Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Maakoolid taas löögi all? Ministeerium tahab noored varakult linna haridusejahile saata

Värska gümnaasium.

Haridus- ja teadusministeerium on valmis maksma koolivõrgu korrastamise tähe all omavalitsustele 1152 eurot „pearaha” gümnaasiuminoore kohta. Seda tingimusel, et vallad panevad oma koolide väiksemad gümnaasiumiosad – maapiirkondades seega sisuliselt kõik – kinni. Kagu-Eesti maagümnaasiumite pidajad leiavad, et see pole hea mõte.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) teatas sel kuul, et eraldab ühekordse toetusena lisaraha kõigile neile omavalitsustele, kes otsustavad hiljemalt selle aasta märtsi lõpuks ühe või mitme munitsipaalkooli tegevuse ümberkorraldamiseks lõpetada olemasolevates koolides õppe andmise gümnaasiumiastmes.

HTMi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsleri Liina Põllu sõnul on toetuse andmise eesmärk motiveerida omavalitsusi tegelema aktiivselt oma haridusvõrgu korrastamisega. „Riik on haridusvaldkonna arengukava järgi võtmas järjest suuremat rolli keskhariduse õppekohtade pakkumisel, luues kõigisse piirkondadesse riigigümnaasiume,” selgitas Põld. „Toetus on mõeldud eelkõige neile omavalitsustele, kus on gümnaasiumid, milles õpib praegu alla 100 õpilase. Pakume toetust, et kohalikud omavalitsused saaksid oma koolivõrku analüüsida ja kavandada ümberkorraldusi.”

Liina Põld selgitas, et munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise üks eesmärke on selge vastutuse jagunemine kohalike omavalitsuste ja riigi vahel. Kvaliteetse keskhariduse võimaldamiseks luuakse riigigümnaasiumid, kus saab õpilastele pakkuda suuremat valikut õppesuundade vahel, kindlustada tugev ainealane õpe ja tagada õpetajatele täiskoormusega töökohad.
Koolivõrgu korrastamise toetus jaguneb munitsipaalkooli pidajate vahel vastavalt õpilaste arvule. Toetussumma arvutatakse hariduse infosüsteemi kantud ümberkorraldatava kooli või koolide gümnaasiumiastme õpilaste arvu järgi 10. novembri 2021 seisuga. Iga õpilase kohta on arvestatud 1152 eurot. Toetusmeetme kogumaht on 600 000 eurot.

Toetuse saamiseks tuleb esitada sooviavaldus hiljemalt 30. aprilliks.

Vallavanem: maksaksime raha koondamistasudeks, ja edasi?
Eestis on 44 kohaliku omavalitsuse kooli, kus gümnaasiumiosas HTMi arusaama kohaselt õpilasi liiga vähe. 30 gümnaasiumiastme õpilasega Värska gümnaasiumi puhul teeniks Setomaa vald riigi „präänikut” vastu võttes 34 560 eurot. Vallavanem Raul Kudre sõnul pole gümnaasiumiosa sulgemine kuidagi päevakorras.

„Kas see siinne kogukond, kes on arvestanud, et lapsed saavad siin ka gümnaasiumihariduse, on selleks valmis?” tõstis ta ühe vastuväite esile. „Teine asi on see, et meie jaoks on riigigümnaasiumid [Põlva ja Võru] 40 ja 50 kilomeetrit eemal. Me viiksime enda noored, kes just hakkavad kogukonnas aktiivsust näitama, piirkonnast välja. Minu meelest oleks see ülihalb otsus.”

„Ja siis veel meie eriline kultuuripiirkond – seto keel ja kultuur ja nende edasikandmine,” jätkas ta. „Seda ei saa õpetada, selle sees peab elama ja seda tunnetama. Gümnaasiumiõpilased just hakkavad ise mõtlema selle üle ja saama aru neist asjadest. Nemad saavad selle tunnetuse külge.”

