Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

KELDRITÜLI KIRED EI VAIBU: ehitustegevus tõi sõnasõja ja politsei

Pildil Maarika vaatamas, kuidas sisuliselt tema ukse all laotakse tema hinnangul ebaseadusliku keldri sissepääsu suureks ja vägevaks. Foto: LL

Lugu sellest, kuidas ajakirjanik sattus eelmises LõunaLehes kajastatud keldritüli sündmuspaika vaatama minnes otse keset tormilist sõnasõda ja keevaid emotsioone. Järgnevast saab teada, et Eestimaal võib teinekord kohata lausa ladinaameerikalikku temperamenti ning kirglikke vaidlusi põhjustada üks tilluke keldriauk.

Läinud nädalal ilmus LõunaLehes lugu „Tüli voodialuse keldriaugu pärast mürgitab naabrite suhteid ja võtab maanaiselt eluisu”. Lehetegijaile tundus, et kui samas pisikeses kortermajas on käinud erinevatel aegadel kohal nii televisioon kui ka kaks ajalehte, siis ehk leitakse avalikkuse tähelepanu alla sattununa kompromiss, kired vaibuvad ja korteriühistu elu võib teatud mööndustega rahus edasi minna.

Paraku võttis kunagine Maaritsa kolhoosi esimees ja hilisem poliitik Toomas Paur ajalehega sel esmaspäeval taas ühendust. Ta teatas, et Räpina laadal olla kiidetud lugu ja selle selget sõnumit. Küll oldud pettunud, et konflikti osalisi õiget nime pidi ei nimetatud.

„Need korteriühistu prouad jätkavad Maarika* kottimist, vahepeal urgitsesid augu suuremaks ja täna tellisid betooni kohale. Gleeri (Pauri abikaasa, Maarika sõber ja konflikti lahendada püüdnud inimene – toim) läks ka kohale, töömees tahtis Maarikale kallale tulla,” teatas Toomas Paur konflikti eskaleerumisest. Tema teatest selgus ka, et politseigi oli juba sellel päeval välja kutsutud.

Teel Tartust Võrru otsustas LõunaLehe ajakirjanik korraks lihtsalt sündmuskohalt läbi sõita, püüdmaks pildile, kuidas need betoonitööd seal välja näevad, kuid sattus otse tormilise sõnasõja epitsentrisse.

Pinged olid haripunktis, maja juures askeldasid kaks töömeest, üks ehitas vaidlusalusele voodialusele minikeldrile vägevat maakividest sissepääsu, teine tegi ühe konfliktipoole korteris pottsepatöid. Samal ajal „turvasid” kaks majaelanikku aeg-ajalt sõimlevat keldriehitajat, väidetavalt kiusatavale Maarikale oli moraalseks toeks tulnud Gleeri Paur.

Juba kaks korda olevat sel päeval kohal käinud politsei, samuti käinud maja juures Kanepi valla ehitusnõunik. Nii et sündmuste ahel nagu mõnes lahingus.

Sõda seal käiski. Sõnasõda – ja veel milline!

***

Maarika ja Gleeri Paur: „Politsei ütleb, et ma takistan nende tööd. See on hullumaja, mis siin praegu toimub. Vaadake, ma ei saa õieti enam oma koduuksestki sisse, ehitus käib ju otse minu ukse ees. Needsamad, kes kolm aastat tagasi siia majja tulid, nemad nüüd ehitavad kapitaalset sissepääsu siia keldriauku. Siis kui nemad tulid, siis see terror hakkas pihta. Täiesti omavoliliselt ehitavad seda sissekäiku siia, ehitusluba ei ole absoluutselt ja majal projekti ka ei ole.”
Maarika: „Mina läksin siit 20 aastat tagasi ära, mitte keegi ei kasutanud seda keldriaugukest vahepeal, ja nüüd äkki on vaja seda kasutama hakata.”
Gleeri Paur: „Kui raha oleks, ma laseks siia kohe koorma betooni tuua, et see ebaseaduslik auk siin likvideerida.”

