka see, et paljud vanainimesed, kel palutud võimaluse korral taotlus e-postiga saata, ei ole selleks suutelised, kuid nad hakkavad otsima last või lapselast, kes aitaks dokumendid arvutis ära vormistada. Loodusel endalgi on selliseid avaldusi õhus juba oma viis tükki.

Põlvas ja Võrus esitatud kümneid taotlusi
„Põlva vallas võtavad paberkandjal taotlusi piirkondades vastu raamatukogud, Põlvas saab taotlusi esitada lisaks raamatukogule ka kultuurikeskuse majas. Taotlusi saab saata ka e-postiga. Esimesel päeval laekus 76 taotlust, neist 69 esitati e-posti aadressile,” edastas esmaspäeval taotluste vastuvõttu alustanud valla avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa.

Eesmaa märkis teisipäeval, et esialgu on paberkandjal taotlusi esitatud vähe, inimesed pigem soovivad nõustamist ja tahavad teada, kas nemad ka saavad taotleda. Vanematel inimestel ei ole tihtilugu kaasas arveldusarve numbrit.
Kõige rohkem küsitakse valla esindaja sõnul, et milliseid dokumente on vaja ja kuidas oma sissetulekuid tõestada.

„Sotsiaalosakonna töökoormus tõuseb vastuvõetavate taotluste menetlemise võrra. Praegu suurt tungi taotluste esitamisele ei ole ja saadakse hakkama,” sõnas ta.

„Kokku on üle kontrollitud 67 taotlust ning menetlemisel taotlusi on ca 30 ringis,” edastas teisipäeva õhtupoolikul Marianne Mett Võru linnavalitsusest – kus samuti algas taotluste vastuvõtt esmaspäeval. „Taotlusi tuleb pidevalt juurde. Segadust on omajagu olnud, aga üldiselt võib öelda, et töökorralduslikult laabub.”

Meti sõnul on meili teel tulnud taotlused enamasti puudustega: ei näidata ära sissetulekuid, lapsed ja teised leibkonna liikmed jäetakse märkimata. Tähelepanuta jääb sageli ka ka eluruumi kasutamise õiguslik alus. See on aga oluline, sest kui tegemist ei ole omanikuga, on vaja juurde üüri- või kasutuslepingut.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/01/2022 21:53:05

Lisa kommentaar