Vallavanem tõi näiteks kohalikud õpilasfirmad, kes enamasti loovad tooteid või võtavad nimesid, mis on otseselt seotud seto keele ja kultuuriga. Mujal õppides oleksid noored märksa enam tavapärases Eesti kultuuriruumis ja ilmselt rohkem sellest mõjutatud.

„Ja veel üks suur ala on muusika, seto leelo ja kõik see. Ma olen küll mitu korda seda näidet juba toonud, aga toon veel: ansambel Zetod ja Jalmar Vabarna. Nemad harrastasid 9. klassini sporti ja poisikeste tempe, aga gümnaasiumiosas panid bändi kokku, hakkasid tegema sihipäraselt seto rokki ja alustasid oma muusikukarjääri,” märkis Kudre. „Tunnetus tuli ikka siit. Seda ei saa Tallinnast ja Põlvas või Võrus ei saa seto asja selliselt teha. Need on meie jaoks ülitähtsad asjad, miks me ei kaalu gümnaasiumi kinnipanekut.”

Vallavanem Kudre vastas HTMi seisukohale, et esimese astme, põhikooli ja gümnaasiumi õpetajad peaksid olema eri profiiliga ning väiksemas gümnaasiumis ei jagu vanima astme õpetajatele piisavalt töökoormust, et Värska gümnaasiumi puhul see ei kehti. Nii mõndagi ainet – näiteks kasvõi keeli – saab gümnaasiumipedagoog õpetada ka madalamates kooliastmetes. Hoopiski väiksemates põhikoolides on märksa raskem pakkuda õpetajale täiskoormust. Nii on ka näiteks Mikitamäe ja Meremäe põhikooli raskem õpetajaid leida kui „tummisemasse” Värska gümnaasiumisse.

„Ja siis kokkuvõtteks: see raha, mida lubatakse, on 1100 eurot õpilase peale. Me saame 30 000, ja mis me selle rahaga teeme?” küsis vallavanem. „Maksame õpetajatele koondamistasu, siis on nad läinud, tulumaks vallast läinud ja ongi nii.”

Raul Kudre tõi välja, et seni on HTMi sõnum kõlanud nii, et omavalitsused saavad koolide suhtes vabatahtlikult otsustada. Kudre nentis, et riik saab tegelikult ka muuta rahastamisvalemit ehk hakata omavalitsusi „pooma” gümnaasiumiõpetajate palgarahaga. Ta lootis, et seda teed siiski ei minda, sest tegelikult maksab Setomaa vald praegugi omalt poolt õpetajatele palgaraha umbes 30 000 eurot aastas peale.

„Eesti on mitmekesine riik, mitmekesiste tugevustega,” sõnas Setomaa vallavanem. „Miks me ei võiks siis ka neid mitmekesiseid koole ja tegevusi ka siin väheste õpilastega maapiirkonnas mingite tegevustega toetada ja hoopis neile hoogu anda. Kui teeksime mingi analüüsi, vaataksime eksamite tulemusi, sisseastumist kõrgkoolidesse, seda, mis on noortest viie või kümne aasta pärast saanud – siis ma olen kindel, et meie koolist saavad noored elus hakkama saamiseks hea hariduse ja nad pole kindlasti keskmisest vähem edukad.”

„Koolivõrgu korrastamisest ei saa siin juttugi olla”
Ka Antsla kooli gümnaasiumiosas on LõunaLehe teada HTMi toetuskriteeriumitele vastavalt alla saja õppuri. Kuidas suhtub sealne vald HTMi ettepanekusse saada koolivõrgu korrastamise tähe all raha gümnaasiumi sulgemise eest?