Kulub täpselt minut ja 20 sekundit, kui juba tormab kohale majaelanik Peeter koos särtsaka elukaaslase Pillega – konflikti teine pool.

Peeter: „Jõudu, kas ehituskäsi tuli siia juurde?”
Ajakirjanik (jõudmata end veel tutvustada): „Tulin lihtsalt vaatama, et mis siin toimub, siin inimene väidab, et ehituseks mingit luba pole.”
Pille: „Toon viimase ajalehe vä?”
Peeter: „Ei ole mingit ajalehte vaja, siin ju käisid kõik inimesed. Politsei käis, vald käis. Kolm ja pool tundi käis see trall ja öeldi, et anna minna. See on meil ju ühisvara siin.”
Gleeri: „Enne tehakse ikka paberid korda, kui midagi ümber ehitada saab.”
Peeter: „Kõik, mis siin on, on ühistu oma, see kelder, see maja.”

Ajakirjanik püüab küsida, et kui keldrile ehitatav sissepääs jääb otse ukse ette ja takistab sissepääsu, siis võib ju probleem olla küll.

Peeter (ajakirjanikule): „Oot, mis sa oled mingeid tablette võtnud või?”
Gleeri: „Tema kahtlustab alati. Kui mina tulin siia, siis ta arvas, et ma olen purjus.”
Pille: „Aga mulle ütlesite, et ma ei ole maja elanik, et ma olen siin kõhualune.”
Gleeri: „Iga naine on oma mehe kõhualune. Ja mis sa üldse siia ronid, sa ei ole selle maja elanik, sul sissekirjutust pole.”
Pille: „Mina elan siin majas, aga kes sina oled üldse ja mis sa siin teed?”

Algab vaidlus selle üle, kas keegi tahtis kellelegi otsa sõita või mitte.

Peeter Gleerile: „Kes sa üldse oled ja mis sa siin teed?”
Gleeri: „Kes sina ise üldse oled ja mis sa teise ukse all teed? Kuidas teie saate endale uhke rõdu ehitada, kõrvalmaja, parkla, aga Maarika ei tohi oma ukse juures midagi teha?”
Peeter: „Tule vaata, meil on selle veranda all vana trepp olemas, me pole midagi ehitanud.”
Gleeri: „Ma tean küll, ma olin juba kolhoosiajal siin ja käisin, ma tean, mis siin oli ja mida siin ei olnud.”
Peeter ja Pille: „Praegu ei ole enam kolhoosiaeg, praegu on Eesti vabariik juba 30 aastat.”
Gleeri: „Kui Maarika ka käiks teie õue peal, kui teie tema ukse ette ronite ...”
Pille: „Aga Mustamäel on nii ...”
Gleeri: „No mis Mustamäe siia puutub, meil on siin küla ...”
Peeter: „Aga Maaritsas on ka ju niimoodi.”
Gleeri: „Maaritsas on sul ka ilus ja suur keller, mine kasuta seda, mis sa pead teise voodi alla ubrikusse pugema. Ja kui Maarika tegi ukse lahti, siis see (viitab Pillele – JK) kukkus kohe mordasse.”
Peeter: „Asi on selles, et meilt tahetakse kaaperdada ühiskeldrit, selles on küsimus.”
Gleeri: „Mis sa tahad seda nelja ruutmeetrit, majal on ju suur maakelder olemas.”
Pille: „Nagu ühiskoridor, ühispööning, nii on ka ühiskelder.”

Teineteisest ülerääkimise käigus selgub, et ühistu loodi aastal 2019, ning kõlab, et Maarika tegi akna asemele ukse juba siis, kui oli ühistu loodud, aga vastalised majaelanikud tegid oma rõdu ja muu enne ühistu loomist.

Gleeri: „Maarikal on paberid olemas ja kõik seaduslik, aga teil ei ole.”
Peeter (ajakirjaniku poole pöördudes): „Oot, aga selgitage, mis eriala inimene te olete, kas samasugune kelm nagu need siin, kes ühistu vastu töötab või ...”

Lõpuks tekib ajakirjanikul võimalus ennast tutvustada ja oma tuleku eesmärki valgustada.

Peeter ja Pille: „Tulge ühistu koosolekule, meil on materjali selliste pakkidena. Saate ühe loo kirjutada. Meil on linte ja salvestisi lõpmatuseni. Te saate väga hea loo.”
Ajakirjanik: „Lihtsalt kõrvalt vaadates tundub, et kui igaühel on oma külg sissepääsuga, et miks siis igaüks ei võiks oma ukse ees endale soodsalt asju kujundada.”
Pille: „Võibki olla. Tehku varikatus selline või teistsugune.”
Gleeri: „Aga mis te ronite siis teise akna alla siin asjatama ja ehitama.”
Peeter ja Pille: „Me ju teeme keldrit korda. Siia tuleb sisse viis boksi.”
Ajakirjanik: „Et siis kuue ruutmeetri peale tuleb viis keldriboksi? Ja mahub veel ringi ka keerama?”
Peeter: „Jaa, muidugi, igale ühele ruutmeeter ja mahub veel ringi ka keerama.”
Ajakirjanik: „Aga väideti, et siin on ju suur ilus maakelder ka olemas.”
Peeter: „Okei, anname selle ilusa keldri sada protsenti Maarikale. Ühistu koosolek ja oleks asi otsustatud.”

Seejärel läheb vaidluseks, kes kui palju on keldrist sodi välja vedanud ja kes sinna on sodi hoopis juurde loopinud.

Gleeri: „Aga miks te siis maid ära ei jaga, jagage siis maja krunt osadeks ja igaüks hoolitseb oma osa eest. Sinul on kõik kasvuhooned, sinul on kõik asjad, aga Maarika ei tohi nüüd midagi teha. Te terroriseerite teda juba kolm aastat. Enne teie tulekut ei olnud siin majas ühtegi häda.”
Peeter ja Pille: „Me ütleme täpselt samamoodi, kolm aastat on juba see jama käinud. Politsei ju käis täna siin ja soovis meile ainult jõudu ja edu.”

Nüüd virutab kellu nurka ühistu poolt maakivimüüri laduma palgatud töömees ja teeb suu lahti.

Töömees: „Maarika terroriseeris mind kah!”
Gleeri: „Sina teenid seda jumalat, kes sulle raha maksab.”

Peeter ja Pille viivad jutu Maarika ja tema minevikusuhete peale. Et no vaadake, milline inimene ta kogu aeg on olnud. Väidetakse ka, et ta isegi ei ela kõnealuses majas, sel aastal olla siin vaid kolm korda ööbinud.

Gleeri: „Ta ei saagi siin ju elada, kui te teda kogu aeg terroriseerite!”
Peeter: „Inimesed kardavad teda, mina sain isegi kriminaalasja. Ta mõtleb kõik lood ise välja.”
Gleeri: „No mis te ometi valetate, kuidas ta neid lugusid välja mõtleb.”

Pille räägib vahepeal, et päästeteenistus nõudnud Maarika ukse kõrvale turvapiiret, et ta keldriauku sisse ei kukuks. Gleeri leiab, et turvapiirdest ei saa juttu olla, sest Maarika tahab samuti terrassi nagu naabridki. Pille tahab taas teada, kes Gleeri selline on ning miks ta käib siin tüli norimas. Vahepeal tuppa läinud, ent kõike pealt kuulnud Maarika avab ukse ja elab oma emotsioonid välja.