„Selle järgi ei jääks Kagu-Eestisse ühtegi gümnaasiumit peale riigigümnaasiumite Võrus, Valgas ja Põlvas – ja võib-olla Parksepa keskkool,” nentis vallavanem Avo Kirsbaum. „Antsla gümnaasiumis õpib 321 õpilast, kellest keskastmes 56 õpilast, mis teeb keskmiselt gümnaasiumiastmes 19 õpilast ühes klassis. See on täiesti normaalne klassikomplekti suurus. Õpilaste arv on viimastel aastatel olnud kasvutrendis. Noortel peab olema võimalus oma kodukohas koolis käia. Koolivõrgu korrastamisest ei saa siin juttugi olla.”

Võru vallavanem Kalmer Puusepp nentis, et ministeeriumi kriteeriumite alla käib Vastseliina gümnaasium, kus õpib 42 õpilast. „Oleme siiani lähtunud meie kogukonna soovidest ja vajadustest ning seega pole Võru vallal teemaks olnud gümnaasiumiosade sulgemine,” sõnas ta. „Samas olen arvamusel, et kõnealune teema tuleks ka Võru vallas läbi arutada ja kujundada seisukoht. Kõik riiklikud toetused on Võru vallale teretulnud.”


Sotsid pärivad haridusvõrgu tuleviku kohta aru

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa teatel on haridus- ja teadusministeeriumi plaan koolivõrgu korrastamise sildi all gümmaasiumiklasside sulgemine maapiirkondades vale ja süvendab ääremaastumist. Tema hinnangul lämmatab ministeeriumite Exceli-põhine juhtimine süstemaatiliselt maapiirkondi.

„Olen nõus ministeeriumiga selles, et kõiki gümnaasiume maapiirkondades enam pidada ei saa,” teatas ta. „Ministeerium on aga ära unustanud regionaalarengu perspektiivi ja tegemata jätnud koolide sulgemise mõjuanalüüsi. Enne koolide sulgemist peaks ministeerium proovima leida koolidele uusi funktsioone, mis toetaks piirkondlikku arengut. Näiteks täiskasvanu hariduse toomine inimestele lähemale üldhariduskoolide võrgustiku kaudu.”

„Mõistlik oleks koolivõrku planeerida koostöös omavalitsustega, mitte ainult rahastusmudeliga sundides ja ühekordse toetusrahaga meelitades,“ lisas Läänemets.

Sotsiaaldemokraadid teatasid sel nädalal veel, et ootavad riigihalduse ministrit Jaak Aabi riigikogu ette andma aru seoses valitsuse plaanidega, mis viivad paljude maagümnaasiumide ja -põhikoolide sulgemiseni.

Arupärimise üle andnud Jaak Juske väitel on valitsus haridusstrateegia 2021‒2035 alusel tegemas Eesti koolivõrku puudutavaid otsuseid, mis on väga suure regionaalse mõjuga. „Mõni päev tagasi saime teada, et valitsus maksab rahalist toetust neile omavalitsustele, kes on valmis sulgema oma koolis vähem kui 100 õpilasega gümnaasiumiosa. Samuti loobutakse kodulähedase põhikooli põhimõttest ning haridus- ja teadusminister on meedias avaldanud arvamust, et kolmanda kooliastme sulgemine võiks puudutada 100 põhikooli, kus kolmandas kooliastmes käib alla 30 õpilase,“ märkis Juske. „Need otsused viivad regionaalse ebavõrdsuse märgatava suurendamiseni ning ohustavad piirkondade kultuurilist omapära ja elujõudu. Samuti satuvad surve alla need omavalitsused, kes soovivad gümnaasiumi- või põhikooliosa säilitada.“

Paljud väikesed maagümnaasiumid ja -põhikoolid täidavad olulist rolli kohaliku kultuuri edendamisel, märkis Juske ja tõi näiteks Värska gümnaasiumi Setomaa vallas. Ministril tuleb tema sõnul öelda, millist mõju avaldaks seto omanäolise kultuuri säilimisele see, kui Värskas pandaks mõni kooliaste kinni.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/01/2022 12:03:05

Lisa kommentaar