Maarika (Pillele): „Sa vana nõid, kas sa jätad ükskord selle valetamise järgi või?! Käi p..., vana valetaja selline!”
Peeter ja Pille (ajakirjaniku poole käsi laiutades): „No vot, see on meil selline vestlus.”
Pille (konflikti selgitades): „Neil on kinnisidee koridor-trepikoda siia välja ehitada, aga me kõik oleme sellele vastu. Kõik on endale trepikojad sisse ehitanud, lubame ainult varikatust nagu teistel. Tal tegelikult teiselt poolt on kena sissepääs oma korterisse, korralik koridor. Aga talle see ei sobinud, nüüd tahab väljastpoolt teha oma koridori.”
Maarika: „Sa, nõid, võid muinasjutuvestjaks minna.”
Peeter (ajakirjanikule): „Selline ongi meil vestlus. Tavaliselt ta tapab ennast ära, poob üles, selline ta on, kui on meie koosolek.”

***

Peeter ja Pille: „Me peame siin kõrval istuma, sest ta muidu kohe ründab töömeest.”
Pille (töömehele): „Onju, sa võtsid tal labida käest ära, kui ta tahtis Peetrile vastu pead vändata?”
Maarika: „Ära valeta, eelmine aasta tegin oma akna all käsitööd, kui tulid kallale ja lõid mul näo veriseks.”
Pille: „Sina peksid minu jalad katki. Mina tegin siin tööd, kui hoopis sina mind ründasid.”

Pille teeb ettepaneku, et korraldataks korteriühistu koosolek, kus osaleks ka ajakirjanik.

Maarika: „Mina enam ühistu koosolekule ei tule, minu sõna ei maksa seal mitte midagi. Mina ei võta enne ühistu koosolekust osa, kui asjad on lahenenud nii nagu vaja ... Ma teen truubi valmis ja lähen siit minema, ma ei saa ju siin üldse elada! Ma tahaks ka siin rahus elada, teil on seal terve bardakk ehitatud, mina ei tohi seda teha ja toda ei tohi teha. Küll jääb mu õhksoojuspump ette, mu roosid jäävad ette ...”
Pille: „No mis sa seletad, meil oli vaja majast kallet eemale teha, lootsime, et tuled võtad ise oma lilled ära.”
Maarika: „Mina, kes ma olen siin majas korteri omanik, ei saa mitte midagi teha. Vaadake, mis te kõik olete siin ise endale ära ehitanud, aga mina ei tohi midagi. Näidake, kus teil on luba, et te üldse tohtisite seda kõike ehitada oma ukse ette, mis olete teinud!”
Pille (püüdes lepitust otsida): „Miks me ei võiks sõbralikult läbi saada?”
Maarika: „Ma olen mitu korda üritanud, aga ei ole ju võimalik. Teen truubi valmis ja lähen jälle minema. Ma ei saa siin elada, kui mulle tuleb keegi külla, siis te jooksete kohe terrassi peale ja hakkate pildistama, et kes siin käivad.”
Pille: „Ma pildistan ainult siis, kui keegi tuleb ja vandaalitseb. Saame sõbralikult läbi, miks sa ei saa siin siis elada.”

Tekib vaidlus muruniitmise üle. Maarika ütleb, et tema niidab oma territooriumi isikliku niidukiga ega pea maksma korteriühistule traktoriga niitmise eest. Veel ütleb ta, et ei saa majas enne elama hakata, kui seal ükskord rahu majja tuleb. Vaieldakse selle üle, kas Maarika on või pole saanud midagi ehitada; kuidas on ikka lood Maarika uksega jne. Räägitakse ka ukrainlastest, lõpuks jõuab jutt jälle keldriteemale.

Pille: „Ja siiamaani oli kelder hukas ja nüüd, kui me tahtsime seda korda teha, siis ...”
Maarika: „Davai, teeme niimoodi, et seadustame selle keldri, selle jaoks on vaja sajaprotsendilist nõusolekut maja koosolekul. Teeme projekti, teeme auditi. Seadustame. Meil ei ole ühtegi paberit, et see auk siin on üldse kelder. Juriidika järgi käib siin tegevus ebaseaduslikult. Jurist, päästeamet, ühistuliit – kõik seda räägivad. Aga ehitusnõunik on meil vallas tropp, kes ei suuda oma tööd teha.”
Pille: „No mida me seadustame, et kelder on olemas või. Me kaitseme seda lagunemise eest. Sa võid selle endale saada, kui sa tahad.”

Peaaegu viisakaks muutunud vestlus ägeneb taas.

Maarika (Pillele): „Ma olen sulle kaks korda öelnud, et tule, räägime.”
Pille: „Aga peale seda, kui sa mind ründasid, ma ei taha enam sinuga rääkida.”
Maarika: „Mina ründasin sind?! Ma istusin akna all ja sa tulid mulle kallale ja lõid mul huule veriseks.”
Pille: „Mina sind ei löönud, sa ise vigastad ennast.”

Vahepeal suundub vastaspoole teravik Maarikat kaitsva Gleeri vastu. Tema peale ähvardatakse valetamise pärast kaevata Keskerakonna aukohtule. Gleeri aga ütleb, et tema teeb vastaspoolele viimase hoiatuse – kui veel Maarikale peaks kallale mindama ... Peeter selgitab, kuidas ta pidi tema vastu algatatud kriminaalasja pärast käima politseis seletusi andmas. Peetri kinnitusel aga hüppas Maarika ise kõigi nähes keldriauku, teeseldes, nagu teda oleks rünnatud. Ta kirjeldab, kuidas ehitusnõunik samal päeval majaelanikele selgeks tegi, kuidas nad käituma peavad. Veel kiidab Peeter politsei operatiivsust sama päeva väljakutsetel.

Vestlusringi jõuab veel üks majaelanikust naine, viisakas, teistest vaoshoituma kõnepruugiga. Ülemise korruse elanik kinnitab, et kelder on siin kogu aeg olnud – üle 40 aasta, mis tema selles majas on elanud.

Gleeri: „Aga kui mina elaks siin, siis ma paneks selle augu lihtsalt kinni. See on kuus ruutu, mis on täpselt tema voodi all, see pole ju mingi kelder.”
Ülanaaber: „Aga mis probleem siis nüüd siin üldse on? Keldrit tehakse ju korda, milles on probleem?”
Peeter: „Me ju renoveerime.”
Gleeri: „Aga enne kui renoveerite, peavad olema paberid korras ja projektid olemas. Kas toda keldrit [peab silmas maakeldrit] seal on teile vähe ...”

Taas läheb vaidlus eeskoja, terrassi, varikatuse ja välikoridori ehitamisele või mitteehitamisele. Pooled tunnistavad, et on konfliktist väsinud. Maja vajavat uut katust ja fassaadi remonti, aga vastasleerides olles on neid töid võimatu korraldada.

***

Kui Maarika taas oma seisukohti selgitama hakkab, tunneb ajakirjanik, et nüüd on sattunud filmi „Lõputa küünlapäev” seansile ja on paras aeg toimetusse sõita.

Selline ta on – küladraama oma lugematutes vaatustes, kogu oma eheduse ja värvidega, tegelasteks pisikese kortermaja elanikud ja keskmeks kuueruudune keldriruum.

* Peale Pauride teiste asjaosaliste nimed muudetud.


Politsei väljakutseid kommenteerib Kerly Peitel Lõuna prefektuurist:
„Politsei kutsuti välja põhjusel, et üks naine olevat väidetavasti korteriühistu ehitustöid seganud ja töömehi sõimanud. Kohapealsed pelgasid, et ärritunud naine võib kellelegi ohuks olla.

Politsei selgitas kohapeal, et ohtu kellelegi ei ole. Tekkinud arusaamatust tuli naisele lahti selgitama ehitusnõunik, et mida ja kuidas plaanitakse remontida.”

 

 

 

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 12/05/2022 10:43:35

Lisa kommentaar